Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

On tore tõdeda, et pärast üleilmset pandeemiat on kõige kiiremini taastunud kultuuriturism. Sestap kutsus Eesti Turismifirmade Liit EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tänavusele
Turismimessile tutvustama Eesti pärandit ning muinsuskaitse rolli selle teadvustamisel ja hoidmisel.
EKA saab Pirital Eesti Näituste hallis kasutada selle kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise Baari. Värviliste vitraažidega baar sai 1990. aastal uue kujunduse, autoriks Maile Grünberg.

Muinsuskaitse osakond valmistas messiks ette kolm uut näitust:

• Eesti pärand maailmakaardil:
  tõenäoliselt esimest korda esitleme koos erinevatesse rahvusvahelistesse nimekirjadesse ja võrgustikesse nagu UNESCO, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuriteed jms kuuluvaid paiku ja nende lugu. Samuti tõstame esile Europa Nostra auhinnaga pärjatud töid. EKA võib julgelt pidada end üheks UNESCO kompetentsikeskuseks Eestis, ka mitmed auhinnad on seotud EKAga. Näitusega kaasneb dotsent Riin Alatalu ettekanne turismivaldkonna ekspertidele
• Professori kleidid:
  uhke kollektsioon dekaan prof. Hilkka Hiiopi maailmamainega restaureerimisprojektide reklaamkangastest õmmeldud kleitidest ja muidugi ka projektidest
• Eesti maailmamainega tuletornid:
  näituse koostas doktorant Indrek Laos. Toimub Ristna tuletorni teemaline viktoriin, mille osalejate vahel  loositakse välja tuletorni kõrgtehnoloogiline laserprinditud 3D-mudel

Lisaks esitleme nii näituse kui viie-minuti-loengutena põnevamaid tudengitöid Paldiskist viinaköökideni.

Messil viivad tudengid läbi ka kaks töötuba:
Tapeetide restaureerimine
Kalatopise (vene tuur, Acipenser gueldenstaedtii) konserveerimine

Koostöös Eesti Mõisakoolide Ühendusega esitletakse Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust “Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja”, mille koostasid tänased EKA töötajad Pille Epner ja Riin Alatalu.

Messile on kutsustud ka teiste EKA erialade tudengid, kes korraldavad oma loomingu näitusmüügi, esitleme oma trükiseid ja loomulikult on avatud tudengikohvik!

Sinise Baari kunstiklubi programm täieneb ja seda saab vaadata siit. 

22.-24. jaanuaril uuritakse EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas valikaine “Metsik muinsuskaitse” raames kogukondlikku restaueerimist – kuidas hoida ja korrastada pärandit ning tegevusi planeerida, kui ressursse napib.

Esmaspäeval, 22. jaanuaril toimuvad spetsialistide loengud, mida saab jälgida Zoomi vahendusel.

9.30-11.00
Sissejuhatav loeng – Triin Reidla, Piia Tammpuu, Kateriin Ambrozevits, EKA

11.15-12.45
Fundraisingust, väärtuspõhisest pakkumisest ja Ameerika kogemusest – Mirjam Krull, Muinsuskaitseamet

Lõunapaus

13.15-14.45
Kibe projekt – Ulla Alla ja Nika Gabiskiria, Gruusia

15.00-16.00
Audla mõisa omandiprobleemid ja kuidas see restaureerimist takistab – Marju Pilv, EKA

16.00
Töötoa objektide tutvustamine, ülesande püstitamine, gruppidesse jagunemine – EKA tiim ja külalised Gruusiast

Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 esitletakse tudengite töötoa tulemusi, mida saab taas jälgida Zoomis.

Õppeainet toetab projekt LIFE heritageHOME, mis on suunatud pärandhoonete omanikele ning eesmärgiga töötada välja ja piloteerida terviklik konsultatsiooniteenus ja läbimõeldud protseduurid, mis hõlbustaks kaitsealustes hoonetes väärtuspõhiste energiatõhususe parandamise lahenduste rakendamist.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.

Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.

Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:

• Skaalanihked tööstusmaastikul
• Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
• Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
• Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
• Tehas kui kogukonna siduja

Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.

Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda. 

21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)

Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.

Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.

Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.

Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.

Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.

Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.

Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.

Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš

Täname Kultuurkapitali

Loe ja vaata lisaks:

Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023

EKA kaasaegse kunsti (MACA) ja museoloogia külalisõppejõud David K. Ross ja Rebecca Duclos reisisid hiljuti Põhja-Ukrainas, külastades kaheksat kunstikooli Lvivis, Harkivis ja Kiievis. 

David näitab reisi pilte ja arutab mõningaid pakilisi probleeme, millega Ukraina kunstiharidus täna silmitsi seisab.

Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.

Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta. 

Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud. 

Lähemalt Life IP BuildEST-ist 

Konverentsi kava 

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

EKA ja AS Tallinna Sadam paluvad teid projekti lõpparuande alusel valminud trükise esitlusele 6. juunil kell 13.00 EKA aatriumisse.

„Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine”

Tutvustame ka 2023. aastal sõlmitud AS Tallinna Sadam ja EKA vahel sõlmitud koostöölepingu plaane. Uus teadusprojekt keskendub Paldiskile kui Eesti mereväravale, pärandi alasele koostööle Helsingiga ja Tallinna vanalinna funktsionaalsusele.

Kolme aasta jooksul viis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ühistöös paljude osalistega läbi kaasava uuringu, kuidas hallata Tallinna vanalinna nii, et pärand oleks hoitud ning kõik asjaosalised rahul. Laia haardega uuring hõlmas nii turismi, pärandikaitse, linnaplaneerimise valdkondi kui ka kogukonna õiguste arvestamist.

Ajalooline keskkond ei ole toode. See on eelmiste põlvkondade pärand, mis on antud meile hoida ja mille meie peame andma edasi tulevastele põlvedele. Pärand ei püsi iseenesest, seda tuleb hoida ja korrastada, vahel ka uuendada. Seega sõltub kogu turismisektor väga suurel määral sellest, kuidas läheb meie muinsuskaitsel, ja meie pärandi käekäik sõltub omakorda sellest, kui lugupidavalt me seda tarbime.

2019. aastal sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Eesti Kunstiakadeemia koostöölepingu teadusprojekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” läbiviimiseks.

Autorid: Triin Talk, Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam

Projektijuht: Riin Alatalu

Tellija: AS Tallinna Sadam

Toimetaja: Pille Epner

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kujundaja: Kristo Kooskora

2. – 3. juunil toimub Harjumaa ühes silmapaistvamas arhitektuurimälestises, Padise kloostris, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXV kevadkonverents “Varemete vahel”.

Kuidas tõlgendada varemeid kaasaegses keskkonnas? Tähistavad need millegi lõppu või algust, on osa meie argipäevast või tuleks nendega midagi ette võtta? Kas vare on au või häbi, kultuuripärand või taak, kodu või kaos? Teemat lahkavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased, arhitektid, kogukondade esindajad jt.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 2. juunil algusega kell 11:10 Padise kloostri kirikusaalis.

Kell 20:00 toimub Padise mõisa karjakastellis teemapidu “Issanda loomaaed”. Ole sa inim-, muidu loom või vare, oled lahkesti laua taha palutud. Sabakeerutuseks on talli meelitatud  kari muusikuid.

Laupäeval, 3. juunil kell 10:00 algab ringsõit Harjumaal: vaatame ringi Padisel Rummus, Riisiperes, Laitses, Vasalemmas, Madisel, Paldiskis jm.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava

Lisainfo:
Maris Veeremäe (maris.veeremae@artun.ee, 56226344)