Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016

• 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
• 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
• 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
• 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)

Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00

Toetab Eesti Kultuurkapital

Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18:00 peab tunnustatud kunstikriitik ja mitmete mainekate väljaannete toimetaja Orit Gat Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” (“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”). 19. veebruaril juhib Orit Gat seminari kunstikriitikast KTIs, kuhu saab eelregistreerida kirjutades Karin Nugisele karin.nugis@artun.ee. Teisipäeval, 9. veebruaril kell 16:00 ootame kõiki huvilisi KKEKi Orit Gati lugemisgruppi, kus arutame Gati kirjutiste üle. Viited lugemisgrupi tekstidele leiate altpoolt.

Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus

Suurbritannia populaarse telekanali Channel 4 tipptehnoloogiast kõneleva seriaali “Must peegel” (Black Mirror) looja Charlie Brooker kirjeldas Guardiani artiklis oma seriaali miljööd “õndsuse ja ebamugavuse piirialana”. Meie suhet tehnikaga iseloomustab kummastav segu lummast, sõltuvusest, hirmust ja imetlusest. Mis saab selles kontekstis kunstist? Orit Gat vaatleb oma loengus kunsti rolli võrgustunud maailmas, kiigates kunsti esitlemise ja levitamise online-platvormidele ning diskursustele, mis neist on ja mis neist ei ole välja kasvanud. Viimastel aastatel on korraldatud hulgaliselt infot, internetti ja tehnikat käsitlevale kunstile pühendatud näituseid. Seda trendi paistab eelkõige toitvat mahajäämise hirm.

Seminar “Olla ebameeldiv: negatiivsest kriitikast”

Kunstikriitika on enamasti loomupäraselt viisakas. 19. veebruari seminariks loeme valiku filmi-, toidu- ja kunstikriitika arvustusi, arutame negatiivse kriitika ja kriitiku positsiooni üle selles rollis. Vaatame, kuidas mõjutavad negatiivset kriitikat kunstiturg ja geograafiline asukoht, ning mõtleme, kuidas kunstiarvustused on jätkuvalt kasulikud, kuidas negatiivne arvustus võib olla tulus ning kuidas on internet kriitikamaastikku muutnud. Seminari kohustuslik kirjandus

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad

Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.

Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku? 

Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).

Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis. 

Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)

——————————————————————————-

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest

——————————————————————————-

Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?

Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.

Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.

Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.

Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.

Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

———————————————————————————-

Joanna Figiel public lecture on artistic work

———————————————————————————-

On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.

„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.

What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?

What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?

To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.

To name a few, I will:

-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.

-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)

-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists

-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.

Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“

Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.

——————————————————————————————

A workshop about the relationships of art and work.

——————————————————————————————

Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)

In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.

The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?

In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?

Recommended reading

Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/

Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum

https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts

https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification

www.art-workers.org

Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory

Further readings:

Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia

PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/

Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

WAGE?

Bulletpoints to think about:

thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?

artist income

content of their art academies’ curriculum

expectations vs reality of the art world/art economy

precarity

competition vs individuality

internalisig/personalising systemic issues

collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising

burnout/work-life balance

Possible steps:

– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?

– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?

– mapping precarity

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.

Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.

Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop ja doktorant Andres Uueni külastasid Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et valgustada vanemate maalikihtide avamiseks infrapunakaameraga Evald Okase nõukogudeaegset pannood “Rahvaste sõprus”. Keskenduti peamiselt kahele paneelile, mis Okase algsetel joonistel kujutasid alasti figuure ja võisid olla töö lõppfaasis üle maalitud ent läbivalgustamise käigus ei leidnud see hüpotees kinnitust. Väiksemaid üllatusi pannoo siiski pakkus, täpsema ülevaate annab ERR-i uudisteportaal.

Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“

Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .

Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.