Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“. 

Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning rahvusvaheliselt. „Noored kunstnikud on professionaalsed ja ambitsioonikad ning on koostöös toimiva ja nende eesmärke toetava galeriiga võimelised paistma silma ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Tütar galerii täiustab Eesti galeriide maastikku, pakkudes just noorema põlvkonna silmapaistvatele tegijatele võimalust ennast nii Eestis kui ka väljaspool näidata ning seeläbi oma karjääris sammu edasi teha,“ selgitas Timmi. Tema sõnul on ka galerii nimi Tütar justkui metafoor kunstniku ja galerii teineteist täiendavast koostööst sündivale uuele väärtusele.

Tütar galerii avaneb Katrin Piile näitusega, mis pühendub intensiivselt otsingutele, mis ei jõua tõenäoliselt kunagi sihile. Otsingute käigus püüab kunstnik leida ja jäädvustada puhkepausi, hetke, mil keskenduda hingamisele, vaikusele ja rahule. Kunstikirjutaja Laura De Jaegeri sõnul on see lahutamatult seotud maalikunstiga, mille üks väljund on vaikelu kujutamine ehk nature morte. „Ometi ei ole miski kunagi täiesti paigal. Iga elutu ese kannab endas ühel või teisel moel mingisugust tegevust: sel on oma ajalugu, seda sorteeritakse, eksponeeritakse ja taasavastatakse. Piile näitus kombineerib erinevaid teoseid, et kujutada aktiivset loomeprotsessi.

„Idülli otsides“ mõjub rahuoaasina, milles võib aimata teatavat püsimatust. See väljendab seost praktiseerimise ja eksponeerimise vahel. Piile annab vaatajale võimaluse peatuda ja puhata, aga see paus sünnib lakkamatu ja lõputu (lõppu soovimatagi) loomistsükli tulemusena ning kahekõnes maalimiseks kasutatavate vahenditega. Kokkuvõttes on Piile kogu näituse üles ehitanud vaikeluna,“ kirjutab De Jaeger.

Katrin Piile (1987) on vabakutseline maalikunstnik ja joonistaja. 2010. aastal lõpetas Piile  Eesti Kunstiakadeemia maali erialal. Näitusetel on kunstnik esinenud aastast 2006 ja 2019. aastast kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. 2020. aastal pälvis Piile Malle Leisi kunstipreemia. Piile looming tegeleb peamiselt maalikunsti tehniliste oskuste, värvikompositsiooni, maaliajaloo ja erinevate kujutamisviisidega.

Katrin Piile isikunäitus jääb Tütar galeriis avatuks 1. juulini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud kolmapäevast laupäevani.

Suvisel perioodil on galerii avatud ka pühapäeviti.

Tütar galerii tegemisi toetavad EAS ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

2. – 3. juunil toimub Harjumaa ühes silmapaistvamas arhitektuurimälestises, Padise kloostris, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXV kevadkonverents “Varemete vahel”.

Kuidas tõlgendada varemeid kaasaegses keskkonnas? Tähistavad need millegi lõppu või algust, on osa meie argipäevast või tuleks nendega midagi ette võtta? Kas vare on au või häbi, kultuuripärand või taak, kodu või kaos? Teemat lahkavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased, arhitektid, kogukondade esindajad jt.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 2. juunil algusega kell 11:10 Padise kloostri kirikusaalis.

Kell 20:00 toimub Padise mõisa karjakastellis teemapidu “Issanda loomaaed”. Ole sa inim-, muidu loom või vare, oled lahkesti laua taha palutud. Sabakeerutuseks on talli meelitatud  kari muusikuid.

Laupäeval, 3. juunil kell 10:00 algab ringsõit Harjumaal: vaatame ringi Padisel Rummus, Riisiperes, Laitses, Vasalemmas, Madisel, Paldiskis jm.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava

Lisainfo:
Maris Veeremäe (maris.veeremae@artun.ee, 56226344)

Kumu uus näitus tegeleb rohepöördega Eesti kunsti ajaloos ja kaasajas. 

Kumu kunstimuuseumis 5. mail avatav näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ uurib kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

Tere tulemast inimese ajastusse! Meie mõju planeedi keskkonnale on kasvanud nii kõikehõlmavaks, et seda saab juba võrrelda teiste geofüüsikaliste jõududega. Selle ulatust kinnitavad mitmesugused markerid radioaktiivsetest elementidest ja süsinikhappest kuni broileriluude ja mikroplastini. Teadlaste arvates oleme seeläbi astunud holotseenist uude geoloogilisse aegkonda – antropotseeni ehk inimese ajajärku. Igapäevakeeles on sõnast „antropotseen“ ühtlasi saanud omamoodi katusmõiste varem globaalseteks keskkonnaprobleemideks nimetatud nähtustele: kliima soojenemine, rahvastiku kasv, pinnase erosioon, liikide väljasuremine jne.

Aina kiirenevad keskkonna- ja kliimamuutused tekitavad pakilise vajaduse otsida ökoloogilisi ja tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja poliitilisi lahendusi, esitades samas väljakutse kujutlusvõimele. Kuidas mõelda antropotseeni ajastul inimese ja keskkonna, looduse ja kultuuri, inimliku ja mitteinimliku piiride üle? Kuidas mõtestada üha suurenevat infohulka keskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku kohta ning kuidas planeedi tulevikku üldse ette kujutada? Just sealtsamast, kust probleemid on alguse saanud, võib aga otsida ka aeglast, ettevaatlikku lootust. Oma suhet keskkonda saab parandada vaid inimene ise.

Keskkond on tähtsal kohal ka kaasaegses kunstis ja muuseumis. Sama keskne on ka küsimus, kuidas sellega siis kunstis ja näitusesaalis ikkagi tegelda. Kuidas vältida lihtsalt veel ühe antropotseeniteemalise näituse koostamist? Kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul?

Kumu kunstimuuseumi antropotseeniprojekt koondub kolme telje ümber: Eesti 19. sajandi ja uuema kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; kaasaegsete kunstnike, muuseumi ja teadlaste koostöö; rohepöörde võimalikkus näituseloomes ja kunstimuuseumis.

Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“

Näitust ette valmistades otsime vastuseid mitmesugustele küsimustele:

• Millist rolli on kunst ja visuaalkultuur mänginud siinse keskkonna kujutamisel, kujundamisel ja kontrollimisel?
• Milline on Eesti kunstiajaloo ökokriitiliste tõlgenduste laiem tähendus globaalses kunsti- ja keskkonnaajaloos?
• Milline on kaasaegse kunsti osakaal ja võimalused antropotseeni ajajärgul? Kuidas astub see dialoogi keskkonna ja teadusega, kunsti- ja keskkonnaajalooga?
• Kust jooksevad kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi piirid? Ja kas neid piire on üldse vaja tõmmata?
• Kui palju ja kuidas peaks muuseum ise antropotseeni ajastul muutuma? Kuidas rohepööret muuseumis läbi viia nii, et see ei piiraks liialt kunstnike loomevabadust?

Oleme algatanud antropotseeni näituseprojekti teadlikult pika ettevalmistusajaga, tehes algust juba 2020. aastal eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, tekitada arutelusid, leida uusi tegevus- ja koostöövorme, õppida üksteist tundma, töötada ühtaegu kunstiajalooga ja kaasaegsete kunstnikega. Selleks oleme moodustanud mitmekülgse töörühma, kuhu on kaasatud eri tausta, kogemuste, teadmiste ja oskustega inimesi.

Kuraatorid: kultuuri- ja keskkonnaajaloolased Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool) ja Ulrike Plath (Tallinna Ülikool) ning kunstiajaloolased ja kuraatorid Bart Pushaw ((Kopenhaageni Ülikool)), Eha Komissarov (Kumu) ja Tiiu Saadoja (Kumu).

Projekti hetkel kaasatud kaasaegsed kunstnikud:
Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld ja Lou Sheppard, Ivar Veermäe

Ruumikujundajad: LLRRLLRR (Laura Linsi ja Roland Reemaa)
Graafiline kujundaja: Maria Muuk
Projekti koordinaator: Triin Tulgiste

EKA kaasaegse kunsti magistrandi Sarah Noonani näitus Dirt Road Vent Space galeriis avatakse 2. mail kell 18.00.

24. septembril 2022 hävitas väike orkaan Atlandi ookeanis Kanadas pinnasteel mahajäetud puufarmi. Näitus Dirt Road (“Külavahetee“) sümboliseerib seda, kuidas kiindumus konkreetsesse asukohta ja kodu päritolu võib muuta paiga hinnaliseks.

Materjalid ja mälu teleporteerivad tuttavlikkust, liikudes ebaloomulikult läbi struktuuride ja värvide. Looduse eeterliku kõleduse uurimiseks loovad tekstiilist skulptuurid pinnastee abstraktse kujutise. See paigalduskeskkond meenutab selle hinnalise koha tundlikke jooni. See paljastab, kuidas abstraktsed vormid ja kujutlevad mälestused hülgavad meie kasvatuse juured – kahetsustunne aga maandatud noorusliku aususega.

Sarah Noonan kasutab oma äravisatud riideid ja asju, et muuta kulunud ja uuendatud kangad käsitsi õmmeldud segatehnikas skulptuurideks. Käsitöö- ja tekstiilmaterjalide valimatu kasutamise kaudu uurivad nad materjalide vastupidavust ja pehmust. Nende kunst paljastab meie ümber hapraid sentimentide kihte, mis loovad seoseid asustatud paikadega. Muutused ajas, kohas ja aktsepteerimises julgustavad meid tuvastama sisemise väärtuse tundeid.

Näituse lahtiolekuajad on 2.–7. mai kell 15.00–19.00.

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

22. aprillil kell 18.00 avavad EKA animatsiooni tudengid, Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus, Vent Space galeriis näituse “Come on in, coffee is still hot”.

Näitus kutsub vaatajaid sisenema animaatori korterisse, kus argielu on läbi põimunud kirju loominguga.

Näitus jääb avatuks 28. aprillini. Iga päev, 14.00-19.00.

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022

Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.

Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.

Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).

Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.

Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin. 

Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).

Teisipäeval, 9. mail kell 16.00 peab Ingrid Ruudi KVI uurimisseminari raames loengu “Kontrolliv ja hoolitsev ruum: laste-, vanade- ja invaliididekodud Nõukogude Eestis”.

Progressiivsust, tervist ja edenemist rõhutavas nõukogude ühiskonna kuvandis ei olnud kuigivõrd kohta normist kõrvalekalduvatele subjektidele – vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimestele, vanuritele ega hooletussejäetud lastele. Avalikus diskursuses olid nad pea nähtamatud, kuid ometi ju olemas. Missugune koht ühiskonnas, milline arhitektuurne ruum oli neile ette nähtud? Kuidas mõjutas 1960.–1980. aastatel kavandatud ja ehitatud hoolearhitektuur nende elutingimusi, kujundas argikogemust ja konstrueeris neid kui marginaalseid subjekte? Loeng annab ülevaate eelmisel aastal alustatud uurimistöö hetkeseisust, mis põhineb Eesti NSV institutsionaalsete hooleruumide võrgustikku kaardistaval välitööl ja arhiiviuuringutel ning nõukogude subjektiloomet käsitleval taustakirjandusel. Loengus püüab Ruudi vaadata paralleelselt nii projekteerimis- ja ehituspraktikat ning seda mõjutanud ideoloogiat, tingimusi ja norme kui ka ruumi kasutajate kogemusi, samuti tõstatada mõned senise uurimise käigus esile kerkinud küsimused.

Loeng toimub ruumis A-501.