AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
01.02.2024 — 29.02.2024
Kunstihariduse tudengite näitus “Apropriatsioon/Apropriation”
Kunstiharidus
Kunstihariduse tudengite näitust “Apropriatsioon/Apropriation” saab näha EKA 1. korruse infoekraanil 1.–29. veebruarini.
Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames. Teosed on saanud inspiratsiooni ning osalt ka laenanud kaasaegsete kunstnike loomingust.
Osalevad: Teele Altmäe, Karolin Innos, Catlin Kaljuste, Jelizaveta Kukoleva, Kristi Markov, Reila Saarmäe, Liisi Tani, Anastassia Tšepaikina
Juhendas: Anna-Kaisa Vita
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstihariduse tudengite näitus “Apropriatsioon/Apropriation”
Neljapäev 01 veebruar, 2024 — Neljapäev 29 veebruar, 2024
Kunstiharidus
Kunstihariduse tudengite näitust “Apropriatsioon/Apropriation” saab näha EKA 1. korruse infoekraanil 1.–29. veebruarini.
Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames. Teosed on saanud inspiratsiooni ning osalt ka laenanud kaasaegsete kunstnike loomingust.
Osalevad: Teele Altmäe, Karolin Innos, Catlin Kaljuste, Jelizaveta Kukoleva, Kristi Markov, Reila Saarmäe, Liisi Tani, Anastassia Tšepaikina
Juhendas: Anna-Kaisa Vita
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.01.2024 — 24.01.2024
Metsik muinsuskaitse: kogukondlik restaureerimine
Muinsuskaitse ja konserveerimine
22.-24. jaanuaril uuritakse EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas valikaine “Metsik muinsuskaitse” raames kogukondlikku restaueerimist – kuidas hoida ja korrastada pärandit ning tegevusi planeerida, kui ressursse napib.
Esmaspäeval, 22. jaanuaril toimuvad spetsialistide loengud, mida saab jälgida Zoomi vahendusel.
9.30-11.00
Sissejuhatav loeng – Triin Reidla, Piia Tammpuu, Kateriin Ambrozevits, EKA
11.15-12.45
Fundraisingust, väärtuspõhisest pakkumisest ja Ameerika kogemusest – Mirjam Krull, Muinsuskaitseamet
Lõunapaus
13.15-14.45
Kibe projekt – Ulla Alla ja Nika Gabiskiria, Gruusia
15.00-16.00
Audla mõisa omandiprobleemid ja kuidas see restaureerimist takistab – Marju Pilv, EKA
16.00
Töötoa objektide tutvustamine, ülesande püstitamine, gruppidesse jagunemine – EKA tiim ja külalised Gruusiast
Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 esitletakse tudengite töötoa tulemusi, mida saab taas jälgida Zoomis.
Õppeainet toetab projekt LIFE heritageHOME, mis on suunatud pärandhoonete omanikele ning eesmärgiga töötada välja ja piloteerida terviklik konsultatsiooniteenus ja läbimõeldud protseduurid, mis hõlbustaks kaitsealustes hoonetes väärtuspõhiste energiatõhususe parandamise lahenduste rakendamist.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Metsik muinsuskaitse: kogukondlik restaureerimine
Esmaspäev 22 jaanuar, 2024 — Kolmapäev 24 jaanuar, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
22.-24. jaanuaril uuritakse EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas valikaine “Metsik muinsuskaitse” raames kogukondlikku restaueerimist – kuidas hoida ja korrastada pärandit ning tegevusi planeerida, kui ressursse napib.
Esmaspäeval, 22. jaanuaril toimuvad spetsialistide loengud, mida saab jälgida Zoomi vahendusel.
9.30-11.00
Sissejuhatav loeng – Triin Reidla, Piia Tammpuu, Kateriin Ambrozevits, EKA
11.15-12.45
Fundraisingust, väärtuspõhisest pakkumisest ja Ameerika kogemusest – Mirjam Krull, Muinsuskaitseamet
Lõunapaus
13.15-14.45
Kibe projekt – Ulla Alla ja Nika Gabiskiria, Gruusia
15.00-16.00
Audla mõisa omandiprobleemid ja kuidas see restaureerimist takistab – Marju Pilv, EKA
16.00
Töötoa objektide tutvustamine, ülesande püstitamine, gruppidesse jagunemine – EKA tiim ja külalised Gruusiast
Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 esitletakse tudengite töötoa tulemusi, mida saab taas jälgida Zoomis.
Õppeainet toetab projekt LIFE heritageHOME, mis on suunatud pärandhoonete omanikele ning eesmärgiga töötada välja ja piloteerida terviklik konsultatsiooniteenus ja läbimõeldud protseduurid, mis hõlbustaks kaitsealustes hoonetes väärtuspõhiste energiatõhususe parandamise lahenduste rakendamist.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
02.02.2024 — 02.03.2024
Santa Zukker “Horisont” Nelja Nurga Galeriis
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
“Santa Zukkeri maastikumaalide näitus „Horisont”, 02.02-02.03.2024
Hiiumaal, Kärdla linnas, Nelja Nurga Galeriis, avaneb 2. veebruaril noore kunstniku Santa Zukkeri maastikumaalide ekspositsioon.
Kunstinäitus „Horisont” toob vaatajani Santa viimase paari aasta loomingu, mis just keskendub inimese ja looduse vahelisele suhtele ning selle kujutamisele läbi müstiliste loodusmaastike.
Santa maastikumaalid on erilised, kuna peale vaadates kujutavad justkui reaalseid stseene looduses, kuid kui lülitada sisse mõtlev vaatamine, siis on tajuda klassikalise maali taandumist minimalistliku abstraktsiooni poole. Maalidel on tunnetada ka eriskummalisi kujundeid ja värvikoosluseid, mida muidu looduses alati ei eksisteeri.
„Horisont” representeerib seda silmaga nähtamatut, kuid tajutavat joont, millega kunstnik enda töödes loominguprotsessi alustab.
„Mulle meeldib idee, et Hiiumaal, mis on ühtlasi üks huvitavama looduse, energeetika ja valgusega paik Eestis, saavad minu maastikumaalid, kõige selle kauni taustal, esitletud,” sõnab kunstnik.
Santa Zukkeri ametlik veeb:
https://santazukker.wixsite.com/website
Näitus on avatud 02.02-02.03.2024
Galerii nimi: Nelja Nurga Galerii
Aadress: Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiu County, Estonia
Telefon: 510 9255
kalli@sein.ee
Lahtiolekuajad: R-L 11:00 – 15:00
Avatud kokkuleppel”
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Santa Zukker “Horisont” Nelja Nurga Galeriis
Reede 02 veebruar, 2024 — Laupäev 02 märts, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
“Santa Zukkeri maastikumaalide näitus „Horisont”, 02.02-02.03.2024
Hiiumaal, Kärdla linnas, Nelja Nurga Galeriis, avaneb 2. veebruaril noore kunstniku Santa Zukkeri maastikumaalide ekspositsioon.
Kunstinäitus „Horisont” toob vaatajani Santa viimase paari aasta loomingu, mis just keskendub inimese ja looduse vahelisele suhtele ning selle kujutamisele läbi müstiliste loodusmaastike.
Santa maastikumaalid on erilised, kuna peale vaadates kujutavad justkui reaalseid stseene looduses, kuid kui lülitada sisse mõtlev vaatamine, siis on tajuda klassikalise maali taandumist minimalistliku abstraktsiooni poole. Maalidel on tunnetada ka eriskummalisi kujundeid ja värvikoosluseid, mida muidu looduses alati ei eksisteeri.
„Horisont” representeerib seda silmaga nähtamatut, kuid tajutavat joont, millega kunstnik enda töödes loominguprotsessi alustab.
„Mulle meeldib idee, et Hiiumaal, mis on ühtlasi üks huvitavama looduse, energeetika ja valgusega paik Eestis, saavad minu maastikumaalid, kõige selle kauni taustal, esitletud,” sõnab kunstnik.
Santa Zukkeri ametlik veeb:
https://santazukker.wixsite.com/website
Näitus on avatud 02.02-02.03.2024
Galerii nimi: Nelja Nurga Galerii
Aadress: Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiu County, Estonia
Telefon: 510 9255
kalli@sein.ee
Lahtiolekuajad: R-L 11:00 – 15:00
Avatud kokkuleppel”
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.01.2024 — 26.01.2024
Nua Collective Vent Space’is
Vent Space
BLACKOUT
Avamine 17. jaanuaril kell 19.00 (EET)
Näitus on avatud 26. jaanuarini
Üle maailma sirutuv Nua Collective on visuaalkunstnike rühmitus, mille liikmed teevad koostööd, et luua, jagada ja toetada üksteist oma loomingulisel teekonnal. Näitus “Blackout” on rühmituse esimene füüsiline näitus. Nua Collective’il on hea meel jätkata oma rahvusvahelist haaret Vent Space’is.
“Esitleme kolmeteiskümmet Nua Collective’i kunstniku tööd. Sari “Blackout”
vaatleb kliimamuutusi fokuseerides pimendusele, mida saab tõlgendada ka enesekindluse kaotusena, mis tuleneb meie sõltuvusest ebausaldusväärsest
energiast. Teosed maadlevad meie inimlike reaktsioonidega ebakindlusest
põhjustatud antropomorfsest elektrikatkestusest. Näitusel on trükised, mis on unikaalsed, Tööd on juba mööda maailma reisinud ja näitusel toimub ka esilinastus filmile
“Blackout Documentary”. Film linastub, joostes kogu näituse vältel.”
Nua Collective kunstnikud uurivad koos kliimakatastroofi ja energiakriisi mõjusid, millega jätkuvalt silmitsi seisame.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Nua Collective Vent Space’is
Kolmapäev 17 jaanuar, 2024 — Reede 26 jaanuar, 2024
Vent Space
BLACKOUT
Avamine 17. jaanuaril kell 19.00 (EET)
Näitus on avatud 26. jaanuarini
Üle maailma sirutuv Nua Collective on visuaalkunstnike rühmitus, mille liikmed teevad koostööd, et luua, jagada ja toetada üksteist oma loomingulisel teekonnal. Näitus “Blackout” on rühmituse esimene füüsiline näitus. Nua Collective’il on hea meel jätkata oma rahvusvahelist haaret Vent Space’is.
“Esitleme kolmeteiskümmet Nua Collective’i kunstniku tööd. Sari “Blackout”
vaatleb kliimamuutusi fokuseerides pimendusele, mida saab tõlgendada ka enesekindluse kaotusena, mis tuleneb meie sõltuvusest ebausaldusväärsest
energiast. Teosed maadlevad meie inimlike reaktsioonidega ebakindlusest
põhjustatud antropomorfsest elektrikatkestusest. Näitusel on trükised, mis on unikaalsed, Tööd on juba mööda maailma reisinud ja näitusel toimub ka esilinastus filmile
“Blackout Documentary”. Film linastub, joostes kogu näituse vältel.”
Nua Collective kunstnikud uurivad koos kliimakatastroofi ja energiakriisi mõjusid, millega jätkuvalt silmitsi seisame.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.01.2024
Töötoa “Hüljatud maastikud. Narva Kreenholmi tehas” tulemuste esitlus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.
Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:
- Skaalanihked tööstusmaastikul
- Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
- Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
- Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
- Tehas kui kogukonna siduja
Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.
Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.
„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Töötoa “Hüljatud maastikud. Narva Kreenholmi tehas” tulemuste esitlus
Reede 19 jaanuar, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.
Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:
- Skaalanihked tööstusmaastikul
- Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
- Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
- Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
- Tehas kui kogukonna siduja
Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.
Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.
„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
12.01.2024 — 14.01.2024
“Kolmes vahetuses. Töö lõpp” Sillart galeriis
Klaas
Sillart kunstigaleriis Sillamäel avatakse 12. jaanuaril kell 16.00 näitus “Kolmes vahetuses. Töö lõpp”, mis toob kokku Ida-Virumaa muuseumide kogudes olevad teosed ja kaasaegse videokunsti.
Näituse keskmes on Kai Kaljo, Ivar Veermäe, Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Raivo Kelomehe ja Maria Kapajeva videokunsti teosed, mida on kõrvutatud Ida-Virumaa muuseumikogudest (Narva Muuseum, Sillamäe muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Viru Keemia Grupi kunstikogu) pärit maalide ja graafikaga.
Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Milena Appajeva, Õnne Paulus ja Siim Raie.
Vaid kolmel päeval avatud näitus tegeleb Ida-Virumaal jätkuvalt aktuaalse ja tundliku teemaga: traditsioonilise tööstuse, töökohtade kadumise ning töö ja töötamise viiside muutusega. Videokunsti, klassikalise maalikunsti ja graafika abil annab näitus ülevaate, kuidas on muutunud töötamine, sellega seotud väärtused ning töö kujutamine viimase poolesaja aasta jooksul kunstis.
Näituse ühe kuraatori Milena Appajeva sõnul on taoline paralleeli tõmbamine Ida-Virumaa kontekstis unikaalne: “Püüame teoste valikuga tuua vaatajateni põnevaid paralleele, näiteks käsitleme naiste töö küsimusi lokaalselt Ida-Virumaa kontekstis ja töötava naise kujutamist kunstis. Samuti oleme esile toonud keskkonna ja reostuse kujutamise problemaatika – kui kunagi oli suitsev korsten märk progressist, jõukuse kasvust ning töökohtadest, siis nüüdseks on sellest saanud keskkonnavaenulikkuse sümbol.” Kuraatorid osutavad, et Sillarti galerii on samamoodi tähis muutustest, sest hoone on läbinud ja läbimas mitmeid ümberkorraldusi ning on nüüd asetamas Sillamäed Ida-Virumaa kaasaegse kunsti kaardile.
Näitus on avatud 12.–14. jaanuaril, iga päev kell 13.00–18.00.
Avamine toimub 12. jaanuaril kell 16.00 Sillart galeriis (Mere pst 3, Sillamäe).
Näitusele saab Tallinnast kunstibussiga, mis stardib Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemia eest (Põhja pst. 7) kell 13.30 ja naaseb samasse kohta orienteeruvalt kell 23.30.
Tasu 5€, maksta eelistatavalt ülekandega (Anita Kodanik EE967700771008489622) või bussis sularahas
NB! Kohtade arv on piiratud ning juhul kui te peale registreerimist ei saa siiski üritusel osaleda, palume sellest aegsasti teada anda!
Lisainfo: Anita Kodanik, anita.kodanik@artun.ee
13. ja 14. jaanuaril kell 14.00 ja 16.00 toimuvad näitusel kuraatorituurid.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Sillart, Sillamäe Muuseum ja Purtse pruulikoda.
Lisainfo:
Õnne Paulus, kuraator
onnepaulus@gmail.com
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1996360600723006
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Kolmes vahetuses. Töö lõpp” Sillart galeriis
Reede 12 jaanuar, 2024 — Pühapäev 14 jaanuar, 2024
Klaas
Sillart kunstigaleriis Sillamäel avatakse 12. jaanuaril kell 16.00 näitus “Kolmes vahetuses. Töö lõpp”, mis toob kokku Ida-Virumaa muuseumide kogudes olevad teosed ja kaasaegse videokunsti.
Näituse keskmes on Kai Kaljo, Ivar Veermäe, Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Raivo Kelomehe ja Maria Kapajeva videokunsti teosed, mida on kõrvutatud Ida-Virumaa muuseumikogudest (Narva Muuseum, Sillamäe muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Viru Keemia Grupi kunstikogu) pärit maalide ja graafikaga.
Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Milena Appajeva, Õnne Paulus ja Siim Raie.
Vaid kolmel päeval avatud näitus tegeleb Ida-Virumaal jätkuvalt aktuaalse ja tundliku teemaga: traditsioonilise tööstuse, töökohtade kadumise ning töö ja töötamise viiside muutusega. Videokunsti, klassikalise maalikunsti ja graafika abil annab näitus ülevaate, kuidas on muutunud töötamine, sellega seotud väärtused ning töö kujutamine viimase poolesaja aasta jooksul kunstis.
Näituse ühe kuraatori Milena Appajeva sõnul on taoline paralleeli tõmbamine Ida-Virumaa kontekstis unikaalne: “Püüame teoste valikuga tuua vaatajateni põnevaid paralleele, näiteks käsitleme naiste töö küsimusi lokaalselt Ida-Virumaa kontekstis ja töötava naise kujutamist kunstis. Samuti oleme esile toonud keskkonna ja reostuse kujutamise problemaatika – kui kunagi oli suitsev korsten märk progressist, jõukuse kasvust ning töökohtadest, siis nüüdseks on sellest saanud keskkonnavaenulikkuse sümbol.” Kuraatorid osutavad, et Sillarti galerii on samamoodi tähis muutustest, sest hoone on läbinud ja läbimas mitmeid ümberkorraldusi ning on nüüd asetamas Sillamäed Ida-Virumaa kaasaegse kunsti kaardile.
Näitus on avatud 12.–14. jaanuaril, iga päev kell 13.00–18.00.
Avamine toimub 12. jaanuaril kell 16.00 Sillart galeriis (Mere pst 3, Sillamäe).
Näitusele saab Tallinnast kunstibussiga, mis stardib Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemia eest (Põhja pst. 7) kell 13.30 ja naaseb samasse kohta orienteeruvalt kell 23.30.
Tasu 5€, maksta eelistatavalt ülekandega (Anita Kodanik EE967700771008489622) või bussis sularahas
NB! Kohtade arv on piiratud ning juhul kui te peale registreerimist ei saa siiski üritusel osaleda, palume sellest aegsasti teada anda!
Lisainfo: Anita Kodanik, anita.kodanik@artun.ee
13. ja 14. jaanuaril kell 14.00 ja 16.00 toimuvad näitusel kuraatorituurid.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Sillart, Sillamäe Muuseum ja Purtse pruulikoda.
Lisainfo:
Õnne Paulus, kuraator
onnepaulus@gmail.com
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1996360600723006
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.12.2023 — 26.05.2024
“Sina, jõgi” Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste Kumus
Kunstikultuuri teaduskond
14.12.2023–26.05.2024, Kumus
Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.
Näituse avamise raames teeb kuraator Annika Toots 14. detsembril kell 18.00 koos kunstnik Hedi Jaansooga tuuri. Tuur Facebookis.
Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.
Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.
„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.
Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.
Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.
Kuraator: Annika Toots
Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste
Näituse kujundaja: Villu Plink
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Anastassia Langinen
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Sina, jõgi” Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste Kumus
Neljapäev 14 detsember, 2023 — Pühapäev 26 mai, 2024
Kunstikultuuri teaduskond
14.12.2023–26.05.2024, Kumus
Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.
Näituse avamise raames teeb kuraator Annika Toots 14. detsembril kell 18.00 koos kunstnik Hedi Jaansooga tuuri. Tuur Facebookis.
Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.
Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.
„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.
Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.
Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.
Kuraator: Annika Toots
Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste
Näituse kujundaja: Villu Plink
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Anastassia Langinen
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.12.2023 — 07.12.2023
EET/GMT+2 Vent Space galeriis
Vent Space
EET/GMT+2 on Iisraeli-Palestiina konflikti teemaline mõtisklus-näitus Eestist.
Näitusele loodud teosed väljendavad kunstnike ja üliõpilaste kahetisi suhestumisi nii Eesti ühiskonnas kui Iisraeli-Palestiina konflikti enese sees- ja väljasolijatele.
Sõja, identiteedi, rände, kohalike seaduste ja Eesti meediamaastiku teemadel püüab käesolev näitus tõsta nii meie kollektiivset poliitilist kui ka sotsiaalset teadlikkust. Avame Vent Space’i õppimise, empaatia ja diskussiooni ruumina, et luua pinnas solidaarsusele ja mõistmisele.
Kaastöölised:
Augustas Lapinskas
Community in EKA for Palestine
Ditiya Ferdous
Fatima-Ezzahra El Khammas
Karolis Lasys
Kush Badhwar
Lara Brener
Martha Liise Kapsta
Nabeel Imtiaz
Noah Morrison
Rok Ifko
Rose Magee
Ryan Galer
Shubham Aggarwal
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EET/GMT+2 Vent Space galeriis
Reede 01 detsember, 2023 — Neljapäev 07 detsember, 2023
Vent Space
EET/GMT+2 on Iisraeli-Palestiina konflikti teemaline mõtisklus-näitus Eestist.
Näitusele loodud teosed väljendavad kunstnike ja üliõpilaste kahetisi suhestumisi nii Eesti ühiskonnas kui Iisraeli-Palestiina konflikti enese sees- ja väljasolijatele.
Sõja, identiteedi, rände, kohalike seaduste ja Eesti meediamaastiku teemadel püüab käesolev näitus tõsta nii meie kollektiivset poliitilist kui ka sotsiaalset teadlikkust. Avame Vent Space’i õppimise, empaatia ja diskussiooni ruumina, et luua pinnas solidaarsusele ja mõistmisele.
Kaastöölised:
Augustas Lapinskas
Community in EKA for Palestine
Ditiya Ferdous
Fatima-Ezzahra El Khammas
Karolis Lasys
Kush Badhwar
Lara Brener
Martha Liise Kapsta
Nabeel Imtiaz
Noah Morrison
Rok Ifko
Rose Magee
Ryan Galer
Shubham Aggarwal
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.12.2023 — 14.01.2024
Urmas Lüüs avab Tütar galeriis isikunäituse
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.
Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.
Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.
Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urmas Lüüs avab Tütar galeriis isikunäituse
Neljapäev 07 detsember, 2023 — Pühapäev 14 jaanuar, 2024
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.
Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.
Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.
Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.12.2023
Mariann Raisma doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)
Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.
Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.
Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.
Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.
Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Mariann Raisma doktoritöö kaitsmine
Neljapäev 21 detsember, 2023
Doktorikool
21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)
Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.
Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.
Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.
Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.
Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink