Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Mis on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Kes ei teaks 1889. aastal Pariisi maailmanäituse auks valmistatud Eiffeli torni või kujur Auguste Bartholdi poolt algselt Pariisis kavandatud ja siis 1886. aastal New Yorgis pidulikult avatud Vabadussammast? Märksa vähem on teada fakt, et samuti on Pariisis kokkumonteeritavatest metallelementidest toodetud ja 1874. aastal Hiiumaal Dagerorti neemel püstitatud Ristna tuletorn. Lisaks Valguselinna päritolule ja märgilisele tähendusele on kõik need objektid juba algselt kavandatud ka tuletornidena. Võib olla üllatav, et kõikide nende objektide valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ettekanded:

15:00-15:45 Vincent Guigueno „Paris, capitale des Phares (Pariis, tuletornide pealinn)“
Vincent Guigueno on kirglik pharoloog, kunagine Pariisi Meremuuseumi restauraator ja mitmete tuletorniteemaliste raamatute autor. Erilist tähelepanu on ta pööranud prantsuse 19.-20.saj. mereohutuse praktikate uurimisele. „Au service des phares“ Presses universitaires de Rennes, 2001. „Le tour du monde en 80 phares“ E/P/A Hachette, 2019.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

15:45-16:30 Myriam Larnaudie-Eiffel „Les aspects techniques et esthétique dans l’œuvre de Gustave Eiffel (Gustave Eiffeli loomingu tehnilised ja esteetilised aspektid)“
Myriam Larnaudie-Eiffeli ettekanne tõotab tulla eriti põnev just seetõttu, et lisaks huvile arhitektuuripärandi vastu on tegemist Gustave Eiffeli 4. põlve otsese järeltulijaga ning ADGE (Association des Descendants de Gustave Eiffel) esinaisega. Ajaloolise Bordeaux metallsilla säilitamise eestvõitlejana käsitleb tema loeng eelkõige Eiffeli loomingu esteetilisi ja tehnilisi aspekte üldisemalt.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

16:30-17:15 Indrek Laos „Eestimaa randade metalltuletornid ja Eiffeli pärand”
Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, alates 2020 täiendab ta oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Ettekanne heidab valgust Eesti randade tuletornide ja ennekõike 19. sajandi teise poole metalltuletornide põnevale ajaloole ning selle arhitektuuripärandi legendaarsetele sidemetele G. Eiffeli loominguga.
Ettekanne on eesti keeles.

Konverentsiga seoses on 5. mail EKA fuajees avatud näitus “Eiffeli tuletornid” ning 1. – 21. mail 2022 näitus “Ristna Eiffel” Tuuletorni elamuskeskuses Hiiumaal. Installatsioon ja fotod – Indrek Laos.

Rohkem infot: www.ristnaeiffel.ee

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.  

Talgute eesmärk: 

– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs

Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti

Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.

Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata. 

Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.

Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.

Korraldusest:

EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid 

Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:

President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)

8. märtsil kell 18.00 toimub EKA galeriis ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kultuuripärandi erinumbri “Pärandistamine ja pärand” esitlus.

Erinumbri toimetaja on Anneli Randla. Kultuuripärandi eri tahke lahkavas numbris avaldatud artiklite autoriteks on Raili Nugin, Tarmo Pikner, Anni Martin, Katrin Aava, Esta Kaal, Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt, Vilte Janusauskaite, Aleksander Bertasch, Triin Kröönström, Kadi Polli, Hannes Vinnal, Signe Vahur ja Anneli Randla.

Erinumbrisse koondatud artiklid tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga; kolhoosikeskuste, monumentide ja sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisega ning varasemalt madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandile uute interpretatsioonivõimaluste pakkumisega. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Ajakiri Kunstiteaduslikke Uurimusi on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirja peatoimetaja on Ingrid Ruudi.

Rohkem infot: http://ktu.kty.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

26. novembril algusega kell 11:00 toimub Muinsuskaitseameti, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ning ICOMOS Eesti koostöös veebiseminar “Quo vadis, pärand?”. Tänavune seminar keskendub keskkonnasäästlikkusele pärandihoius.

Kõige keskkonnasäästlikum maja on see, mis on juba kord ehitatud, on öelnud Carl Elefante. Tänavusel seminaril käsitletaksegi pärandit keskkonna vaates – kuidas mõjutavad kliimamuutused kultuuripärandit, mida tähendab kahanev elanikkond pärandi jaoks, milline on ajalooliste hoonete roll pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ning mida on meil õppida keskkonnahoidliku mugava kodu kujundamisel vanadest majadest. Seminari modereerib Eesti Kunstiakadeemia dotsent, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.

Seminarile saab registreeruda kuni 25. novembrini siin.

Seminari saab jälgida EKA TV-s

KAVA:

11:00-11:15 avasõnad – Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor, ja Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

11:15-11:45 “The consequences of climate change for the heritage sector” – professor Helge Drange, Bergeni ülikooli geofüüsika ja Bjerknesi keskus

11:45-12:15 “Pärand kahaneva elanikkonna keskkonnas” – Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt

12:15-12:45 kohvipaus

12:45-13:15 “Me peame rääkima mugavusest” – Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

13:15-13:45 “Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ajalooliste hoonete roll selles” – professor Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut

13:45-14:30 paneeldiskussioon – juhib Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor

Ettekanded on hiljem järelvaadatavad Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse kodulehel.

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.

Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.

Programm:

I osa Niguliste muuseumis:

10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“

II osa Tallinna Toomkirikus:

14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“

Loe kava kohta lähemalt.

29. septembril kell 15.00 toimub Õiguskantsleri büroos  EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus.

Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna nii, et rahul oleksid nii kohalikud kui turistid ja samas oleks pärandkeskkondhästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.

Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks  see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada.

Esitlus Facebookis

Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 SIIN

Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.

Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames ning on kättesaadav SIIT