Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna II kursuse tudengeid võis augustikuu viimasel nädalal kohata Paides, kus teostati Tallinna 13 hoone väliuurimistöid. Uurimise all olid 19.sajandist pärineva klassitsistliku lahendusega hoone erinevad ehitusjärjekorrad. Eemaldati sekundaarseid kihistusi, et leida algset plaanilahendust, varasemaid ehitusosi ja avade asukohti; tehti viimistlus- ja värvikihtide sondaaže jpm. Lisaks võeti mikroproove, mille põhjal saadud ehitusajaloolist teavet hiljem põhjalikult analüüsitakse. Töid juhendasid osakonna doktorant Kaarel Truu ja magistrant Diana Haapsal. Tänu Paide SRIK-i kaasabile oli võimalik läbi viia terviklikke uuringuid, mille tulemusi saab kasutada hoone restaureerimisele eelnevate muinsuskaitse eritingimuste koostamisel.  

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid uurisid juunis toimunud suvepraktikal Valga puithoonete ajaloolisi värvilahendusi. Kokku teostati värvikihtide sondaaže umbes 30 majal. Uuringute käik ja tulemused dokumenteeriti. Tehtud tööde alusel esitatakse erinevate ajastute hoonetele tüüpilised värvilahendused. Koostamisel on majade värvimise juhend, mida linnavalitsus saab tulevikus kasutada sobivate värvitoonide soovitamisel hooneid korrastavatele majaomanikele. Kogu uurimisprotsessi demonstreeriti linnaelanikele ja kajastati meedias. Töid koordineerisid ja üliõpilasi juhendasid EKA magistrandid Maria Silla, Kätlin Kaganovits ja Pille Vilgota. Ettevõtmist toetas Kultuurkapital ja Valga Linnavalitsus.

ERR kultuuriuudist vaata siit: EKA tudengid uurisid Valga puitasumeid

3.-5.juunini inventeerisid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kristo Kooskora juhendamisel Sillamäe kesklinna muinsuskaitse alla võetavat ala. Töö tellis Muinsuskaitseamet, kes kavanadab linna omanäolise ilme säilitamiseks kaitse alla võtta ligi 90 väärtuslikumat hoonet. Seni on kaitsealuseid hooneid linnas vaid kaks: kultuurikeskus ja endine Rodina-nimeline kinoteater. Järgmiste hoonete arvelevõtule ja kirjeldamisele aitavad kaasa EKA tudengid, kes need üle vaatavad ja pildistamisega detailselt dokumenteerivad. Tudengite töö Sillamäel saab tulevase muinsuskaitseala planeerimise alusmaterjaliks, tulemus talletatakse Muinsuskaitseameti arhiivis ja seda jagatakse ka Sillamäe linnaga. 

Tudengite tegemisi Sillamäel kajastasid lähemalt ajaleht Põhjarannik ning ERR.

Muinsuskaitseameti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös viidi Loodi mõisas 04.septembril läbi siseviimistlusuuringute teabepäev. Keskenduti uuringute olulisematele põhimõtetele ja vormistuslikele nõuetele ning arutleti, mis on siseviimistlusuuringute eesmärk, millised on Muinsuskaitseameti nõuded ning milline on kohaliku inspektori, uurija ja kunstiajaloolase roll uuringute läbiviimisel.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi andis ülevaate Loodi mõisa minevikust ja tulevikuplaanidest. Muinsuskaitseameti nõunik Maria Silla selgitas lähemalt Muinsuskaitseameti nõudeid siseviimistlusuuringute teostamisel. EKA kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna juht, dotsent Hilkka Hiiop ja EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan, Anneli Randla rääkisid viimistlusuuringute olulisematest tehnikatest ja põhimõtetest ning selgitasid, kuidas uuringuid dokumenteerida ja tõlgendada.

Loengutele järgnes ringkäik mõisa peahoones. Selgitati, mida viimistlusuuringuid läbi viies silmas pidada, millistele piirkondadele ruumis enam tähelepanu pöörata, kuidas sondaaže teha ning kuidas leitut interpreteerida.

Teabepäevale eelneval päeval teostasid EKA, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid selle harukordsete barokkmaalingute mõisa fuajees ning osades ruumides siseviimistluse uuringuid, mille üheks ülesandeks oli kindlaks määrata maalingute ulatus ja säilivus. Lähitulevikus on kavas koostööd jätkata ning uuringud läbi viia terves mõisahoones.

Loodi mõisa teisel korrusel on säilinud ka väga põnev tapeete, mida aastal 2013 on uurinud TKK maalingute osakonna juhataja prof Heli Tuksam. 

Pühakodade Programmi projekti raames toimunud tudengite suvepraktikal seati seati seekord tellingud üles Viljandimaal, Pilistvere kirikus. Esmakordselt ei suudetud tuvastada ühtegi maalingut kiriku krohvipindadelt – ilmselt on need ajaloo keerdkäikudes lihtsalt hävinud. Seevastu tuli päevavalgele midagi erakordset – haruldaselt kõrgekvaliteedilised puidul maalingud kiriku vääridel! Teada on, et väärid rajati hoonesse koos kantsliga 1686 aastal Tartu tisleri Thomas Öhmani poolt, maalija osas andmed kahjuks puuduvad. 

Kõik vääride kohta seni teadaolev tugines ajaloolistele fotodele. Ühel 1929. aastast pärineval ülesvõttel on näha, et vääride kaarjad tahvlid on kaetud saksa- ja eestikeelsete pühakirja tekstidega. 1937 kaeti väärid monokroomse tumeda värviga, alates 80-ndatest aastatest on need tänases värvigammas. Lisaks ajaloolistele fotodele on Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud kirjake aastast 1971, millele toona ilmselt tähelepanu ei pööratud. Keegi kohalik oli keskarhiivile Tartusse kirjutanud, et tema vanaema mäletavat vääridel pilte.

Vääri alaosas olevalt paneelilt värvikihtide eemaldamise käigus selguski, et paneeli tekst ei vasta fotode põhjal eeldatule ning nn. “kirjakihi” all on veel üks varasem kihistus, mis kujutab Vana ja Uue Testamendi olulisemaid tegelaskujusid. Kaarjatele vääritahvlitele on on maalitud nende poolfiguurid ning tahvlite all väljadel on tegelaste nimed – Moses, Aaron, David, Salomon jne. Tahvlid on tundlikult modelleeritud ning erakordselt rikkaliku maalinguga, mille autoriks näib olevat professionaalne kunstnik. Kujutatud detailid üllatavad oma rikkalikkuses: näiteks Aaroni kaelas ripub kullatud raamistusega ehe ning kuningas Taavet kannab õlgadel kuninglikku hermeliini.

Edasine tegevuskava näeb ette leidude uurimist infrapunameetodil, et saada lisavihjeid praeguse värvikihi alla peidetud saladustele. Üheks võimaluseks on esialgselt avada täismahus vaid üksikud maalingitahvlid. Etapiline avamine annaks võimaluse saada täpsemat infot erinevate kihtide iseloomu kohta ning aluse täpsemaks kunstiajalooliseks hinnanguks. Teisalt looks see Pilistvere kirikule olulise lisaväärtuse, mida on võimalik imetleda lisaks professionaalidele ka kiriku külastajail. Praegused väikesemahulised sondaazhid on küll äärmiselt kaunid, kui neid tellingutelt lähivaates vaadelda, ent põranda tasandilt on nende ilu ning tervikut raske hoomata. 

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniline, seekord juba XVII kevadkonverents, toimus 30.-31.mail Haapsalus. Konverentsi “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil” ettekannete osa leidis aset Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna said Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni teemal “Kolmnurgast ringiks. Mälestis – omanik – muinsuskaitse” juhtis Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustas kohapeal Anton Pärn.

Päeva lõpetas meeleolukalt kulgenud pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Tsaari saabumisest tingitud elevust aitasid leevendada Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player” ning peol viibinud üllatuskülalised. 

Konverentsile pani punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal, sihtkohtadeks Noarootsi kirik – Lääne-Nigula kirik – Taebla kool – Risti raudteejaam – Keskvere mõis – Martna kirik – Parila mootorveski – Ridala kirik – Kiltsi lennuväli ja angaarid – Haapsalu.

Konverentsi kava on leitav siit

28.aprillil avati Pardubice ülikooli (Litomysl, Tšehhi) restaureerimisosakonnas Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) restaureerimisalane ühisnäitus “Varjatud ja nähtav”. Näitust eksponeeriti esmakordselt 2013 detsembris Tartus, galeriis Noorus.

Näituse avamisel osalesid EKA muinsuskaitse osakonna kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna koordinaator, dotsent Hilkka Hiiop ning TKK maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam. Ühtlasi viisid õppejõud läbi mõlema kooli tegemisi tutvustava loengu, mille eesmärgiks oli muuhulgas aktiviseerida tudengivahetust Erasmus-programmi raames.

Tartus toimunud näituse tutvustust saab lugeda siit 

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond kutsub kõiki 30.-31.mail Haapsallu kevadkonverentsile “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil”.

Konverentsi ettekannete osa toimub laupäeval, 30.mail Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna saavad Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni juhib Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustab kohapeal Anton Pärn.

Päeva lõpetab pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Pakume sööki-jooki ja jalakeerutust, üles astub ka Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player”. Lisaks üllatused ja auhind parimale kostüümile.

Konverentsile paneb punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal.

Konverentsi kava leiate siit

Lisainfo: Maris Veeremäe, tel. 56226344.

Registreerimine: link.artun.ee/konv15

Esmaspäeval, 4. mail kell 17.00 peab UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor Irina Bokova Eesti Kunstiakadeemia Rüütelkonna hoone ruumis 201 avaliku loengu teemal „The Protection of Cultural Heritage”/”Kultuuripärandi kaitsmine”.  Kõik huvilised on loengule oodatud.  Loeng toimub inglise keeles.

​Irina Bokova on juhtinud UNESCOt 2009. aastast.​  Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ning õppinud Marylandi Ülikoolis ja John F. Kennedy Avaliku Halduse Teaduskonnas Harvardi Ülikoolis.  Irina Bokova asus Bulgaaria Välisministeeriumi ÜRO osakonda tööle 1977. aastal.  Ta on osalenud mitmetel välismissioonidel ning olnud üks Bulgaaria uue põhiseaduse koostajaid, mis aitas oluliselt kaasa riigi liitumisele Euroopa Liiduga.  Ta on olnud Bulgaaria välisminister ning saadik välisriikides.

​Irina Bokova täieulatuslik elulookirjeldus on toodud allpool inglise keeles.

UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest.

UNESCO eesmärgiks on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991.

Kõige paremini tuntakse UNESCO Maailmapärandi nimekirja, kuhu on kantud ka Tallinna vanalinn ja Struve meridiaanikaar. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi konventsiooni tõhusa rakendamise eest seisab hea 21 riigist koosnev maailmapärandi komitee. Eesti oli komitee liige aastail 2010-2013 ning Eesti delegatsiooni juhtisid ​akadeemik Mart Kalm ja Urve Sinijärv.

—

Irina Bokova

Biography​

Irina Bokova, born on 12 July 1952 in Sofia (Bulgaria) has been the Director-General of UNESCO since 15 November 2009, and reelected for a second term in 2013. She is the first woman to lead the Organization.

Having graduated from Moscow State Institute of International Relations, and studied at the University of Maryland (Washington) and the John F. Kennedy School of Government (Harvard University), Irina Bokova joined the United Nations Department at the Ministry of Foreign Affairs of Bulgaria in 1977. Appointed in charge of political and legal affairs at the Permanent Mission of Bulgaria to the United Nations in New York, she was also a member of the Bulgarian Delegation at the United Nations conferences on the equality of women in Copenhagen (1980), Nairobi (1985) and Beijing (1995). As Member of Parliament (1990-1991 and 2001-2005), she participated in the drafting of Bulgaria’s new Constitution, which contributed significantly to the country’s accession to the European Union.

Irina Bokova was Minister for Foreign Affairs, Coordinator of Bulgaria-European Union relations and Ambassador of Bulgaria to France, Monaco and UNESCO and Personal Representative of the President of the Republic of Bulgaria to the “Organisation Internationale de la Francophonie” (OIF).  As Secretary of State for European integration and as Foreign Minister, Irina Bokova has always advocated for European integration. Active member of many international experts networks, active in civil society and especially President and founding member of the European Policy Forum, she has worked to overcome European divisions and to foster the values of dialogue, diversity, human dignity and human rights.

As Director-General of UNESCO, Irina Bokova is actively engaged in international efforts to advance quality education for all, gender equality, cultural dialogue and scientific cooperation for sustainable development and is leading UNESCO as a global advocate for safety of journalists and freedom of expression.

Irina Bokova is Executive Secretary of the Steering Committee of the UN Secretary-General’s Global Education First Initiative (GEFI) and co-Vice-Chair of the Broadband Commission.

Irina Bokova has received state distinctions from countries across the world and is Doctor honoris causa of leading universities.

In addition to her mother tongue, she speaks English, French, Spanish and Russian.

Kunstiteaduse instituudi kunstiteooria professori ametikoha kandidaadi Virve Sarapiku loeng “Pildi sund”.