Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022

Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.

Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.

Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).

Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.

Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin. 

Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool ootavad huvilisi erialadevahelise töötoa “Hüljatud maastikud” ettekandepäevadele Kohilas. Sellel aastal on vaatluse all ajalooline tööstus asula südames – Kohila paberivabrik.

Viimastel kümnenditel on tööstusi jõuliselt linnadest välja kolitud ja tööstushoonete saatus on heal juhul olnud muutumine kultuuri- ja vabaaja keskusteks. Ühelt poolt on see ootuspärane, kuid teisalt võtab nendelt hoonetelt argisuse ja igapäevasuse töökeskkonnana. Kohilas käsitleme hoonete uuskasutust sotsiaalselt vastutustundliku ja ringmajandust soosiva keskkonnana.

Esmaspäev, 16. jaanuar kell 14:00 – 17:30: seminar Kohila raamatukogus (mõisa ait-kuivatis)
Ettekanded:
14.00 – Herkki Oro: Valla nägemus Kohilast ja vabrikust
14.10 – Marika Jahilo: Vabriku hetkeseis ja tulevikuvisioon
14.30 – Inna Laanmets: Ruumikava, liikuvusuuring ja miljööväärtused Kohilas
15.00 – Mikk Mutso: Kohila suures pildis
15.20 – Ain Kendra: Kohila teedevõrk ja tulevik
15.40 – tudengite ettekanded:
Tööstus linna silueti kujundajana
Paberitootmine Eestis
Tööstushoonete (taas)kasutus Eestis ja mujal

Reede, 20. jaanuar kell 14:00-17:30: Tudengite grupitööde esitlus Kohila mõisakoolis (tall-tõllakuuris)

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ erialadevaheline töötubade sari, mis annab muinsuskaitse, arhitektuuri, sisearhitektuuri ja inseneri eriala tudengitele vajaliku ühistöö kogemuse ning panustab pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Peri kolhoosikeskuse, Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.

Kolmapäeval, 23. novembril, kell 16.00, toimub EKA saalis A101 seminar “Michel Sittow in the North and South”.
Seminari töökeel on inglise keel.

Ettekanded: Oskar Rojewski, Sileesia Ülikool Katowices, Rey Juan Carlose Ülikool Madriidis
Michel Sittow’s service to Isabel of Castille (1492-1502) and Habsburgs (1505-1515)

Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseum
Michel Sittow in the North? Is there any material evidence to testify his artistic activities?

Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Michel Sittow in the archival documents of Tallinn

Järgneb vestlusring Michel Sittowi pärandi teemadel.

Seminari fookuses on Tallinnas sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Tema isik ja teosed ning nende loomise laiem kultuurikontekst pakuvad jätkuvalt huvi nii uurijatele kui ka laiemale avalikkusele. Ülimenuka näituse Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis (2018) üheks järjeks on Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril peab ettekande Oskar Rojewski, kes väisab EKAt Transform4Europe partnerluse raames.

Eestis on viimasel kümnendil avatud pilguga hinnatud nõukogude perioodi pärandit ning kaitstud selle paremikku. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldab 3.-7. oktoobril juba teist korda intensiivkursuse, kus arutletakse nõukogude perioodi arhitektuuri ja sellega seotud monumenaalkunsti üle võrdluses teiste Ida-Euroopa maadega.

Kui 2020. aastal olid käsitluse all Gruusia ja Leedu pärand, siis tänavu Bulgaaria ja Rumeenia pärand. Külalislektor Dora Ivanova keskendub teisipäeval vastuolulise Buzludzha monumendi taastamisele ning Dumitru Rusu sotsialismi perioodi pärandi uurimisele Ida-Euroopas, eriti Rumeenias ja Moldavas. Totalitaristlikku pärandi saatusest Euroopas räägib kolmapäeval John Patrick Leach. Eesti arhitektuurist räägib esmaspäeval EKA doktorant Laura Ingerpuu ning Eesti monumentaalkunstist hiljuti samal teemal EKAs magistrikraadi kaitsnud Anu Soojärv. Kursuse õppekäik viib Sillamäele. Kursust koordineerib Riin Alatalu.

Kava:

3.10 A-400
17:00 Riin Alatalu, EKA
Introduction. Dissonance of Soviet Architecture in Different Contexts.

17:30 Laura Ingerpuu, EKA
The Best of Soviet Architecture in Estonia. Social, political and Cultural Context.

19:00 Anu Soojärv, TLU, EKA
Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia – Soviet Heritage or Estonian Heritage?

4.10 A-501
17:00 Dumitru Rusu, (B.A.C.U.)
Socialist Period Heritage. The Ambitions and Outcomes of the Bureau for Art and Urban Research. Socialist Heritage in the Former Eastern Bloc Countries  (Romania and Republic of Moldova)

18:30 Dora Ivanova, Buzludzha Project
Socialist Heritage in Bulgaria. The Ambitions and Outcomes of Buzludzha Project.

5.10 A-400
17:00 Patrick Leach, Atrium
The Heritage of Totalitarian Regimes. The Network of Atrium.

18:30 Anu Soojärv
Why Do We Need Soviet “Red” Monuments.

6.10 A-400
17:00 Anu Soojärv
Applied Artists as Creators of Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia. Leo Rohlin.

7.10 A-101
17:00 Riin Alatalu, EKA
Protection of Socialist Architecture and Soviet Monuments in Estonia. International Networks.

Lisainfo: Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimine
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”. Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Neljapäeval, 12. mail kell 16:30 toimub EKA ruumis D-412 Erasmus+ koostööprojekti “Re/Forma Viva” tulemuste tutvustus.

Oodatud on tudengid, õppejõud, muuseumitöötajad jt asjahuvilised, kes oma õpingutes või igapäevatöös kultuuripärandi säilitamise ja 3D-lahendustega kokku puutuvad. Sõna võtavad Andres Uueni, Taavi Tiidor ja Maris Veeremäe EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

“Re/Forma Viva” on Sloveenia ühe suurema muuseumi, Kostanjevica na Krkis asuva Božidar Jakaci kunstimuuseumi 2019. aastal algatatud projekt, mille sisuks on kultuuripärandi digiteerimine ja 3D-tehnoloogiate rakendamine konserveerimisalastes õppeprogrammides muuseumi Forma Viva puitskulptuuride pargi näitel.

Projekti idee sündis muuseumi vajadusest saada selgem ülevaade skulptuuride seisukorrast ja selgitada välja, milliseid samme tuleks astuda nende paremaks säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Božidar Jakaci kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia, Ljubljana Ülikooli ning Zagrebi Ülikooli koostöös töötati välja selleks sobivad viisid. Koostöö fookuses on skulptuuride 3D-dokumenteerimine ja andmebaasi loomine, mis on kõige kaasaegsem ja praktilisem viis kogutud informatsiooni talletamiseks. Informatsiooni jagatakse erinevate huvigruppidega
ja seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel nii hariduse-, turismi-, kui meeleleahutuse valdkonnas. Kaasaegne tehnoloogia pakub uusi võimalusi kultuuripärandi tutvustamiseks ka laiemale ringile kui muuseumi külastajad kohapeal.

Skulptuuride praktilist konserveerimist projekti raames läbi ei viidud, küll aga toimus suvekool tudengitele ning valmis skulptuuride säilitamise juhendmaterjal, mida esitlusel tutvustame.

Projektiga edendatakse ülikoolide ja muuseumide vahelist koostööd ning omandatakse uusi teadmisi väljakutsetest, millega muuseumid oma igapäevatöös silmitsi seisavad.

Esitlusele saab registreeruda siin.

Olete oodatud!

3. – 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents “Surm Sangastes”. Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad ja konservaatorid.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 3. juunil, alates kell 12:00 lossi suures saalis.

Kell 20:00 toimub lossis teemapidu “Vana krahvi peied”. Ootame kõiki leinajaid rikkaliku peielaua äärde mälestama Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Bergi. Matusemeeleolu aitab tõsta ja tantsupõrandale meelitada hingekosutav peiebänd.

Laupäeval, 4. juunil kell 10:00 algab melanhoolne rännak bussiga Lõuna-Eesti maastikel, kuhu nii mõnigi külastaja pole varem sattunud.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA
REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)
REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisateave: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid