AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
08.10.2023 — 15.10.2023
Thomas Sadée Vent Space galeriis
Vent Space
Sõnaraamatute kohaselt on lipp ‘’kindla kujundusega riidetükk esindamaks riiki, parteid, ühendust jne.’’ 8.–15. oktoobril vaidlustab kunstnik Thomas Sadée need tõekspidamised. Koos sinuga!
Näitusel “How About Flags? / Kuidas oleks lippudega?” käsitleme mänglevalt lippude kontseptsiooni. Mis võib olla lipuks? Mida lipp esindab ja tähistab? Millal me tuvastame eset lipuna? Arutleme, nuputame ja töötame koos!
Vent Space on avatu 8.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Astu julgelt läbi, et koos lippude teema ja ideede üle arutleda.
13. oktoobril toimub tasuta töötuba, mille jooksul valmistame ise lippe, seejärel võtame osa ainulaadsest lipuparaadist kella 15.00 ja 19.00 vahel. Võta palun kaasa oma lihtsad, igapäevased materjalid.
Projekt kulmineerub 15. oktoobril lõpetamisega, kell 15.00–20.00.
Kõik sündmused toimuvad Vest Space galeriis aadressil Vabaduse väljak 6-8.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Thomas Sadée Vent Space galeriis
Pühapäev 08 oktoober, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Vent Space
Sõnaraamatute kohaselt on lipp ‘’kindla kujundusega riidetükk esindamaks riiki, parteid, ühendust jne.’’ 8.–15. oktoobril vaidlustab kunstnik Thomas Sadée need tõekspidamised. Koos sinuga!
Näitusel “How About Flags? / Kuidas oleks lippudega?” käsitleme mänglevalt lippude kontseptsiooni. Mis võib olla lipuks? Mida lipp esindab ja tähistab? Millal me tuvastame eset lipuna? Arutleme, nuputame ja töötame koos!
Vent Space on avatu 8.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Astu julgelt läbi, et koos lippude teema ja ideede üle arutleda.
13. oktoobril toimub tasuta töötuba, mille jooksul valmistame ise lippe, seejärel võtame osa ainulaadsest lipuparaadist kella 15.00 ja 19.00 vahel. Võta palun kaasa oma lihtsad, igapäevased materjalid.
Projekt kulmineerub 15. oktoobril lõpetamisega, kell 15.00–20.00.
Kõik sündmused toimuvad Vest Space galeriis aadressil Vabaduse väljak 6-8.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.10.2023
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kolmapäev 18 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
05.10.2023 — 19.11.2023
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.09.2023 — 28.09.2023
Konverents Ringmajanduspäev
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.
Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta.
Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Konverents Ringmajanduspäev
Kolmapäev 27 september, 2023 — Neljapäev 28 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.
Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta.
Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.09.2023 — 21.09.2023
Tiia Roivanen: “Ele/Žest” Vent Space’is
Vent Space
Tiia Roivanen ELE/ŽEST
15.–21.09.2023 Vent Space’is
Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda “kudumise praktikumiks”. Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega teevab ta soolokontserte ja muusikaetendusi. Nüüd on ta lummatud oma muusikaloomingut kaasa võtma “Ele/Žest” installatsiooni, et avada selle esteetikaga uus mõttekiht.
“Ele/Žest” pakub liikumist. Žestid ja nende tõlgendused võivad erineda – nende seos inimkonnaga on kõikuv ja mõnikord keeruline. Iga žest lisab meie pinnale kihi. Need tungivad läbi meie varasemate viiside ja jätavad ruumi varieerumiseks. Mõnikord on liigutuste vahele tolm ja pinnad ei kleepu üksteise külge. Kas saate tähendusest aru? Jah – ei – vahel eksid ära. Nad annavad alati, jõuavad ja saavad. Saate valida, kuidas vastata.
Milliseid žeste olete harjutanud? Millised žestid viivad edasi? Mis žest sa oled?
Žest on enese paljastamise avaldus. Teose idee on toimida kirjana, nagu “romaan südamevalu kohta”. Lapsepõlvest saati on mind paelunud 1700. ja 1800. aastate epohhaalsed filmid. Ma arvan, et neis on midagi, mis ei muutu kunagi – romantilised stseenid ja pimestavad päikesekiired, mis on kootud nende tuuma, hägustab mu ümbrust. Romantiseeritud stseenid põldudelt ja viis, kuidas armastust esitatakse kui seda talumatut kannatuste allikat. Ruumid, mille oleme loonud, ruumid, millest oleme võtnud, ruumid, millest me tahan minna tagasi isegi pärast seda, kui oleme need kaotanud. See žest on tegu, mida tuleb näha leinas ja liikumises, et näha kihte – see püüab olla multimateriaalne kompositsioon.
Tiia Roivanen elab ja töötab Soomes Helsingis. Ta on lõpetanud Taidekoulu Maa kaasaegse kunsti õppeprogrammi (2022) ja valmistuvad bakalaureuseõppeks Aalto Ülikooli kujutava kunsti haridusprogrammis.
Kunstnik tänab oma lähemaid inimesi ja töökaaslasi ülima toetuse eest Ele valmimisel:
Aitäh Elias Riipinen Ele muusika produtseerimise eest, Ida Lindgren, Hele Okkonen ja Saija Lehtola videokoostöö tegemise eest ning Helmi Tikkanen, kes aitas ingliskeelse plakati kirjutada.
Manifest:
Oma praktikas olen pühendunud haavatavuse ja aususe küsimuste kahtluse alla seadmisele, mis mängu kaudu arenevad esmalt häbelikkusest usalduseks ja seejärel avanemiskogemuseks koos kohtumistega, mis peegeldavad teie teed. Püüan end sellele pidevalt alla anda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tiia Roivanen: “Ele/Žest” Vent Space’is
Reede 15 september, 2023 — Neljapäev 21 september, 2023
Vent Space
Tiia Roivanen ELE/ŽEST
15.–21.09.2023 Vent Space’is
Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda “kudumise praktikumiks”. Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega teevab ta soolokontserte ja muusikaetendusi. Nüüd on ta lummatud oma muusikaloomingut kaasa võtma “Ele/Žest” installatsiooni, et avada selle esteetikaga uus mõttekiht.
“Ele/Žest” pakub liikumist. Žestid ja nende tõlgendused võivad erineda – nende seos inimkonnaga on kõikuv ja mõnikord keeruline. Iga žest lisab meie pinnale kihi. Need tungivad läbi meie varasemate viiside ja jätavad ruumi varieerumiseks. Mõnikord on liigutuste vahele tolm ja pinnad ei kleepu üksteise külge. Kas saate tähendusest aru? Jah – ei – vahel eksid ära. Nad annavad alati, jõuavad ja saavad. Saate valida, kuidas vastata.
Milliseid žeste olete harjutanud? Millised žestid viivad edasi? Mis žest sa oled?
Žest on enese paljastamise avaldus. Teose idee on toimida kirjana, nagu “romaan südamevalu kohta”. Lapsepõlvest saati on mind paelunud 1700. ja 1800. aastate epohhaalsed filmid. Ma arvan, et neis on midagi, mis ei muutu kunagi – romantilised stseenid ja pimestavad päikesekiired, mis on kootud nende tuuma, hägustab mu ümbrust. Romantiseeritud stseenid põldudelt ja viis, kuidas armastust esitatakse kui seda talumatut kannatuste allikat. Ruumid, mille oleme loonud, ruumid, millest oleme võtnud, ruumid, millest me tahan minna tagasi isegi pärast seda, kui oleme need kaotanud. See žest on tegu, mida tuleb näha leinas ja liikumises, et näha kihte – see püüab olla multimateriaalne kompositsioon.
Tiia Roivanen elab ja töötab Soomes Helsingis. Ta on lõpetanud Taidekoulu Maa kaasaegse kunsti õppeprogrammi (2022) ja valmistuvad bakalaureuseõppeks Aalto Ülikooli kujutava kunsti haridusprogrammis.
Kunstnik tänab oma lähemaid inimesi ja töökaaslasi ülima toetuse eest Ele valmimisel:
Aitäh Elias Riipinen Ele muusika produtseerimise eest, Ida Lindgren, Hele Okkonen ja Saija Lehtola videokoostöö tegemise eest ning Helmi Tikkanen, kes aitas ingliskeelse plakati kirjutada.
Manifest:
Oma praktikas olen pühendunud haavatavuse ja aususe küsimuste kahtluse alla seadmisele, mis mängu kaudu arenevad esmalt häbelikkusest usalduseks ja seejärel avanemiskogemuseks koos kohtumistega, mis peegeldavad teie teed. Püüan end sellele pidevalt alla anda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.10.2023 — 05.10.2023
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
3.–5. oktoober 2023, Tallinn
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskus
Toetaja: Nordic Culture Point
Toimumispaigad: EKA, Kumu, kunsti- ja näituseasutuste külastused
Tänase maailma nägu kujundab kliimakriis, mis on tihedalt seotud järjest sagenevate sõjaliste ja poliitiliste konfliktide, humanitaarkatastroofide ning kasvava globaalse ebavõrdsusega. Antropotseeni ajastul peab ka kunstimaailm paratamatult prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele kestlikumad praktikad. Globaalse loodusressursside kahanemise taustal peavad ka kunstitöötajaid mõtlema ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnaõigluse küsimustele ning võimalusele luua tulevik, kus inimkond ei sõltu enam loodusvarade armutust hävitamisest.
Töötuba kutsub arutlema kunstimaailma rohepöörde võimalikkuse ja võimaluste üle loovalt, kriitiliselt ja valdkonnaüleselt, tuues kokku kunsti ja disaini, konserveerimise, kureerimise, museoloogia jt valdkondades õppejõud, praktikud ja üliõpilased.
Kuidas muuta kunstiasutused, muuseumid ning kunsti ja näituste loomine jätkusuutlikumaks? Millisel muul moel saavad kunst ja kultuur ekstraktivistlikku mõtteviisi murendada? Milline on kunstnike, disainerite ja teiste kunstitöötajate roll valitsuste ja poliitikute seatud kliimaeesmärkide täitmisel? Kas kunstiteoste süsinikujälge on vaja mõõta? Kuidas vältida rohepesu? Kuidas toetada kunstitöötajaid suuremate ja ajamahukamate pingutuste tegemisel, mis kuluvad säästvamate tavade katsetamiseks, ning kuidas vältida läbipõlemist?
Töötoa õppejõududeks on eri valdkondade eksperdid, kes jagavad erinevaid vaatenurki, oskusi ja teadmisi. Üritus on mõeldud nii kunsti- ja muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele (ennekõike magistrantidele ja doktorantidele, aga ka teemast huvituvatele bakalaureuseõppe üliõpilastele).
Programm hõlmab loenguid, töötubasid, õppekäike muuseumifondidesse ja näitusekülastusi. Õppejõududeks on Margit Keller (Tartu Ülikool), Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR), Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (GAISS), Darja Jefimova (Eesti Kunstimuuseum), Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia), Maria Muuk jt.
Kolmepäevane töötuba toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab siin.
Registreerumise tähtaeg: 15. september
Lisainfo:
Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)
Karin Vicente (karin.vicente@ekm.ee)
Programm:
Day 1 / October 3
Where on earth to begin?
Kumu Art Museum
11:00–11:15
Welcome, introductions and coffee
11:15–12:15
Karin Vicente (Art Museum of Estonia): High Impressions, Low Impact: Reducing the Emissions of an Art Exhibition
12:15–13:15
Group work: How to make a difference? Moderators: Linda Kaljundi and Karin Vicente
13:15–14:15
Lunch
14:15–15:15
Kārlis Melzobs (GAISS architects): Decolonial ecologies
15:30–17:00
Guided tour at the exhibition Art in the Age of the Anthropocene by Laura Linsi and Roland Reemaa and Maria Muuk, designers of the exhibition
Day 2 / October 4
Theory into practice
Estonian Academy of Art. Meeting point: 5th floor
10:00–11:00
Laura Linsi and Roland Reemaa (LLRRLLRR): Working with material flows
11:00–12:00
Maria Muuk (graphic designer): Sustainable developments in exhibition graphic design
12:00–12:30
Lunch
12:30–13:30
Grete Arro (Tallinn University): How to fit the environment into one’s Umwelt?
13:30–14:30
Siim Preimann (Tallinn Art Hall): Keeping on keeping on: in pursuit of a curatorial approach fitting the times
15:00–17:00
Meeting point: Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM).
Meeting with curator and a project manager Maria Helen Känd and visiting Jaanus Samma’s exhibition “Iron men”
Day 3 / October 5
Fields in dialogue: from contemporary art to collection to conservation
Kumu Art Museum.
10:00–11:00
Meeting point: painting collections of Art Museum of Estonia;
Darja Jefimova (Art Museum of Estonia): Sustainable practices in collections management
Discussant: Varje Õunapuu (Estonian Academy of Arts)
11:00–12:00
Meeting point: permanent exhibition of Estonian Art in the 1990s (4th floor, B wing)
Hilkka Hiiop (Estonian Academy of Arts): Sustainability in collecting contemporary art: does it exist?
12:00–13:00
Lunch
13:00–14:00
Meeting point: Kumu educational centre
Margit Keller (University of Tartu): Sustainability transitions: complexity and hope
14:30–15:30
Meeting point: Kadriorg Art museum, lobby
Tour at the exhibition “The Art of Adapting” with Triin Metsla and Madli Ehasalu
15:30–16:30
Concluding panel: How to build and sustain dialogues between fields?
Mari-Leen Kiipli (artist), Marju Niinemaa (National Heritage Board), Kaisa-Piia Pedajas (Art Museum of Estonia), Laura Põld (Estonian Academy of Arts)
Moderators: Linda Kaljundi, Karin Vicente
17:00
Presentation of the Model for sustainable exhibition at Kumu (in Estonian)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
Teisipäev 03 oktoober, 2023 — Neljapäev 05 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
3.–5. oktoober 2023, Tallinn
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskus
Toetaja: Nordic Culture Point
Toimumispaigad: EKA, Kumu, kunsti- ja näituseasutuste külastused
Tänase maailma nägu kujundab kliimakriis, mis on tihedalt seotud järjest sagenevate sõjaliste ja poliitiliste konfliktide, humanitaarkatastroofide ning kasvava globaalse ebavõrdsusega. Antropotseeni ajastul peab ka kunstimaailm paratamatult prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele kestlikumad praktikad. Globaalse loodusressursside kahanemise taustal peavad ka kunstitöötajaid mõtlema ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnaõigluse küsimustele ning võimalusele luua tulevik, kus inimkond ei sõltu enam loodusvarade armutust hävitamisest.
Töötuba kutsub arutlema kunstimaailma rohepöörde võimalikkuse ja võimaluste üle loovalt, kriitiliselt ja valdkonnaüleselt, tuues kokku kunsti ja disaini, konserveerimise, kureerimise, museoloogia jt valdkondades õppejõud, praktikud ja üliõpilased.
Kuidas muuta kunstiasutused, muuseumid ning kunsti ja näituste loomine jätkusuutlikumaks? Millisel muul moel saavad kunst ja kultuur ekstraktivistlikku mõtteviisi murendada? Milline on kunstnike, disainerite ja teiste kunstitöötajate roll valitsuste ja poliitikute seatud kliimaeesmärkide täitmisel? Kas kunstiteoste süsinikujälge on vaja mõõta? Kuidas vältida rohepesu? Kuidas toetada kunstitöötajaid suuremate ja ajamahukamate pingutuste tegemisel, mis kuluvad säästvamate tavade katsetamiseks, ning kuidas vältida läbipõlemist?
Töötoa õppejõududeks on eri valdkondade eksperdid, kes jagavad erinevaid vaatenurki, oskusi ja teadmisi. Üritus on mõeldud nii kunsti- ja muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele (ennekõike magistrantidele ja doktorantidele, aga ka teemast huvituvatele bakalaureuseõppe üliõpilastele).
Programm hõlmab loenguid, töötubasid, õppekäike muuseumifondidesse ja näitusekülastusi. Õppejõududeks on Margit Keller (Tartu Ülikool), Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR), Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (GAISS), Darja Jefimova (Eesti Kunstimuuseum), Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia), Maria Muuk jt.
Kolmepäevane töötuba toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab siin.
Registreerumise tähtaeg: 15. september
Lisainfo:
Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)
Karin Vicente (karin.vicente@ekm.ee)
Programm:
Day 1 / October 3
Where on earth to begin?
Kumu Art Museum
11:00–11:15
Welcome, introductions and coffee
11:15–12:15
Karin Vicente (Art Museum of Estonia): High Impressions, Low Impact: Reducing the Emissions of an Art Exhibition
12:15–13:15
Group work: How to make a difference? Moderators: Linda Kaljundi and Karin Vicente
13:15–14:15
Lunch
14:15–15:15
Kārlis Melzobs (GAISS architects): Decolonial ecologies
15:30–17:00
Guided tour at the exhibition Art in the Age of the Anthropocene by Laura Linsi and Roland Reemaa and Maria Muuk, designers of the exhibition
Day 2 / October 4
Theory into practice
Estonian Academy of Art. Meeting point: 5th floor
10:00–11:00
Laura Linsi and Roland Reemaa (LLRRLLRR): Working with material flows
11:00–12:00
Maria Muuk (graphic designer): Sustainable developments in exhibition graphic design
12:00–12:30
Lunch
12:30–13:30
Grete Arro (Tallinn University): How to fit the environment into one’s Umwelt?
13:30–14:30
Siim Preimann (Tallinn Art Hall): Keeping on keeping on: in pursuit of a curatorial approach fitting the times
15:00–17:00
Meeting point: Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM).
Meeting with curator and a project manager Maria Helen Känd and visiting Jaanus Samma’s exhibition “Iron men”
Day 3 / October 5
Fields in dialogue: from contemporary art to collection to conservation
Kumu Art Museum.
10:00–11:00
Meeting point: painting collections of Art Museum of Estonia;
Darja Jefimova (Art Museum of Estonia): Sustainable practices in collections management
Discussant: Varje Õunapuu (Estonian Academy of Arts)
11:00–12:00
Meeting point: permanent exhibition of Estonian Art in the 1990s (4th floor, B wing)
Hilkka Hiiop (Estonian Academy of Arts): Sustainability in collecting contemporary art: does it exist?
12:00–13:00
Lunch
13:00–14:00
Meeting point: Kumu educational centre
Margit Keller (University of Tartu): Sustainability transitions: complexity and hope
14:30–15:30
Meeting point: Kadriorg Art museum, lobby
Tour at the exhibition “The Art of Adapting” with Triin Metsla and Madli Ehasalu
15:30–16:30
Concluding panel: How to build and sustain dialogues between fields?
Mari-Leen Kiipli (artist), Marju Niinemaa (National Heritage Board), Kaisa-Piia Pedajas (Art Museum of Estonia), Laura Põld (Estonian Academy of Arts)
Moderators: Linda Kaljundi, Karin Vicente
17:00
Presentation of the Model for sustainable exhibition at Kumu (in Estonian)
Postitas Annika Toots — Püsilink
13.10.2023 — 10.05.2024
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus
Reede 13 oktoober, 2023 — Reede 10 mai, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.08.2023 — 27.08.2023
19:01 Vent Space’is
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19:01 Vent Space’is
Neljapäev 24 august, 2023 — Pühapäev 27 august, 2023
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.09.2023
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kolmapäev 27 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink