Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Krohvil seinamaalide teisaldamine ja uuele asukohale paigaldamine on olnud läbi ajaloo levinud restaureerimispraktika – mõelgem kasvõi Pompei maalingutele, mis põhimahus asuvad hoopis Napoli Rahvusmuuseumis. Siiski on seda moodust valdavalt rakendatud vaid freskotehnikas maalingute puhul. Viimane poolsajand aga taolist restaureerimispraktikat ei soosi – arhitektuurse maalingu puhul eeldatakse pigem, et see säilitatakse oma autentses kontekstis.

Siiski on vahel paratamatu, et taoline suhteliselt vägivaldne praktika ellu viiakse, näiteks siis, kui maalingu kandja ehk hoone lammutatakse ning teisaldamine on maalingu säilitamise ainus võimalus.

Taoline pretsedent võeti Eestis esmakordselt ette 2010. aastal, kui lammutati EKA õppehoone. Toonased konserveerimisosakonna tudengid eemaldasid vana peahoone seintelt kümmekond väärtuslikumat maalingut. Paraku seisavad need täna aga EKA laos ning uut asukohta neile veel leitud pole.

Teine taoline ettevõtmine osutus vajalikuks Tartu Kaubamaja lammutustööde käigus. 1970. aastatel asus kaubamaja hoones märgiline restoran “Tarvas”, mille sümboliks oli Elmar Kitse sgrafiitotehnikas hiidpannoo. Selle eemaldamiseks töötas EKA konserveerimisosakond koos insenerifirma Haspo OÜ-ga välja tehniliselt keerulise süsteemi, kuidas maalingud seintelt koos krohvikihiga kätte saada. Maalingutele kinnitati profülaktilise kleebisena kaks kihti kaitsekangast ning paneelide ümber konstrueeriti raamisüsteem, mis maalingut seinalt eemaldamise ja ladustamise ajal kaitseb. Elmar Kitse maalingu reljeefsus ja tavatud maalivõtted tegid ettevõtmise kohati keeruliseks, kuid pannoo õnnestus seinalt eemaldada. Kahjuks ootavad ka need maalingud seniajani ERMi fondis oma uut asukohta.

Õnneks saame rääkida projekti kolmandast faasist – maalingu taaseksponeerimisest arhitektuurses keskkonnas – oma kolmanda sarnase projekti puhul. 2015. aasta mais eemaldasime Vana-Võidu mõisa nõukogudeaegsest, lammutamisele määratud juurdeehitisest Elmar Kitse viimase pannoo – tegemist oli taas hästi läbi komponeeritud reljeefse maalinguga. See sai ka esimeseks maalinguks, mis leidis tee uuele seinale. Tänaseks võime öelda, et riskantne ja tehniliselt keerukas ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja maaling on täies hiilguses Viljandi Kutseõppekeskuse uues õppehoones eksponeeritud. Jääme ootama, millal saame EKA uue hoone seintele “kleepida” ka meie vana õppehoone maalingud!

3. novembril viidi Tartu Ülikooli keemialabori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnna ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös läbi Tartu Jaani kiriku skulptuuride analüüs figuuridel kasutatud pigmendivaliku ja maalimistehnikate kaardistamiseks. Loe sündmusest lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist

Dortmundis toimus 1. – 3. oktoobril Saksa muinsuskaitse teooria ja õpetamise töörühma kongress teemal “ Struktuurimuutused – mälestise muutused. Ümberehitused, kasutuse ja tähenduse muutused”, millest võttis osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Lilian Hansar. Ettekannetest jäi kõlama, et mälestiste funktsioonimuutused on paratamatud ning originaalkujul mälestiste säilitamine ei ole võimalik. Paraku on linnastruktuuri muutused Dortmundis nii ulatuslikud, et kesklinnas on säilinud vaid mõned üksikud ajaloolised ehitised.  

Aastal 2005 avastati Tallinna Toomkiriku orelirõdu alt suurejoonelised, 18.sajandi lõpust pärinevad arhitektuursed maalingud, millel on kujutatud perspektiivselt koonduvat sammaskäiku. Laudisele maalitud ainulaadsed kunstiteosed olid kaetud mitmete värvikihtidega ning varasem teave nendest puudus. Järgnevatel aastatel avati ja restaureeriti kolmest maalitud kaarest kaks. Kolmas kaar, mille asukoht jäi 1990. aastatel Toomkiriku loodenurka rajatud vapirestaureerimise töökoja ruumidesse, jäeti toona puutumata.

Tänaseks on vapitöökoda oma funktsiooni kaotanud ning kirikul on plaan see ruum lammutada. Sellega seoses tõusis taas päevakorda kolmanda maalivälja puhastamine, mis võimaldaks kompositsiooni täies ulatuses eksponeerida. Möödunud kuul tegid EKA konserveerimistudengid ja õppejõud puhastustöödega algust.

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel vuras ekskursioonibuss EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitega Ida-Virumaale, kus õppeaine Mälestis ja keskkond raames uuriti lähemalt piirkonnale iseloomulikku pärandit ning arutati erinevaid restaureerimisküsimusi. 

Ööbimispaigaks oli seekord kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille hiilgeajad jäävad küll valdavalt möödunud aegadesse. Ringreis vältas kolm päeva: külastati koolimaju, kirikuid ja mõisakomplekse; põigati sisse Sillamäe vastrenoveeritud kultuurikeskusesse ja tehti tiir vihmases Toila-Oru pargis. Huviväärset leidus ka allpool maapinda: Kohtla Kaevanduspargis tutvuti kaevanduskäikudega ning läbiti kaevuriõppe kiirkursus elupõlisest kaevurist giidi juhatusel. Põhitähelepanu köitiski seekord Ida-Viru kui kunagine õitsev tööstuspiirkond ning selle tänane elukorraldus. Teele jäid kunagised rahvarohked töölisasulad, kuldse sügise värvides kummituslinnad Sirgala ja Viivikonna ning Kiviõli Küttejõu linnaosa koos üksikute akendel rinnutavate vanamemmede ja sõbralike koertega. 

Narvas põigati sisse raekotta, kolledžisse ja raudteejaama ning käidi bastionikäikudes ja Narva muuseumis. Kõige enam muljet avaldas siiski võimas kompaktne tööstusansambel Kreenholmi manufaktuur, mis tänapäevalgi väga olulisel määral linna arhitektuurilist ilmet mõjutab. Kompleks osutus ülekaalukalt parima külastatud objekti väljaselgitamiseks korraldatud salajase hääletuse võitjaks.

Sügisreisi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Augustikuu viimane nädal viis tudengid Hiiumaale, Suuremõisa lossi.

Hiiu-Suuremõisa on üks suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisaansambleid Eestimaal. Septembris 2014 algasid seal riikliku mõisakoolide programmi raames ulatuslikud ehitustööd. Kuna lossi ajaloolised interjöörid pakuvad häid praktikavõimalusi konserveerimisalal tudengitele, sündis otsus töödesse panustada ning konserveerida peahoone kahe ruumi seinamaalingud.

Praktikal osalesid Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute konserveerimisele-restaureerimisele spetsialiseerunud tudengid ning lossi ruumides paikneva Hiiumaa Ametikooli õppurid. Lisaks kaasati läbi Nordplus koostöövõrgustiku tudengeid Soomest Novia Kõrgkoolist ja Rootsist Uppsala Ülikooli Gotlandi kolledžist. Koos juhendajatega oli projektis osalejaid kokku 32. Praktika käigus viidi läbi maalingute põhjalikud uuringud ning töötati välja konserveerimise detailkontseptsioon ja -metoodika, mida rakendati suuremate näitealade restaureerimisel. Projekti jätkusuutlikkuse tagavad Hiiumaa Ametikooli õppurid ja juhendajad, kes järgneva õppetöö osana konserveerimistööd lõpule viivad. Projekti juhtis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond (Hilkka Hiiop, Merike Kallas, Maris Veeremäe), kaasatud olid ka Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam, Muinsuskaitseameti Hiiu vaneminspektor ja EKA vilistlane Dan Lukas ning Novia Kõrgkooli ja Campus Gotlandi õppejõud. 

Tegevuste kronoloogia ja kirjeldus on kokkuvõtvalt ära toodud tudengite praktikapäevikus.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna II kursuse tudengeid võis augustikuu viimasel nädalal kohata Paides, kus teostati Tallinna 13 hoone väliuurimistöid. Uurimise all olid 19.sajandist pärineva klassitsistliku lahendusega hoone erinevad ehitusjärjekorrad. Eemaldati sekundaarseid kihistusi, et leida algset plaanilahendust, varasemaid ehitusosi ja avade asukohti; tehti viimistlus- ja värvikihtide sondaaže jpm. Lisaks võeti mikroproove, mille põhjal saadud ehitusajaloolist teavet hiljem põhjalikult analüüsitakse. Töid juhendasid osakonna doktorant Kaarel Truu ja magistrant Diana Haapsal. Tänu Paide SRIK-i kaasabile oli võimalik läbi viia terviklikke uuringuid, mille tulemusi saab kasutada hoone restaureerimisele eelnevate muinsuskaitse eritingimuste koostamisel.  

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid uurisid juunis toimunud suvepraktikal Valga puithoonete ajaloolisi värvilahendusi. Kokku teostati värvikihtide sondaaže umbes 30 majal. Uuringute käik ja tulemused dokumenteeriti. Tehtud tööde alusel esitatakse erinevate ajastute hoonetele tüüpilised värvilahendused. Koostamisel on majade värvimise juhend, mida linnavalitsus saab tulevikus kasutada sobivate värvitoonide soovitamisel hooneid korrastavatele majaomanikele. Kogu uurimisprotsessi demonstreeriti linnaelanikele ja kajastati meedias. Töid koordineerisid ja üliõpilasi juhendasid EKA magistrandid Maria Silla, Kätlin Kaganovits ja Pille Vilgota. Ettevõtmist toetas Kultuurkapital ja Valga Linnavalitsus.

ERR kultuuriuudist vaata siit: EKA tudengid uurisid Valga puitasumeid

3.-5.juunini inventeerisid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kristo Kooskora juhendamisel Sillamäe kesklinna muinsuskaitse alla võetavat ala. Töö tellis Muinsuskaitseamet, kes kavanadab linna omanäolise ilme säilitamiseks kaitse alla võtta ligi 90 väärtuslikumat hoonet. Seni on kaitsealuseid hooneid linnas vaid kaks: kultuurikeskus ja endine Rodina-nimeline kinoteater. Järgmiste hoonete arvelevõtule ja kirjeldamisele aitavad kaasa EKA tudengid, kes need üle vaatavad ja pildistamisega detailselt dokumenteerivad. Tudengite töö Sillamäel saab tulevase muinsuskaitseala planeerimise alusmaterjaliks, tulemus talletatakse Muinsuskaitseameti arhiivis ja seda jagatakse ka Sillamäe linnaga. 

Tudengite tegemisi Sillamäel kajastasid lähemalt ajaleht Põhjarannik ning ERR.