AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
28.03.2015
puumajapäev suurgildi hoones
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 28.märtsil toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones puitarhitektuurile pühendatud seminar “Puumajapäev”, mille korraldamisele aitas kaasa EKA muinsuskaitse ning konserveerimise osakond. Seminar oli ilusaks kokkuvõtteks märtsi lõpuni avatud olnud näitusele”Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”, mis rääkis meie puitlinnaosade tekkimise ja kadumise loo ning heitis läbi arheoloogiliste leidude pilgu ka kaugemasse minevikku. Seminaril said sõna nii muinsuskaitse ja linnaplaneerimise valdkonna spetsialistid kui EKA tudengid. Villu Kadaka ettekanne andis ülevaate puitmajadest eeslinnades enne praeguseid hoonestuskihistusi; Oliver Orro keskendus oma sõnavõtus 1920.-1930. aastate traditsioonilistele väikemajadele ajaloolistes eeslinnades; Diana Haapsal rääkis Nõmme piirdeaedadest; Claudia Valge tutvustas värviuuringute tulemusi ja probleeme Kassisaba näitel jne. jne.
Kuulajate küsimustele vastasid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti endised ja praegused spetsialistid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
puumajapäev suurgildi hoones
Laupäev 28 märts, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 28.märtsil toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones puitarhitektuurile pühendatud seminar “Puumajapäev”, mille korraldamisele aitas kaasa EKA muinsuskaitse ning konserveerimise osakond. Seminar oli ilusaks kokkuvõtteks märtsi lõpuni avatud olnud näitusele”Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”, mis rääkis meie puitlinnaosade tekkimise ja kadumise loo ning heitis läbi arheoloogiliste leidude pilgu ka kaugemasse minevikku. Seminaril said sõna nii muinsuskaitse ja linnaplaneerimise valdkonna spetsialistid kui EKA tudengid. Villu Kadaka ettekanne andis ülevaate puitmajadest eeslinnades enne praeguseid hoonestuskihistusi; Oliver Orro keskendus oma sõnavõtus 1920.-1930. aastate traditsioonilistele väikemajadele ajaloolistes eeslinnades; Diana Haapsal rääkis Nõmme piirdeaedadest; Claudia Valge tutvustas värviuuringute tulemusi ja probleeme Kassisaba näitel jne. jne.
Kuulajate küsimustele vastasid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti endised ja praegused spetsialistid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
11.03.2015
TÖÖTOA “HÜLJATUD MAASTIKUD. SINDI KALEVIVABRIK” TULEMUSTE AVALIK esitlus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus.
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida laiemale avalikkusele esitleti.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
TÖÖTOA “HÜLJATUD MAASTIKUD. SINDI KALEVIVABRIK” TULEMUSTE AVALIK esitlus
Kolmapäev 11 märts, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus.
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida laiemale avalikkusele esitleti.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
05.02.2015
kunstidetektiivid kumus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” tutvustas 05.veebruaril oma tegemisi laiemale üldsusele muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Oodatud olid kõik kunsti konserveerimisest ja restaureerimisest
huvitatud, sh. noored, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näidati filme kunsti
tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägiti, kuidas saab
kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Ülevaate arhitektuuri- ja kunstipärandi uurimise ning konserveerimisega seonduvast andsid osakonna juhataja prof Lilian Hansar ning dotsent Hilkka Hiiop. Konserveerimseriala tudengite juhendamisel vaadati Kumu näitusesaali üles seatud töötoas mikroskoopidest, milline näeb kunst välja makrotasandil.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
kunstidetektiivid kumus
Neljapäev 05 veebruar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” tutvustas 05.veebruaril oma tegemisi laiemale üldsusele muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Oodatud olid kõik kunsti konserveerimisest ja restaureerimisest
huvitatud, sh. noored, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näidati filme kunsti
tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägiti, kuidas saab
kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Ülevaate arhitektuuri- ja kunstipärandi uurimise ning konserveerimisega seonduvast andsid osakonna juhataja prof Lilian Hansar ning dotsent Hilkka Hiiop. Konserveerimseriala tudengite juhendamisel vaadati Kumu näitusesaali üles seatud töötoas mikroskoopidest, milline näeb kunst välja makrotasandil.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
16.02.2015 — 18.02.2015
PROJEKTI “RODE ALTAR LÄHIVAATES” IV TÖÖTUBA “WOOD AND ART”
Muinsuskaitse ja konserveerimine
16.-18.veebruaril 2015 toimus Rode-projekti neljas töötuba, mis tegeles puidu interpreteerimise ja dateerimisega. Töötuba juhendasid selle ala tippspetsialistid: Kopenhageni Rahvusmuuseumi uurimisinstituudist CATS, dr Aoife Daly ja dr Jorgen Wadum ning Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnast dr Alar Läänelaid.
Aoife Daly on dendrokronoloogilise dateerimise (mis põhineb puidu aastarõngaste mõõdistamisel) üks maailma tippnimesid, kelle valdkonnaks on mittelõhkuva uurimismeetodi arendamine. Ta rääkis ning näitas, kuidas ja millistel juhtudel on võimalik dendrokronoloogiat teha pelgalt aastarõngaste kõrgresolutsioonilise foto põhjal ilma kunstiteost füüsiliselt puutumata. Nagu selgus, ei pruugi see uurimismeetod alati tulemusi anda ning nõuab väga suurt kogemust.
Alar Läänelaid, ainus Eestis pärandobjektide dateerimkisega tegelev dendrokronoloog, andis ülevaate siinsetest võimalustest ja seni tehtust.
Jorgen Wadum, maailma üks tehnilise kunstiajaloo valdkonna ja puidumärkide interpreteerimise tipptegijaist, asetas dendrokronoloogilise dateerimise laiemasse konteksti, käsitledes puitu kui kunstiteoste ühte olulisemat loomematerjali: kust puit pärineb, kuidas seda transporditi ja töödeldi, millised olid puidule seatud kvaliteedinõuded ning kuidas kogu seda teadmist aastasadu vanadest kunstiobjektidest välja lugeda.
Töötoa praktilises osas uuriti Niguliste muuseumi tippteoseid: esmajoones eelkõige Rode altarit, aga lisaks ka Kannatusaltarit, Maarja altarit ning Pühalepa Anna altarit. Uurimise all olid ka Lucas Cranachi tööd (või tööde koopiad) Kadrioru ja Ajaloomuuseumist. Viis töögruppi viisid oma objektidel kolme päeva jooksul läbi dendrokronoloogilise dateerimise, mida vajadusel kombineeriti multispektraaluuringute ja XRF-elementanalüüsidega. Uuringute tulemused vormistatakse veebileheks, mida saab peatselt vaadata töötoa kodulehel.
Kas õpitoa käigus õnnestus kõik need teosed dendrokronoloogiliselt dateerida? Pigem olid uuringute tulemused kõike muud kui ootuspärased. Peamine, mida töötuba õpetas, oli küsimuste püstitamine: millal ja millistel tingimustel on dendrokronoloogia võimalik ja vajalik ning kelle poole tuleks pöörduda, kui uuringu vajadus näib olevat põhjendatud.
Töötoa jätkuna on Rode altari näitel kavas koos Aare Läänelaiuga arendada dendrokronoloogiat kui meetodit just mittelõhkuvas suunas.
Kokku osales töötoa teoreetilises osas üle 70 ning praktilises osas ligi 30 huvilist pea kõigist Eesti ülikoolidest ja pärandasutustest. Niguliste oli täidetud töökate uurijate sünergiaga ning nii professorid kui tudengid jäid üritusega väga rahule.
Töötuba viidi läbi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Eesti Kunstimuuseumi ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös.
Postitas Mairon L — Püsilink
PROJEKTI “RODE ALTAR LÄHIVAATES” IV TÖÖTUBA “WOOD AND ART”
Esmaspäev 16 veebruar, 2015 — Kolmapäev 18 veebruar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
16.-18.veebruaril 2015 toimus Rode-projekti neljas töötuba, mis tegeles puidu interpreteerimise ja dateerimisega. Töötuba juhendasid selle ala tippspetsialistid: Kopenhageni Rahvusmuuseumi uurimisinstituudist CATS, dr Aoife Daly ja dr Jorgen Wadum ning Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnast dr Alar Läänelaid.
Aoife Daly on dendrokronoloogilise dateerimise (mis põhineb puidu aastarõngaste mõõdistamisel) üks maailma tippnimesid, kelle valdkonnaks on mittelõhkuva uurimismeetodi arendamine. Ta rääkis ning näitas, kuidas ja millistel juhtudel on võimalik dendrokronoloogiat teha pelgalt aastarõngaste kõrgresolutsioonilise foto põhjal ilma kunstiteost füüsiliselt puutumata. Nagu selgus, ei pruugi see uurimismeetod alati tulemusi anda ning nõuab väga suurt kogemust.
Alar Läänelaid, ainus Eestis pärandobjektide dateerimkisega tegelev dendrokronoloog, andis ülevaate siinsetest võimalustest ja seni tehtust.
Jorgen Wadum, maailma üks tehnilise kunstiajaloo valdkonna ja puidumärkide interpreteerimise tipptegijaist, asetas dendrokronoloogilise dateerimise laiemasse konteksti, käsitledes puitu kui kunstiteoste ühte olulisemat loomematerjali: kust puit pärineb, kuidas seda transporditi ja töödeldi, millised olid puidule seatud kvaliteedinõuded ning kuidas kogu seda teadmist aastasadu vanadest kunstiobjektidest välja lugeda.
Töötoa praktilises osas uuriti Niguliste muuseumi tippteoseid: esmajoones eelkõige Rode altarit, aga lisaks ka Kannatusaltarit, Maarja altarit ning Pühalepa Anna altarit. Uurimise all olid ka Lucas Cranachi tööd (või tööde koopiad) Kadrioru ja Ajaloomuuseumist. Viis töögruppi viisid oma objektidel kolme päeva jooksul läbi dendrokronoloogilise dateerimise, mida vajadusel kombineeriti multispektraaluuringute ja XRF-elementanalüüsidega. Uuringute tulemused vormistatakse veebileheks, mida saab peatselt vaadata töötoa kodulehel.
Kas õpitoa käigus õnnestus kõik need teosed dendrokronoloogiliselt dateerida? Pigem olid uuringute tulemused kõike muud kui ootuspärased. Peamine, mida töötuba õpetas, oli küsimuste püstitamine: millal ja millistel tingimustel on dendrokronoloogia võimalik ja vajalik ning kelle poole tuleks pöörduda, kui uuringu vajadus näib olevat põhjendatud.
Töötoa jätkuna on Rode altari näitel kavas koos Aare Läänelaiuga arendada dendrokronoloogiat kui meetodit just mittelõhkuvas suunas.
Kokku osales töötoa teoreetilises osas üle 70 ning praktilises osas ligi 30 huvilist pea kõigist Eesti ülikoolidest ja pärandasutustest. Niguliste oli täidetud töökate uurijate sünergiaga ning nii professorid kui tudengid jäid üritusega väga rahule.
Töötuba viidi läbi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Eesti Kunstimuuseumi ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös.
Postitas Mairon L — Püsilink
05.01.2015 — 06.01.2015
Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.
Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi
Esmaspäev 05 jaanuar, 2015 — Teisipäev 06 jaanuar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.
Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
23.01.2015 — 24.01.2015
suuremõisa härrastemaja ajaloolised tapeedid
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Interjööride konserveerimisel pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu ka ajalooliste tapeetide säilitamisele. Eriliselt põnevate, erinevatest perioodidest pärinevate tapeetidega paistab silma Suuremõisa mõisakompleksi härrastemaja Hiiumaal. XVIII saj. teisel poolel püstitatud, Ungern-Sternbergide perekonnale kuulunud mõisahoonet pole aegade vältel oluliselt ümber ehitatud. Hetkel paikneb hoones Hiiumaa Ametikool. 2011. aastal teostati Tartu Kõrgema Kunstikooli ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengite koostöös mõisas siseviimistluse uuringud. 2014.aastal alanud ehituslike restaureerimistööde käigus avastati lisaks veel seni uurimata interjööri viimistluskihte. Heli Tuksam Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Hilkka Hiiop ja Merike Kallas EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning EKA magistriõppe tudeng Kristiina Ribelus, kes on spetsialiseerunud just interjööri konserveerimisele, vaatasid uued leiud üle ning esitasid omapoolsed ettepanekud tapeedikihtide säilitamiseks ja eksponeerimiseks restaureeritavas interjööris. Tapeedikihid, mida ei avata, kuuluvad säilitamisele uute viimistluskihtide all.
Aruteludes ja lisauuringutes osalesid ka Hiiumaa Ametikooli tudengid koos õppejõud Karin Kirtsiga, et edaspidi EKA spetsialistide juhendamise all osa konserveerimistöödest ise läbi viia.
Suvel on Suuremõisas plaanis ühendada erinevate õppeasutuste jõud, sh. Nordplus programmi raames Soome ja Rootsi tudengeid kaasates, et koos läbi viia mõisa ühe ruumi maalingute konserveerimise projekt.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
suuremõisa härrastemaja ajaloolised tapeedid
Reede 23 jaanuar, 2015 — Laupäev 24 jaanuar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Interjööride konserveerimisel pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu ka ajalooliste tapeetide säilitamisele. Eriliselt põnevate, erinevatest perioodidest pärinevate tapeetidega paistab silma Suuremõisa mõisakompleksi härrastemaja Hiiumaal. XVIII saj. teisel poolel püstitatud, Ungern-Sternbergide perekonnale kuulunud mõisahoonet pole aegade vältel oluliselt ümber ehitatud. Hetkel paikneb hoones Hiiumaa Ametikool. 2011. aastal teostati Tartu Kõrgema Kunstikooli ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengite koostöös mõisas siseviimistluse uuringud. 2014.aastal alanud ehituslike restaureerimistööde käigus avastati lisaks veel seni uurimata interjööri viimistluskihte. Heli Tuksam Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Hilkka Hiiop ja Merike Kallas EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning EKA magistriõppe tudeng Kristiina Ribelus, kes on spetsialiseerunud just interjööri konserveerimisele, vaatasid uued leiud üle ning esitasid omapoolsed ettepanekud tapeedikihtide säilitamiseks ja eksponeerimiseks restaureeritavas interjööris. Tapeedikihid, mida ei avata, kuuluvad säilitamisele uute viimistluskihtide all.
Aruteludes ja lisauuringutes osalesid ka Hiiumaa Ametikooli tudengid koos õppejõud Karin Kirtsiga, et edaspidi EKA spetsialistide juhendamise all osa konserveerimistöödest ise läbi viia.
Suvel on Suuremõisas plaanis ühendada erinevate õppeasutuste jõud, sh. Nordplus programmi raames Soome ja Rootsi tudengeid kaasates, et koos läbi viia mõisa ühe ruumi maalingute konserveerimise projekt.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
29.01.2015
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
Muinsuskaitse ja konserveerimine
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.01.2015
Juba sel neljapäeval “Muuseumi akadeemia” tartu kunstimuuseumis
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.
Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.
Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.
Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.
Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee
Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!
L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba
Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.
N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus
Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Juba sel neljapäeval “Muuseumi akadeemia” tartu kunstimuuseumis
Neljapäev 22 jaanuar, 2015
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.
Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.
Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.
Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.
Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee
Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!
L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba
Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.
N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus
Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
09.01.2015 — 31.01.2015
Okupatsioonide Muuseumis on avatud XXXVI soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Piirist ja piiritusest“.
Kunstikultuuri teaduskond
1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professori Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnetevanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui metafoorseid – ja kuidas kohalikud tajuvad neid piire.
Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades üht ruumi teisest, on piir ka nende ruumide kokkupuutepunktiks ja ühisosaks. Riigipiir ei ole ainult allkirjastatud leping, vaid ka kehaline kogemus. Toetudes välitöödel kogutud muhedatele jutustustele, ongi näituse keskmes piiri kehalisuse aspekt: kuidas piir lõhnab? mis maitse on piiril? kas piirist saab läbi hammustada? kas piiril on püksid jalas?
Ja kui piiri ei ole, kas siis on piiritus?
Välitöödel osalesid: Kalle Keskrand, Hendrik-Julius Kits, Mihkel Reha, Eva Sepping, Ave Taavet, Madis Tuuder ja välitööde juhendaja Marika Alver.
Ekspeditsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Kultuurkapital ning Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.
Näitus jääb Okupatsioonide Muuseumis avatuks jaanuarikuu lõpuni.
Lisainfo:
Marika Alver
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Okupatsioonide Muuseumis on avatud XXXVI soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Piirist ja piiritusest“.
Reede 09 jaanuar, 2015 — Laupäev 31 jaanuar, 2015
Kunstikultuuri teaduskond
1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professori Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnetevanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui metafoorseid – ja kuidas kohalikud tajuvad neid piire.
Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades üht ruumi teisest, on piir ka nende ruumide kokkupuutepunktiks ja ühisosaks. Riigipiir ei ole ainult allkirjastatud leping, vaid ka kehaline kogemus. Toetudes välitöödel kogutud muhedatele jutustustele, ongi näituse keskmes piiri kehalisuse aspekt: kuidas piir lõhnab? mis maitse on piiril? kas piirist saab läbi hammustada? kas piiril on püksid jalas?
Ja kui piiri ei ole, kas siis on piiritus?
Välitöödel osalesid: Kalle Keskrand, Hendrik-Julius Kits, Mihkel Reha, Eva Sepping, Ave Taavet, Madis Tuuder ja välitööde juhendaja Marika Alver.
Ekspeditsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Kultuurkapital ning Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.
Näitus jääb Okupatsioonide Muuseumis avatuks jaanuarikuu lõpuni.
Lisainfo:
Marika Alver
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
19.12.2014
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents
Kunstikultuuri teaduskond
Reedel, 19.detsembril algusega kell 09:00 toimub EKA Suur-Kloostri 11 õppehoones muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents. Esinejad tutvustavad lühidalt magistritööde teemasid ja eesmärke ning peatuvad detailsemalt uurimuste ühel alateemal.
Kõik huvilised on lahkelt palutud osa saama!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents
Reede 19 detsember, 2014
Kunstikultuuri teaduskond
Reedel, 19.detsembril algusega kell 09:00 toimub EKA Suur-Kloostri 11 õppehoones muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents. Esinejad tutvustavad lühidalt magistritööde teemasid ja eesmärke ning peatuvad detailsemalt uurimuste ühel alateemal.
Kõik huvilised on lahkelt palutud osa saama!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink