AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Muinsuskaitse ja konserveerimine
20.05.2016
III Mõisakunsti konverents
Muinsuskaitse ja konserveerimine
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
III Mõisakunsti konverents
Reede 20 mai, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
12.03.2016
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Laupäev 12 märts, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.03.2016
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Laupäev 05 märts, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad
Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad
Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.01.2016
HÜLJATUD MAASTIKUD. KES KARDAB KOPLI LIINE?
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku?
Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
HÜLJATUD MAASTIKUD. KES KARDAB KOPLI LIINE?
Laupäev 30 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku?
Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).
Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
29.01.2016
ARTIKLITE KOGUMIKU “AJA LUGU” ESITLUS
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Reedel, 29.jaanuaril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas värskelt ilmunud artiklite kogumiku “Aja lugu” esitlus. Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme minevikku sõltub suuresti, kes ja kuidas on kultuuripärandit mõtestanud ja jäädvustanud. See annab võimaluse varasemate lugude juurde tagasi pöörduda ning neid uutest vaatenurkadest lahti rääkida. Kogumiku toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.
Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
ARTIKLITE KOGUMIKU “AJA LUGU” ESITLUS
Reede 29 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Reedel, 29.jaanuaril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas värskelt ilmunud artiklite kogumiku “Aja lugu” esitlus. Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme minevikku sõltub suuresti, kes ja kuidas on kultuuripärandit mõtestanud ja jäädvustanud. See annab võimaluse varasemate lugude juurde tagasi pöörduda ning neid uutest vaatenurkadest lahti rääkida. Kogumiku toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.
Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
18.01.2016 — 22.01.2016
Vana-Võidu mõisast leitud Herculaneumi maalingute koopiad!
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.
Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.
Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Vana-Võidu mõisast leitud Herculaneumi maalingute koopiad!
Esmaspäev 18 jaanuar, 2016 — Reede 22 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.
Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.
Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
12.01.2016
evald okase pannood ajaloomuuseumis valgustati infrapunakaameraga
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop ja doktorant Andres Uueni külastasid Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et valgustada vanemate maalikihtide avamiseks infrapunakaameraga Evald Okase nõukogudeaegset pannood “Rahvaste sõprus”. Keskenduti peamiselt kahele paneelile, mis Okase algsetel joonistel kujutasid alasti figuure ja võisid olla töö lõppfaasis üle maalitud ent läbivalgustamise käigus ei leidnud see hüpotees kinnitust. Väiksemaid üllatusi pannoo siiski pakkus, täpsema ülevaate annab ERR-i uudisteportaal.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
evald okase pannood ajaloomuuseumis valgustati infrapunakaameraga
Teisipäev 12 jaanuar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop ja doktorant Andres Uueni külastasid Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et valgustada vanemate maalikihtide avamiseks infrapunakaameraga Evald Okase nõukogudeaegset pannood “Rahvaste sõprus”. Keskenduti peamiselt kahele paneelile, mis Okase algsetel joonistel kujutasid alasti figuure ja võisid olla töö lõppfaasis üle maalitud ent läbivalgustamise käigus ei leidnud see hüpotees kinnitust. Väiksemaid üllatusi pannoo siiski pakkus, täpsema ülevaate annab ERR-i uudisteportaal.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
18.11.2015 — 20.11.2015
põnev töötuba nigulistes
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.
Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele.
Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!
Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
põnev töötuba nigulistes
Kolmapäev 18 november, 2015 — Reede 20 november, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.
Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele.
Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!
Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink