AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
10.06.2020
Doktorikooli konverents
Disainiteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.
AJAKAVA
10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad
teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
10:15 – 10:55
Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
10:55 – 11:35
Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar
11:35 – 12:15
Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova
12:15 – 12:45 kohvipaus
Kunst ja disain
12:45 – 13:25
Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura
13:25 – 14:05
Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen
14:05 – 14:45
Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak
14:45 – 15:15 kohvipaus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
15:15 – 15:55
Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent
15:55 – 16:35
Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont
16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Doktorikooli konverents
Kolmapäev 10 juuni, 2020
Disainiteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.
AJAKAVA
10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad
teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
10:15 – 10:55
Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
10:55 – 11:35
Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar
11:35 – 12:15
Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova
12:15 – 12:45 kohvipaus
Kunst ja disain
12:45 – 13:25
Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura
13:25 – 14:05
Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen
14:05 – 14:45
Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak
14:45 – 15:15 kohvipaus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
15:15 – 15:55
Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent
15:55 – 16:35
Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont
16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
09.06.2020
Sisseastumiskatsete konsultatsioon – Tööstus- ja digitootedisain
Tootedisain
Kutse kõigile abiturientidele ja sisseastujatele!
Tööstus-ja Digitootedisaini BA vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk vastavad 9. juunil toimuval konsultatsioonil sisseastumisega seotud küsimustele ning jagavad nõuandeid, kuidas portfooliot koostada.
Seljata sisseastumiste hirmud ja leia vastused küsimustele:
– Mida panna portfooliosse?
– Mida teha, kui tundub, et pole midagi portfooliossse panna?
– Kuidas oma töid esitleda?
– Kas erialale sisse astudes peab oskama joonistada?
– Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
– … lisaks saad registreerimisel ka oma küsimused esitada.
Kohad on piiratud, seega palume Sul üritusele registreeruda hiljemalt 7. juunil: https://forms.gle/T5xgDMdDSfBiCNak9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel konsultatsiooni seminariga ühineda.
Leia rohkem infot EKA tööstus- ja digitootedisani õpivõimalustest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/ulevaade/
ja sisseastumiskatsetest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/sisseastumine/
Lisainfo ja küsimused:
Merilin Kuklas / tööstus- ja digitootedisaini osakonna koordinaator
meil: merilin.kuklas@artun.ee
tel: 6267368
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
Sisseastumiskatsete konsultatsioon – Tööstus- ja digitootedisain
Teisipäev 09 juuni, 2020
Tootedisain
Kutse kõigile abiturientidele ja sisseastujatele!
Tööstus-ja Digitootedisaini BA vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk vastavad 9. juunil toimuval konsultatsioonil sisseastumisega seotud küsimustele ning jagavad nõuandeid, kuidas portfooliot koostada.
Seljata sisseastumiste hirmud ja leia vastused küsimustele:
– Mida panna portfooliosse?
– Mida teha, kui tundub, et pole midagi portfooliossse panna?
– Kuidas oma töid esitleda?
– Kas erialale sisse astudes peab oskama joonistada?
– Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
– … lisaks saad registreerimisel ka oma küsimused esitada.
Kohad on piiratud, seega palume Sul üritusele registreeruda hiljemalt 7. juunil: https://forms.gle/T5xgDMdDSfBiCNak9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel konsultatsiooni seminariga ühineda.
Leia rohkem infot EKA tööstus- ja digitootedisani õpivõimalustest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/ulevaade/
ja sisseastumiskatsetest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/sisseastumine/
Lisainfo ja küsimused:
Merilin Kuklas / tööstus- ja digitootedisaini osakonna koordinaator
meil: merilin.kuklas@artun.ee
tel: 6267368
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
11.06.2020
Zoomi loeng – Mystiline tegelane Digitootedisainer
Tootedisain
Sisseastujad ja teised erialahuvilised!
EKA Digitootedisain kutsub sind osa võtma avalikust valdkonna ja õppesuuna tutvustusest, mille raames võid leida vastused küsimustele nagu:
– Kes on ja millega tegeleb digitootedisainer?
– Millised on digitootedisaineri igapäevased tööriistad?
– Milline on digitootedisaineri tuleviku perspektiiv?
– Millised on õpivõimalused EKA digitootedisainis?
– Mida oodata EKA tootedisaini sisseastumiskatsetelt?
Kohad on piiratud, seega palume Sul üritusele registreerida hiljemalt 9. juunil: https://forms.gle/nGwzhEvzcu25c1YdA
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 10. juunil meili teel Zoomi link, mille vahendusel töötoaga ühineda.
Tutvustava töötoa viivad läbi EKA digitootedisaini tudengid ning tegevad UX/UI disainerid Tiia Päkk ja Laura Streimann.
Üritus toimub eesti keeles ja on kõigile tasuta.
Leia rohkem ionfot EKA digitootedisani õpivõimalustest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/toostus-ja-digitootedisain-ba/digitoote-disain/
ja sisseastumiskatsetest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/sisseastumine/
Rohkem infot:
Merilin Kuklas / tööstus- ja digitootedisaini koordinaator
meil: merilin.kuklas@artun.ee
tel: 6267368
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
Zoomi loeng – Mystiline tegelane Digitootedisainer
Neljapäev 11 juuni, 2020
Tootedisain
Sisseastujad ja teised erialahuvilised!
EKA Digitootedisain kutsub sind osa võtma avalikust valdkonna ja õppesuuna tutvustusest, mille raames võid leida vastused küsimustele nagu:
– Kes on ja millega tegeleb digitootedisainer?
– Millised on digitootedisaineri igapäevased tööriistad?
– Milline on digitootedisaineri tuleviku perspektiiv?
– Millised on õpivõimalused EKA digitootedisainis?
– Mida oodata EKA tootedisaini sisseastumiskatsetelt?
Kohad on piiratud, seega palume Sul üritusele registreerida hiljemalt 9. juunil: https://forms.gle/nGwzhEvzcu25c1YdA
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 10. juunil meili teel Zoomi link, mille vahendusel töötoaga ühineda.
Tutvustava töötoa viivad läbi EKA digitootedisaini tudengid ning tegevad UX/UI disainerid Tiia Päkk ja Laura Streimann.
Üritus toimub eesti keeles ja on kõigile tasuta.
Leia rohkem ionfot EKA digitootedisani õpivõimalustest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/toostus-ja-digitootedisain-ba/digitoote-disain/
ja sisseastumiskatsetest: https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/sisseastumine/
Rohkem infot:
Merilin Kuklas / tööstus- ja digitootedisaini koordinaator
meil: merilin.kuklas@artun.ee
tel: 6267368
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
04.05.2020 — 08.05.2020
PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele
Disainiteaduskond
PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.
Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)
Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)
Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.
Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.
Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.
Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.
Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.
Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.
Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.
Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.
Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee
Postitas Madis Luik — Püsilink
PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele
Esmaspäev 04 mai, 2020 — Reede 08 mai, 2020
Disainiteaduskond
PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.
Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)
Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)
Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.
Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.
Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.
Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.
Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.
Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.
Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.
Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.
Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee
Postitas Madis Luik — Püsilink
30.04.2020
Kunstiüliõpilased on oodatud kandideerima Adamson-Ericu nimelisele stipendiumile
Vabade kunstide teaduskond
Lions Club Tallinn Hansa ja Adamson-Ericu muuseum kutsuvad kunstiüliõpilasi kandideerima kunstnik Adamson-Ericu nimelisele stipendiumile. Stipendiumit võivad taotleda kõik Eesti ja välisriikide kõrgkoolides magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstitudengid.
Lions Club Tallinn Hansa asutas 2011. aastal kunstnik Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi, et toetada Eesti kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini positiivseid arenguid. Stipendiumi suurus on 2500 eurot. Stipendiaat kuulutatakse välja Adamson-Ericu118. sünniaastapäeval, 18. augustil.
Stipendium antakse välja üheksandat korda. Eelmised stipendiaadid on olnud Ruudu Ulas (2019), Darja Popolitova (2018) Anna Kaarma (2017), Juss Heinsalu (2016), noorte kunstnike kollektiiv Rundum (2015), Ats Nukki (2014), Ulla Juske (2013), Sylvia-Johanna Annus (2012).
Lions Club Tallinn Hansa stipendiumi statuudi ja kandideerimistingimustega saab tutvuda Adamson-Ericu muuseumi kodulehel. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada nimetatud dokumendid ja materjalid 30. aprilliks 2020 e-posti aadressil: adamson-eric@ekm.ee.
Lisainfo:
Ülle Kruus
Adamson-Ericu muuseumi direktor
Tel 6445 838
Lille Uibo
Lions Club Tallinn Hansa president
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Kunstiüliõpilased on oodatud kandideerima Adamson-Ericu nimelisele stipendiumile
Neljapäev 30 aprill, 2020
Vabade kunstide teaduskond
Lions Club Tallinn Hansa ja Adamson-Ericu muuseum kutsuvad kunstiüliõpilasi kandideerima kunstnik Adamson-Ericu nimelisele stipendiumile. Stipendiumit võivad taotleda kõik Eesti ja välisriikide kõrgkoolides magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstitudengid.
Lions Club Tallinn Hansa asutas 2011. aastal kunstnik Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi, et toetada Eesti kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini positiivseid arenguid. Stipendiumi suurus on 2500 eurot. Stipendiaat kuulutatakse välja Adamson-Ericu118. sünniaastapäeval, 18. augustil.
Stipendium antakse välja üheksandat korda. Eelmised stipendiaadid on olnud Ruudu Ulas (2019), Darja Popolitova (2018) Anna Kaarma (2017), Juss Heinsalu (2016), noorte kunstnike kollektiiv Rundum (2015), Ats Nukki (2014), Ulla Juske (2013), Sylvia-Johanna Annus (2012).
Lions Club Tallinn Hansa stipendiumi statuudi ja kandideerimistingimustega saab tutvuda Adamson-Ericu muuseumi kodulehel. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada nimetatud dokumendid ja materjalid 30. aprilliks 2020 e-posti aadressil: adamson-eric@ekm.ee.
Lisainfo:
Ülle Kruus
Adamson-Ericu muuseumi direktor
Tel 6445 838
Lille Uibo
Lions Club Tallinn Hansa president
Postitas Mart Vainre — Püsilink
17.03.2020
Raamatuesitlus: “Eesti kunsti ajalugu 4, 1840–1900” on edasi lükatud
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel.
“Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama.
Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik
Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm
Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep
Kujundaja: Andres Tali
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres
Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS
Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Raamatuesitlus: “Eesti kunsti ajalugu 4, 1840–1900” on edasi lükatud
Teisipäev 17 märts, 2020
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel.
“Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama.
Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik
Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm
Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep
Kujundaja: Andres Tali
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres
Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS
Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
19.03.2020
KVI uurimisseminar on edasi lükatud
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
19. märtsiks kavandatud KVI uurimisseminar on edasi lükatud, uus toimumisaeg selgitamisel.
Seminaril kõneleb dr Kädi Talvoja teemal “Balti kunsti internatsionaalsed ahelad. Balti kunstitriennaalide rollist regiooni kunstis nõukogude ajajärgul.” Uurimisseminarides tutvustavad KVIga seotud teadlased kolleegidele, tudengitele ja ka teistele huvilistele parasjagu käsil olevaid teemasid või värskelt valminud kirjutisi. Kädi Talvoja on KVI teadur, kunstiteadlane ja kuraator, kes kaitses eelmisel aastal doktoritöö “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis”.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
KVI uurimisseminar on edasi lükatud
Neljapäev 19 märts, 2020
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
19. märtsiks kavandatud KVI uurimisseminar on edasi lükatud, uus toimumisaeg selgitamisel.
Seminaril kõneleb dr Kädi Talvoja teemal “Balti kunsti internatsionaalsed ahelad. Balti kunstitriennaalide rollist regiooni kunstis nõukogude ajajärgul.” Uurimisseminarides tutvustavad KVIga seotud teadlased kolleegidele, tudengitele ja ka teistele huvilistele parasjagu käsil olevaid teemasid või värskelt valminud kirjutisi. Kädi Talvoja on KVI teadur, kunstiteadlane ja kuraator, kes kaitses eelmisel aastal doktoritöö “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis”.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
11.03.2020 — 04.04.2020
Reimo Võsa-Tangsoo näitus [ 1 | 2 ] ARS Projektiruumis
Fotograafia
Reimo Võsa-Tangsoo
[ 1 | 2 ]
ARS Projektiruum
11.03.-04.04.2020
Näituse lähtepunktiks on stseen Michelangelo Antonioni filmist “Blow Up”, kus miimid mängivad tenniseväljakul tennist ilma reketite ja pallita. Antud stseen on minu jaoks ilus kujund meid ümbritsevale konstrueeritud tõelisusele ja kriitika meie igapäevaste tegevuste tõsidusele/tõsiseltvõetavusele.
See näitus on esimene näituste seerias, milles ma keskendun reaalsuse/virtuaalsuse omavahelistele suhetele ning nende erinevatele aspektidele.
Reimo Võsa-Tangsoo on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstide magistriõppe ja töötab hetkel EKA fotograafia osakonna dotsendina.
Oma töödes kasutab ta interaktiivseid elemente ning vaatajal on oluline roll kunstiteose tähenduse loomisel. Reimo töödes segunevad ikoonilised kujutised, keel, poliitika ning innovatiivsed tehnoloogiad. Viimaste projektidena võiks esile tuua “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostagia / ihad,” “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”.
Varasemad teosted ja CV: cargocollective.com/reimovosatangsoo/Vahetu-Vaevatasu-Immediate-Gratification
Tänud: EKA fotoosakond, Hans-Gunter Lock, Anneli Porri, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit/ARS Projektiruum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallink Tennisekeskus, Nõmme Tennisekeskus, Progear OÜ
E-R 12-18 L 12-16
ARS KUNSTILINNAK, PÄRNU MNT 154, TALLINN
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Reimo Võsa-Tangsoo näitus [ 1 | 2 ] ARS Projektiruumis
Kolmapäev 11 märts, 2020 — Laupäev 04 aprill, 2020
Fotograafia
Reimo Võsa-Tangsoo
[ 1 | 2 ]
ARS Projektiruum
11.03.-04.04.2020
Näituse lähtepunktiks on stseen Michelangelo Antonioni filmist “Blow Up”, kus miimid mängivad tenniseväljakul tennist ilma reketite ja pallita. Antud stseen on minu jaoks ilus kujund meid ümbritsevale konstrueeritud tõelisusele ja kriitika meie igapäevaste tegevuste tõsidusele/tõsiseltvõetavusele.
See näitus on esimene näituste seerias, milles ma keskendun reaalsuse/virtuaalsuse omavahelistele suhetele ning nende erinevatele aspektidele.
Reimo Võsa-Tangsoo on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstide magistriõppe ja töötab hetkel EKA fotograafia osakonna dotsendina.
Oma töödes kasutab ta interaktiivseid elemente ning vaatajal on oluline roll kunstiteose tähenduse loomisel. Reimo töödes segunevad ikoonilised kujutised, keel, poliitika ning innovatiivsed tehnoloogiad. Viimaste projektidena võiks esile tuua “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostagia / ihad,” “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”.
Varasemad teosted ja CV: cargocollective.com/reimovosatangsoo/Vahetu-Vaevatasu-Immediate-Gratification
Tänud: EKA fotoosakond, Hans-Gunter Lock, Anneli Porri, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit/ARS Projektiruum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallink Tennisekeskus, Nõmme Tennisekeskus, Progear OÜ
E-R 12-18 L 12-16
ARS KUNSTILINNAK, PÄRNU MNT 154, TALLINN
Postitas Mart Vainre — Püsilink
07.03.2020 — 20.03.2020
Vabade kunstide tudengid SkulpaKuul
Installatsioon ja skulptuur
EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!
SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.
Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Vabade kunstide tudengid SkulpaKuul
Laupäev 07 märts, 2020 — Reede 20 märts, 2020
Installatsioon ja skulptuur
EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!
SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.
Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5
Postitas Mart Vainre — Püsilink
31.03.2020
Uus tähtaeg: ERKI Moeshow 2020 ootab kavandeid 31. märtsini
ERKI Moeshow
Konkursi uus tähtaeg on 31 .märts.
Eelmisesse sajandisse ulatuva ajalooga omanäoline ERKI Moeshow on suunatud noortele moedisaineritele ning moetudengitele. Osalejatel on võimalus lasta valla oma sügavaimad loomingulised fantaasiad, ületada/lõhkuda piire ja tuua vaatajateni ainukordsed ning pöörased lahendused.
Kandideerima on oodatud keskkooli lõpetanud, hetkel ülikoolis/ametikoolis/ kõrgkoolis õppijad ning õpingud 3 aastat tagasi lõpetanud loomeinimesed.
Konkursil edasipääsejad avalikustatakse ERKI kodulehel.
ERKI Moeshow on 1982. aastast katkematult toimunud ja parimaid noori moeloojaid avalikkusele tutvustav suursündmus, mida korraldavad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. ERKI Moeshow kõlapind ulatub ka väljapoole Eestit – igal aastal on kaasatud nii rahvusvaheline žürii kui ka osalejaid mitmelt poolt maailmast.
ERKI koduleht ja konkursiinfo:
artun.ee/erki
artun.ee/erki-reglement
ERKI Moeshow sotsiaalmeedias:
facebook.com/ERKIMoeshow/
instagram.com/erkimoeshow/
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Uus tähtaeg: ERKI Moeshow 2020 ootab kavandeid 31. märtsini
Teisipäev 31 märts, 2020
ERKI Moeshow
Konkursi uus tähtaeg on 31 .märts.
Eelmisesse sajandisse ulatuva ajalooga omanäoline ERKI Moeshow on suunatud noortele moedisaineritele ning moetudengitele. Osalejatel on võimalus lasta valla oma sügavaimad loomingulised fantaasiad, ületada/lõhkuda piire ja tuua vaatajateni ainukordsed ning pöörased lahendused.
Kandideerima on oodatud keskkooli lõpetanud, hetkel ülikoolis/ametikoolis/ kõrgkoolis õppijad ning õpingud 3 aastat tagasi lõpetanud loomeinimesed.
Konkursil edasipääsejad avalikustatakse ERKI kodulehel.
ERKI Moeshow on 1982. aastast katkematult toimunud ja parimaid noori moeloojaid avalikkusele tutvustav suursündmus, mida korraldavad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. ERKI Moeshow kõlapind ulatub ka väljapoole Eestit – igal aastal on kaasatud nii rahvusvaheline žürii kui ka osalejaid mitmelt poolt maailmast.
ERKI koduleht ja konkursiinfo:
artun.ee/erki
artun.ee/erki-reglement
ERKI Moeshow sotsiaalmeedias:
facebook.com/ERKIMoeshow/
instagram.com/erkimoeshow/
Postitas Mart Vainre — Püsilink