Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

12. aprillil ilmus uus Muinsuskaitse aastaraamat. Selle tutvustusnädalal võtavad Riin Alatalu ja Helen Sooväli-Sepping luubi alla ühe aastaraamatu teema, milleks on kliimaneutraalne muinsuskaitse.

Juttu tuleb:
– Mis on rohelepe?
– Millist rolli mängib roheleppes kultuuripärand?
– Milline võiks lähitulevikus välja näha kliimaneutraalne muinsuskaitse? Mida pärandi hoidmisel väärtustada?
– Kuidas saab ehitise kasulikku eluiga pikendada?
– Kas ja kuidas vanad ehitusvõtted võivad aidata kaasa jätkusuutlikule arengule?
– Kuidas leida balanssi energiatõhususe suurendamise ja kultuuriväärtuse hoidmise vahel?

Ootame huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema! Arutelu toimub Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

Vestlus on järelvaadatav siin.

Riin Alatalu koos Maris Mändeliga on tänavuse aastaraamatu toimetaja ja Helen Sooväli-Sepping on koos Pille Runneliga aastaraamatusse kirjutanud artikli „Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?“ autor.

Muinsuskaitse aastaraamat on valdkonna iga-aastane artiklikogumik, mis annab ülevaate aasa olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul. Kogumik kajastab nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka linnaruumiga seotud teemasid. Värske aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Raamatut saab soetada hästi varustatud raamatukauplustest ja Muinsuskaitseametist.

Külm sõda Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel tõi kaasa kümnete militaarobjektide rajamise Eesti territooriumile. Enamus neist olid nii salajased, et ka kohalikel elanikel ei olnud nendest korralikku ettekujutust. Nõukogude Liidu lagunedes osutusid siia jäetud sõjaväelised üksused nö isemajandamisel olevaks ja suur osa hoonete sisustusest läks „ülalpidamiskulude“ katteks. Vägede lahkumise järel aitasid tühjendamisele kaasa ka kohalikud. Suur osa hüljatud militaarrajatistest on imelises asukohas metsa sees ja mere ääres. Nii mitmelgi puhul võib reklaamlausena välja hõigata miljonivaate.

Tänavune “Hüljatud maastike” töötuba viis osalejad Lahemaa rahvusparki, kus mereäärse männimetsa rüppe on peitunud omaaegne Pärispea sõjaliste uuringute teadusinstituut ja selle juurde kuuluv linnak. Rangelt salastatud ja suletud objekt, mis uue riigikorra saabudes jäi funktsioonita ja lagunema.

Kuidas väärtustada nõukogudeaegset militaarpärandit? Mis võiks olla parim lahendus hiigelkompleksi revitaliseerimiseks? Kas ja kuidas olemasolevaid hooneid uuel moel ära kasutada? Millist potentsiaali omab sealne keskkond täna?

Töötoa võtab kokku grupitööde avalik esitlus reedel, 22.jaanuaril kell 13:00 EKA TV-s.

Kursust juhendavad EKA ja TTÜ õppejõud. Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ja tulevased ehitusinsnerid Tallinna Tehnikaülikoolist püstitavad koos küsimusi ja otsivad lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba kümnendat korda.

Vaata lisaks:

Harju Elu 09.02.2021: Kunstitudengid uurisid Lahemaa tundmatut sõjaväelinnakut

Sõnumitooja 05.02.2021: Tudengid pakkusid Suurpeale insuldikeskust ja vetikakasvatust, linnaku veetorni observatooriumi

Grupitööde avalik esitlus 22.01.2021 EKA TV-s

Töötoa ekspertloengud 18.01.2021 EKA TV-s

Lahemaa militaarpärandi päevad 28.07. – 30.07.2020

Kõik pärandihuvilised on oodatud 5. novembril kell 12.30 Tallinna Ülikooli ruumi M218, kus toimub järjekordne seminar “Quo vadis, pärand?” Seekord on fookuses füüsiline mälu ja narratiivsus.

Päevakava

12.30 Avamine

12.45 Materializing Memory and the (Re)Making of Monuments
Prof. dr. Ann Rigney, Utrechti ülikooli võrdleva kirjanduse professor

13.15 Riigi roll pärandi määratlemisel – mäletamine ja unustamine läbi pärandihalduse
Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor

Kohvipaus

14.15 Tallinna vanalinn ja teised kohad. Jätkusuutliku turismi arendamine läbi laiahaardelise pärandikäsitluse
Triin Talk, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur

14.45 Paneeldiskussioon
Osalevad Ann Rigney, Siim Raie, Triin Talk ja Linda Kaljundi, Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professor.
Paneeli juhatab Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur

Seminar on tasuta, vajalik eelnev registreerimine siin.
Seminari saab jälgida ka Zoomis, selleks registreerida pole vaja.
Lingi leiab Facebookist alates 4. novembrist.

Seminari korraldavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet.

19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.

Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.

Avalikud loengud toimuvad:

19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)

20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)

21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)

Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.

Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.

Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.

Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.

Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.

09.oktoobril algab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse uus õppeaasta. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Täpsem informatsioon ja registreerimislingid.

Laupäeval, 29.augustil toimuval Muuseumiööl saab külastada muuseume üle Eesti. Aga mitte ainult. Kesk-Eestis asuvas Koeru kirikus on kõigil huvilistel võimalus jälgida konservaatorite töö köögipoolt – ronida ise tellingute ja uudistada lähedalt viimastel aastatel avatud keskaegseid maalinguid.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid ja õppejõud on viinud aastatel 2018–2019 Koeru kirikus läbi ulatuslikke restaureerimistöid, mille käigus leiti, avati ning konserveeriti kiriku lõunalöövis 13. ja 15. sajandist pärit maalingud. Praegu on tööd liikunud põhjalöövi, millega külastajad saavad tellingutelt tutvuda.
Kõik huvilised on oodatud alates kella 12-st.

Kaitsmisi saab jälgida EKA TVs või ruumis D412.

AJAKAVA

11:00 – Tea Šumanov

Arhitektuurijooniste koopiatüüpide identifitseerimine ja säilitamine Eesti mäluasutustes Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, Viljandi Muuseumi ja Virumaa Muuseumide näitel

Juhendaja: Jaan Lehtaru
Retsensent: Urve Kolde

12:00 – Egle Mikko

Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluva 18. sajandi I poolest pärineva puitpolükroomse ehisseina uuringud ja konserveerimine

Juhendajad: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem ja Reet Pius
Konsultant: Mariliis Vaks
Retsensent: Grete Nilp

Kaitsmiskomisjon:

Hilkka Hiiop, Lilian Hansar, Anneli Randla, Maris Mändel, Pia Ehasalu, Janika Turu

22. – 23.augustil toimub Jõgevamaal EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXII aastakonverents “Ei midagi erilist…”, mis seab fookusesse argipärandi ja selle väärtustamise.

Kuidas teame otsustada, millised argiobjektid ja -esemed on tulevikus väärtuslikud? Uurime, mida näitab muuseumide kogumispraktika, teeme juttu elamuehituse tüüpprojektidest ning saame selgust, kas riiklikult kaitstud argine hoone on mõttetu mälestis või mitte. Lisaks uurime lähemalt eestlaste kemmergukultuuri, mõtestame argiobjekte läbi kunstipraktika Kodavere kiriku välikäimla näitel ning peatume veel mitmetel intrigeerivatel teemadel.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 22.augustil kell 11:00 alates Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis, Aia 6.

Jõgevalt suundume edasi Luuale, kus kell 20:00 algab Metsanduskooli klubis teemapidu “Jõgeva kollane”. Eriti saavad väärtustatud kõik lennuka fantaasiaga pidulised, kuid ukse taha ei jää ka hall mass ega Harju keskmised.

Pühapäeval kell 10:00 – ca 16:00 toimub Jõgevamaa argipärleid tutvustav bussituur marsruudil Luua – Palamuse – Sõõru – Kodavere – Omedu – Torma – Laiuse – Jõgeva – Luua.

KONVERENTSI KAVA

REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)

REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 18.augustini.

Lisainfo:

Maris Veeremäe (maris.veeremae@artun.ee, 56226344)

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kutsume militaarpärandi päevadele kõiki, kel on mälestusi Lahemaa rahvuspargis asunud Nõukogude sõjaväeosadest ja elust piiritsoonis.

Teisipäev, 28. juuli kell 10:00, Hara sadam.
Hästi külm sõda ja militaarobjektid Lahemaal.
Külma sõja suured mängud ja Lahemaa militaarobjektide eripärad. Lahemaa militaarpärandi ekspeditsioon.

Kolmapäev, 29.juuli kell 10:00, Suurpea külaplats.
Elu Raudse Eesriide sees. Lugusid piiritsooni argipäevast.
Külma sõja maastike uurimisprojekt. Lahemaalaste arutelu- ja meenutusteringid. Ekspeditsioon Suurpea sõjaväelinnakus.

Neljapäev, 30.juuli kell 10:00, Hara sadam.
Aja teenimise kunst.
Nõukogude sõjaväekunsti konserveerimise töötuba. Mõttekojad konservaatorite, kunstnike ja omaaegsete ajateenijate osavõtul.

Militaarpärandi päevade üritused on tasuta (vajalik eelnev registreerimine). Osalejate arv on piiratud!

LISAINFO
KAVA 
REGISTREERIMINE (kuni 25.07 või kohtade täitumiseni)

Olete oodatud!

16. märtsil kell 17 peab Kunstiakadeemia aulas avaliku loengu nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias Nini Palavandishvili ja Eesti modernismist Laura Ingerpuu.

Loeng on osa kursusest “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine”.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka mujal Nõukogude Liidus, ühed põnevamad ja Eestis üsna vähetuntud leiab Gruusiast. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi, sama vajab tegemist ka Gruusias. Nii siin kui ka seal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Gruusia modernismi tunnustatud ekspert Nini Palavandishvili annab sissevaate Gruusia modernismi, selle rahvuslikesse eripäradesse ja ehitiste tänasesse käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu  teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta. 

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi,  uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii päranda arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik,  mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Loengu korraldamist toetab AS Tallinna Sadam.