Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna selliselt, et rahul oleksid nii kohalikud kui ka turistid ja samas oleks pärandkeskkond hästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.

Olete oodatud 29. septembril kell 15.00 Õiguskantsleri Kantseleisse (Kohtu tn 8, Toompea) uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlusele.
Uuringut tutvustab Kunstiakadeemia nooremteadur Triin Talk. Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada. Muide, õiguskantsleri kantselei asub C.L. Engeli projekteeritud uhkes klassitsistlikus linnapalees, mille nägemiseks tasub kindlasti kohale tulla.

Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 siin.
Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.

Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames.

9.-12. septembril toimuvatel muinsuskaitsepäevadel “Peidus pärand” saab erinevate pärandobjektidega tutvuda rohkem kui 70 sündmuse raames üle Eesti. Lisaks loengutele, ekskursioonidele ja töötubadele valmis tänavusteks pärandipäevadeks ka näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist.

EKA kuraatorite Anu Soojärve ja Gregor Tauli koostatud näitus “Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni” on pühendatud selle pärandiliigi tutvustamisele – kunstivormile, mis on nautinud XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu, kuid on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustamisele ja hävinemisele. Näitusele on valitud poolsada näidet, mille abil püütakse ilmestada teema laiahaardelisust. Laias plaanis jaguneb valik kolmeks: arhitektuuriga otseselt seotud teosed (seinamaalid, mosaiigid, vitraažid, pannood jms), dekoratiivskulptuurid ja ideoloogilise sõnumiga monumendid.
Teosed on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes üle Eesti. Sageli asuvad need ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna. Nii on paljud sedalaadi teosed sõna otseses mõttes peidus, teadmata ja avastamata. Samuti asuvad monumendid tihtilugu perifeersetes parkides ja metsatukkades ega ole üldsusele teada.

Näitus toob välja selle žanri mitmekesisuse, näidates kõrge kunstiväärtusega teoseid ja peamiselt dekoratiivse taotlusega kompositsioone, eri tehnikas ja materjalis valminud taieseid. Ettevõtmise laiem eesmärk on panna alus Eesti nõukogude monumentaal-dekoratiivkunsti ulatuslikule kaardistamise programmile.

Näitust saab vaadata 9.-25. septembrini Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja virtuaalsena muinsuskaitsepäevade kodulehel.

Kuraatorid: Anu Soojärv, Gregor Taul
Näituse toimkond: Saara Huimerind-Tuksam, Madle Lippus, Anu Soojärv, Gregor Taul
Tekstide autorid: Hilkka Hiiop, Anna-Liiza Izbaš, Juta Kivimäe, Reeli Kõiv, Kai Lobjakas, Johanna Lamp, Frank Lukk, Enriko Mäsak, Tuuli Puhvel, Mia Rohumaa, Anu Soojärv, Gregor Taul, Madis Tuuder, ​​Helen Volber, Merike Kallas, Varje Õunapuu, Tõnu Tammearu, Robert Treufeldt, Jaan Malin

Loe ja vaata lisaks:

Muinsuskaitsepäevadel saab imetleda peitu jäänud monumentaal-dekoratiivkunsti – ERR, 06.09.21
Anu Soojärve magistritöö “Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis”

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 8.oktoobril oma 27. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

NELJAPÄEVAL, 19.augustil kell 10:00 EKA TVs

Anu Soojärve magistritöö kaitsmine:

Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis.

Magistritöös vaadeldakse, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst nõukogude Eestis arenes, kuidas mõjutas selle suundi riiklik monumentaal-dekoratiivkunsti komisjon ning kuidas kunstnikud selles vallas tegutsesid. Kui peidus ikkagi on kõnealune pärand? Kas monumentaalkunsti tõepoolest ei märgata või saab magistritöös väljahõigatud hüpoteesi ümber mõtestada?

Magistritöö olulisim tahk on 2021 muinsuskaitsepäevade raames toimuv näitus “Plastgraanulitest metallvarbadeni. Eesti nõukogude monumentaalkunst”, mille “ehitusmaterjaliks” on Anu Soojärve uurimus. Magistritöö ühe peatüki moodustab seega ka näituseprotsessi kirjeldus, valitud objektide esitlemine ning unustusse vajunud kunstnike tutvustamine.

Juhendajad:
Gregor Taul, Hilkka Hiiop

Retsensent:
Reeli Kõiv

5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. 

Adojaani talul on Soomaa arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida olemasoleva. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete restaureerimist.

Praktika viimasel päeval tutvustatakse huvilistele dendrokronoloogia meetodit* ning proovitakse selle abil määrata Adojaani talu hoonete vanust.

Praktika lõppeb reedel, 9. juulil Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuva teemapäevaga, kus tutvustatakse praktikal tehtut kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.

Valmis joonised skaneeritakse ning saadetakse omanikele, Keskkonnaameti Soomaa rahvuspargi spetsialistidele, SA Eesti Vabaõhumuuseumile ja praktikal osalenud üliõpilastele. Jooniste originaalid antakse Eesti Vabaõhumuuseumile arhiveerimiseks.

Mõõdistamispraktikat korraldavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise
osakond ja Keskkonnaamet.

Teemapäeva kava
Reede, 9. juuli

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
11.00 avasõnad
11.10 Adojaani talu mõõtmistulemused (juhendaja Joosep Metslang, Eesti Kunstiakadeemia tudengid)
Kohvipaus
12.30 Dendrokronoloogia uurimismeetod (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool)
14.30 Dendrokronoloogiliste proovide võtmine Adojaani talus (huvilised on oodatud vaatama!)

Karola Mursu
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Lähem info:
Joosep Metslang (Eesti Kunstiakadeemia)
joosep.metslang@gmail.com
+372 5273263

Sandra Urvak (Keskkonnaamet)
sandra.urvak@keskkonnaamet.ee
+372 5527726

* Dendrokronoloogia on ajalooliste hoonete puitkonstruktsioonide vanuse määramise uurimismeetod, mis
võimaldab puidu (palkide) aastarõngalaiuste mustrite sarnasuse järgi määrata kasutatud puude kasvamise
kalendriaastad.

Reedel, 11. juunil avatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus!

Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse Tallinna Toomkirikus.

Kirikus, mida võiks nimetada ka Christian Ackermanni muuseumiks – suure osa elust luterliku kiriku teenimisele oma kunsti kaudu pühendunud meistri templiks.

Nii palju ja nii uhkeid Ackermanni töökojas loodud kunstiteoseid, nagu Tallinna Toomkirikus ei ole olnud üheski teises Eesti pühakojas. Ja nüüd on võimalus näha neid koos meistri teiste töödega, vaadata veel Ackermanni nikerdatud Kristuse, Peetruse, Pauluse ja teistele kujudele silma.

Pärast näituse lõppu sügisel, viiakse kujud tagasi oma kodukirikutesse ning tõstetakse tagasi altariseintele ja kantslitele.

Kuidas näitus all-linnast Toompeale kolis, saab lugeda-vaadata Christian Ackermanni teadusveebi blogist.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniline kevadkonverents  toimub sedapuhku 30. ja 31.juulil, südasuvises Kurtnas. Vaatluse all on modernistlik arhitektuuripärand ning selle kaitse ja kaitsmatuse keerukad küsimused. Oma vaatenurga esitavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased ja insenerid. Juttu tuleb modernistlikust arhitektuurist muinsuskaitsealadel, kadunud ja kaduvast (post)modernismist, „kolemajade” väärtustamise problemaatikast ning monumentaalkunstist ja arhitektuursetest väikevormidest, sekka praktilisi näiteid seinapannoode teisaldamisest ja restaureerimisest. Ettekannete osa lõpetab vestlusring.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 30.juulil kell 11:00 alates 1966. aastal rajatud moodsa teadusasutuse, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoones Keskuse tee 12.

Kell 20:00 algab teemapidu “Linnukasvatajate suvepäevad 1966”, kuhu on oodatud kõik kõrge ja madala lennuga sulelised ning nende uurijad, aretajad ja talitajad.

Laupäeval kell 10:00 – ca 16:00 külastame arhitektuuriobjekte Rapla- ja Harjumaal. Marsruut: Kurtna – Rapla KEK – Raikküla kolhoosi kontor-klubi – Valgu sovhoosi keskusehoone ja kultuurimaja – Eesti Maaviljeluse Instituut Sakus – (Kurtna) – Tallinn.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA

REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)

REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisainfo: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus jääb avatuks 27. juunini.

Näituse keskseks teoseks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

Eelmise aasta kevadel sattusime ootamatult Arhipoviga sarnasesse olukorda. Teadmata ajaks koduseinte vahele eraldatuna jälgisime esialgu huviga aknast juhuslikke möödujaid ja igapäevaseid situatsioone. Aja möödudes ja üksinduse süvenedes muutus aken piiriks isolatsiooni ja vabaduse vahel. Aknast ei paistnud enam ainult silmaga nähtav, vaid seal peegeldusid ka meie unistused ja igatsused.

Näituse kuraatorid kutsuvad külastajaid koos kunstnikega aknast välja vaatama ja mõtisklema olukorra üle, kus äraspidisel viisil on just isolatsioonist saanud see, mis meid kõiki ühendab, tehes seda võib-olla isiklikumalt kui ükski muu olukord varem.

Kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo

Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Graafiline disain: Laura Pappa

Teosed: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Kai Kaljo

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Krisostomus, Hektor Light, Peaasi.ee

Lisainfo: https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/

EKA ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud kolmanda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Pärand ja kogukond“.
Doktorant Triin Talki uurimus keskendus vanalinna ruumikasutuse ja elanikkonna muutustele, kohalike elanike ja turismi vahekorrale ning külaliskorterite problemaatikale. Uuringu järeldusena tegi Triin mitmeid ettepanekuid kohaliku kogukonna, turismi ja pärandi paremaks ühistoimimiseks.
Lisaks viisid TTÜ sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe läbi põhjaliku vanalinlaste küsitluse ja intervjuud, mille tulemuseks on uuring „Vanalinna elanike ja kinnisvaraomanike ootuste kaardistus: pärand, elukeskkond, turism“. Nii laiahaardelise sisu ja suure vastajaskonnaga küsitlust ei olegi varem Tallinna vanalinna elanikkonna seas läbi viidud – see annab sügava sissevaate vanalinna kui unikaalsesse elukeskkonda koos sellele igapäevaelus tooni andva maailmapärandi, kommunaalprobleemide ja turismiga.

28. aprillil toimus 3. vahearuande tutvustus Tallinna Linnavalitsuse liikmetele. Koos arutati, milline on külaliskorterite mõju vanalinna elanikkonnale ja väärtustele, haljasalade ja müra küsimusi, ametiasutuste säilimise vajadust vanalinnas, piirkonda läbivate jalgrattateede ja lasteaia rajamise küsimust, võimalusi vanalinlaste toetamiseks ekspertabiga hoonete korrastamisel jpm.

Uuringu läbiviimine toimus keerulisel, kuid samas võimalusterohkel ajal – sunnitud paus on õige hetk olukorda analüüsida ja arutada, kas tavalise elurütmi juurde naastes saab jätkata paremini. Uuringutega saab tutvuda EKA kodulehel.

3. juunil kell 18-20 Eesti Kunstiakadeemias toimunud uuringute esitlus ja arutelu on järelvaadatav  EKA TV-s.

Loe ja vaata lisaks Facebookis.

TÜ Keemia Instituudi kultuuriväärtuste töögrupp, Füüsika Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad kuulama:

Emeriitdotsent Matti Laane ettekanne laseritest ja kunstiobjektide laserpuhastusest reedel, 7.mail kell 14:00.
Avaneb põnev laserite maailm ning saame näha selle võimalusi hoopis teisest vaatevinklist!

Ettekanne on järelvaadatav

Matti Laan on Eesti üks parimaid spetsialiste optika ja laserite vallas, ta on hinnatud teadlane ning õppejõud. Koos keemiku ja muinsuskaitsja Tullio Ilometsaga on ta tegelenud ka konserveerimise valdkonnas kunstiobjektide laserpuhastuse temaatikaga.

Ettekanne toimub Dr. Signe Vahuri PRG1198 ühisprojekti „Laseril põhineva pliiatsi-tüüpi mõõtepea-MS süsteemi väljatöötamine kultuuriväärtuslike objektide analüüsimiseks“ raames.

Olete kõik oodatud kuulama ja küsimusi esitama!