Rubriik: Erialad

Kui 2023. aastal sisenes tehisintellekt meie ellu brauseriakna kaudu, hakkab ta tulevikus üha rohkem sisenema meie masinatesse ! Selle aasta Interaktsioonidisaini magistrikava Tangible Design näitus uurib, mida saab teha tööriistadega nagu ChatGPT interaktiivsete installatsioonide animeerimiseks.

IxD.ma tudengid ehitasid kuu jooksul seadmeid, mis kuulavad, vaatavad ja räägivad, pakkudes meelelahutust viisil, mis veel mõni aasta tagasi oli mõeldamatu:

1. Automaatne LEGO improteater, mis töötab GPT-l. Seadistage tegelased stuudios, häälestage komöödia (või draama) tasemeld ja laske robotitel enda eest improviseerida
2. ‍Ideaalse partneri visualiseerija. Oma unistuste partneri omaduste määramiseks kasutate elektrikilbilaadset seadet. Seejärel näete seda visualiseerituna (toiteallikaks Dall-E)
3. Tulevikku ennustav oraakel. Kasutades GPT-d ja Dall-E-d, loeb see teie kohvipaksu jooniseid ja selgitab välja, milline teie tulevik välja näeb.
4. Laste jutuvestja koletis. Valige tegelane, asetage see tahvlile ja kuulake iga kord erinevat lugu, mida jutustab ühesilmne koletis.

Liitu meiega laupäeval, 23. märtsil Telliskivi Loomelinnakus Nihe Kohviku kõrval, et sukelduda tulevikku, kus installatsioonid kasutavad täiendavat intelligentsi kihti.

Täpsem info Facebookis: https://fb.me/e/3Az7S6gU3

——

Kursust juhendasid Ottavio Cambieri ja Anna Jõgi, osalevad õpilased YaChuan Chen, Rainer Pits, Tunahan Zilyas, Iie-Mall Püüa, Alisa Butenko, Carol Alice Tõniste, Rain Jaaksoo, Janeli Pelska, Helena Väinmaa, Marianna Zvereva, Jon Tastad ja Monika Juríková.

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Plakati autor:
Linnea Lindgren

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

Eesti Kunstiakadeemia kutsub: Rhode Island School of Design’i (USA) õppejõu, Gwen van den Eijnde avatud loeng.

27. märtsil, ruumis A-501 kell 15.00–16.30. 

Kõik huvilised on oodatud osalema!

Gwen van den Eijnde on Hollandist pärit, New Yorgis baseeruv kostüümiajaloolane, disainer ja professor, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemus alal. Ta on uurinud, välja töötanud ja loonud mitmeid eksperimentaalseid kostüümikeskseid etteasteid laias institutsionaalses kontekstis. Gwenil on erialased teadmised rõivaste lõike ja konstruktsiooni, tekstiilide materiaalsuse ning käsitööna valmistatud tikanditehnika alal. Ta on olnud paljude moemajade, sealhulgas Hermèsi ja Tiffany & Co, tööde tellija ning on pikalt koostööd teinud erinevate distsipliinide kunstnikega.

EKA partnerülikooli Rhode Island School of Design’i rõivadisaini osakonna juhataja ja dotsendina suunab Gwen van den Eijnde tudengeid lähenema õppimisele avatud mõtlemisega, toetades isikupärast uurimistööd ja väljendusviise. Tema professionaalne ja kunstiline kogemus kostüümialal toidab interdistsiplinaarset nägemust, mis ületab moevaldkonna piire ja pakub alternatiivseid ning põnevaid lähenemisi loo jutustamisele ja näituse kujundamisele.

Lisainfot Gwen van den Eijnde kohta leiate tema veebilehelt: www.gvde.net.

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.