Rubriik: Erialad

Loe lähemalt:

https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/teadus/eka-arh-konverents-2024-susteemide-ehitamine/

Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00

Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.

Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.

Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

Liina Siibi isikunäitus „Kahepaiksuse atlas“ Narva kunstiresidentuuri galeriis – avatud 30. juunini.

Kunstnikutuur näitusel: 15. juunil kell 14.00

„Kahepaiksuse atlas“ avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi manufaktuuri välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid kontakte.

Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus minevikukujutised astuvad dialoogi olevikuga. Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse ühest teisipäevast ehk 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga. Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus ja päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad süva-ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.

Näitus „Kahepaiksuse atlas“ on avatud Narva Kunstiresidentuuri galeriis (Joala 18) 8. maist 30. juunini 2024; N–R 15–19, L–P 13–19.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Palju tänu: Kaire Rannik, Tanja Muravskaja, Hans-Gunter Lock, Bruno Quast, Eve Kaaret, Reimo Võsa-Tangsoo, Maria Erikson, Ketli Tiitsar, Mart Saarepuu, Paul Rannik, Johanna Rannula, Kaisu Koivisto, Michaela Casková, Ann-Mirjam Vaikla, Margit Säde, Madina Tlostanova, Redi Koobak, Bodil Axelsson, Per Nilsson, Kenneth Bamberg, Piibe Kolka, Maria Kapajeva, Madis Tuuder, Gleb Kuznetsov, Marika Šarova, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur, Narva Gate, Rapid Security

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel. 

Liitu meiega Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni bakalaureuse ja magistrantide lõputööde linastusel, mis toimub 15. juunil kinos Sõprus.

Osalevad: Carlos Santiago Ordoñez Alarcon, Aurelijus Čiupas, Ditiya Ferdous, Naira Hatšaturjan, Elise Kruusel, Evridiki Papaiakovou, Inês Machado Sales Grade Pinto, Piret Potter, Kirke Ross, Xingpei Shen, Nicole Tanysh, Laura Andrea Gudiño Sosa, Kelli Tõnurist, Sigrit Villido, Ada Napiorkowski.

Sissepääs on tasuta.

Linastus toimub EKA lõputöödefestival TASE ’24 raames. TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane suursündmus, mille keskmeks lõputööde näitus, kus arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi magistritöid ning valikut bakalaureusetöödest ja portfooliotest. TASE ’24 toimub kuni 16. juunini asukohtades üle terve Tallinna.

Tutvu TASE programmi, asukohtade ja lõpetajate töödega lehel https://tase.artun.ee

Eesti Kunstiakadeemias 18. juunil

ERKI Moeshow 2024 keskendub illusioonidele ja paralleelmaailmadele, mida endale läbi sotsiaalmeedia ja tehnoloogia loome. Siiski aitavad taolised unenäolised mullid meil tihti päriselu raskustega toime tulla, ka loojatena loome endale omad maailmad, kus saame kriitikavabalt tegutseda.

Moeshow kutsub otsima tasakaalu, avastama ja ühendama argielu kujutletavaga, et mõista, kas nende kahe kohtumispaigas on olemas hoopis miski kolmas, mis meid põgenema üldse ei sunnikski.

18. juunil toob Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane moeetendus lavale 20 noort kunstnikku ning moeloojat, kes esitlevad seninägematuid kollektsioone pealtvaatjataele ja rahvusvahelisele žüriile.

17:30 – UKSED / Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7)
18:30 – PERFORMANCE
19:00 – I VAATUS Catwalk
20:00 – PAUS
20:30 – II VAATUS Showcase
21:30 – AUTASUSTAMINE

Piletid: https://fienta.com/et/erki-moeshow-2024-2

Sündmus kestab kuni 22:00.

Ürituse peasponsor on Solaris Keskus.