Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
EKA keraamika osakonna kolmanda kursuse tudengid osalesid näitusel “Omavahel” Tallinna Botaanikaaias. Näituse pealkiri juhib tähelepanu teoste sisulisele poolele, kus noored kunstnikud käsitlevad teemasid, millest enamasti räägitakse omavahel. Osavõtjad: Merilin Põldre, Mart Vaarpuu, Joosep Pihl, Eveline Hintsala(Soome), Margit Terasmees, Kristel Ojasuu, Eve Hint ja Clelia Piirsoo. Juhendajad: Urmas Puhkan ja Kristel Saan
EKA keraamika osakonna kolmanda kursuse tudengid osalesid näitusel “Omavahel” Tallinna Botaanikaaias. Näituse pealkiri juhib tähelepanu teoste sisulisele poolele, kus noored kunstnikud käsitlevad teemasid, millest enamasti räägitakse omavahel. Osavõtjad: Merilin Põldre, Mart Vaarpuu, Joosep Pihl, Eveline Hintsala(Soome), Margit Terasmees, Kristel Ojasuu, Eve Hint ja Clelia Piirsoo. Juhendajad: Urmas Puhkan ja Kristel Saan
16. märtsil kell 17 peab Kunstiakadeemia aulas avaliku loengu nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias Nini Palavandishvili ja Eesti modernismist Laura Ingerpuu.
Loeng on osa kursusest “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine”.
Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka mujal Nõukogude Liidus, ühed põnevamad ja Eestis üsna vähetuntud leiab Gruusiast. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi, sama vajab tegemist ka Gruusias. Nii siin kui ka seal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Gruusia modernismi tunnustatud ekspert Nini Palavandishvili annab sissevaate Gruusia modernismi, selle rahvuslikesse eripäradesse ja ehitiste tänasesse käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.
Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii päranda arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.
Loengu korraldamist toetab AS Tallinna Sadam.
16. märtsil kell 17 peab Kunstiakadeemia aulas avaliku loengu nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias Nini Palavandishvili ja Eesti modernismist Laura Ingerpuu.
Loeng on osa kursusest “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine”.
Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka mujal Nõukogude Liidus, ühed põnevamad ja Eestis üsna vähetuntud leiab Gruusiast. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi, sama vajab tegemist ka Gruusias. Nii siin kui ka seal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Gruusia modernismi tunnustatud ekspert Nini Palavandishvili annab sissevaate Gruusia modernismi, selle rahvuslikesse eripäradesse ja ehitiste tänasesse käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.
Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii päranda arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.
Loengu korraldamist toetab AS Tallinna Sadam.
Teise kursuse näituseporojekt “Elav vale” toimus 24.mai – 3. juuni 2018 Pirita Kloostri varemetes. Osavõtjad: Kadri Margus, Eva Volmerson, Maria Port, Kairit Mäeots, Maarja Tänav, Ave Eiland
Teise kursuse näituseporojekt “Elav vale” toimus 24.mai – 3. juuni 2018 Pirita Kloostri varemetes. Osavõtjad: Kadri Margus, Eva Volmerson, Maria Port, Kairit Mäeots, Maarja Tänav, Ave Eiland
20. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EKA raamatukogus kunstnikuraamatute esitlemine. Oma raamatuid tutvustavad Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja, ning kohal on juhendaja Eve Kask. Ka lahtiste uste päeval 27. veebruaril kell 14.45-15.15 annavad tudengid huvilistele kunstnikuramatute kohta seletusi.
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursus kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi liikmeid töötama ühisel teemal Zero Waste. EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Näitus oli 2019. aasta suvel eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashtoni raamatukogus.
Näitus on avatud 14. märtsini.
20. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EKA raamatukogus kunstnikuraamatute esitlemine. Oma raamatuid tutvustavad Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja, ning kohal on juhendaja Eve Kask. Ka lahtiste uste päeval 27. veebruaril kell 14.45-15.15 annavad tudengid huvilistele kunstnikuramatute kohta seletusi.
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursus kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi liikmeid töötama ühisel teemal Zero Waste. EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Näitus oli 2019. aasta suvel eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashtoni raamatukogus.
Näitus on avatud 14. märtsini.
21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.
Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:
Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:00 – 9:10 Tervitussõnad: Mart Kalm, EKA rektor
9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska
9:30 – 11:00 Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool
Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”
Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”
Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”
11:00 – 11:30 Kohvipaus
11:30 – 13:00 Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska
Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”
Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”
Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”
13:00 – 14:00 Lõunapaus
14:30 – 16:00 Ekskursioon Vabamus, Toompea 8
16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali
Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”
Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”
Kai Ziegner, “A History of Violence”
Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”
18:30 – 19:30 Õhtusöök
Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali
10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool
Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”
Kati Roover, “Project Red”
Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool
Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”
Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”
Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”
13:45 – 14:45 Lõunapaus
14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor
Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”
Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”
Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”
16:15 – 16:45 Kohvipaus
16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor
Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”
Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”
Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”
18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus
19:00 – 20:00 Õhtusöök
Sümpoosioni toetavad:
EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045
Nordic Culture Point
Eesti Kultuurkapital
EKA teadusfond
NEP4DISSENT: COST Action 16213
21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.
Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:
Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:00 – 9:10 Tervitussõnad: Mart Kalm, EKA rektor
9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska
9:30 – 11:00 Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool
Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”
Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”
Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”
11:00 – 11:30 Kohvipaus
11:30 – 13:00 Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska
Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”
Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”
Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”
13:00 – 14:00 Lõunapaus
14:30 – 16:00 Ekskursioon Vabamus, Toompea 8
16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali
Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”
Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”
Kai Ziegner, “A History of Violence”
Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”
18:30 – 19:30 Õhtusöök
Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501
9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali
10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool
Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”
Kati Roover, “Project Red”
Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool
Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”
Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”
Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”
13:45 – 14:45 Lõunapaus
14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor
Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”
Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”
Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”
16:15 – 16:45 Kohvipaus
16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor
Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”
Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”
Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”
18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus
19:00 – 20:00 Õhtusöök
Sümpoosioni toetavad:
EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045
Nordic Culture Point
Eesti Kultuurkapital
EKA teadusfond
NEP4DISSENT: COST Action 16213
Ajal, kui digimaailm üha rohkem meie elu kontrollib, on ka inimkeha suhe keskkonnaga väga palju muutunud. Laura Kuuse isikunäitus „Armas algoritm“ (kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk) uurib kohanemis- ja ellujäämissoovi ning koodide loogikale vastuhakkamise produktiivset pinget.
Näitus on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud alates 20. veebruarist.
Näitus „Armas algoritm,“ on lavastatud igapäevaliigutuste koreograafiana: vaateaknast saab hübriidorgaaniliste rõivaskulptuuride väljapanek, galeriitöötaja täidab ühtlasi tajujuhi rolli, raamatukogunurk annab täiendavaid juhiseid sotsiaalsete ootuste, tingimuste mõjutamise põhimõtete ja käitumisharjumuste õõnestamiseks, videoinstallatsioon tutvustab kolme mitteinimnäitlejat, kes püüavad inimeste töökeskkondades hakkama saada ja nendega suhestuda, ning lõpuks võib kohata ka mitteinimorganisme, kes ei allu kellelegi.
Näitus avatakse 19. veebruaril kell 18 ja jääb avatuks 29. märtsini.
27. veebruaril kutsume teid Laura Cemini performance’ile „Püüa viga, viska erand“ („Catch Error Throw Exception“), mis mõtiskleb arvutusliku mõtlemise ja algoritmide üle meie igapäevaelus. Näituse raames kutsub kunstnik vaatajaid ka raamatukogunurgas toimuvatele lugemissessioonidele ja teeseenejoogi degusteerimistele.
Laura Kuusk elab ja töötab Tallinnas. Ta tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas. Suurem osa tema loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist. Viimastel aastatel on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega.
Laura Kuusk on õppinud Annecy kõrgemas kunstikoolis (2014, kunstiuuringud MA, DSRA), Eesti kunstiakadeemias (2008, fotograafia MA) ja Tartu ülikoolis (2005, semiootika ja kultuuriteooria BA). Alates 2015. aastast on ta Tallinnas asuva ARS-i kunstistuudio liige. Tegutsenud ka Grenoble’i kunstikeskuses OUI (2009–2015).
Niekolaas Johannes Lekkerkerk töötab kuraatori- ja uurimisagentuuris The Office for Curating ning on Rotterdami mittetulundusliku kunstipinna A Tale of a Tub direktor. Lekkerkerki töö keskmes on igapäevaelu ja töökorralduse, kultuurinormide ning ideoloogiatega seotud sotsiaalsed ja poliitilised diskursused. Erilist tähelepanu pöörab ta debattidele antropotseeni, ökoloogia ja kliima, posthumanismi ning looduse ja kultuuri üha keerukama läbipõimumise teemal. Hiljuti avaldas Lekkerkerk teose „The Standard Book of Noun-Verb Exhibition Grammar“ (Onomatopee, 2018), kus käsitleb näitust ökoloogilise kooslusena. Aastal 2012 pälvis ta esimesena Demergoni kuraatoripreemia ja 2014. aastal sai ta kunstikeskuse Akbank Sanat rahvusvahelise kuraatoritöö võistluse laureaadiks.
Ajal, kui digimaailm üha rohkem meie elu kontrollib, on ka inimkeha suhe keskkonnaga väga palju muutunud. Laura Kuuse isikunäitus „Armas algoritm“ (kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk) uurib kohanemis- ja ellujäämissoovi ning koodide loogikale vastuhakkamise produktiivset pinget.
Näitus on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud alates 20. veebruarist.
Näitus „Armas algoritm,“ on lavastatud igapäevaliigutuste koreograafiana: vaateaknast saab hübriidorgaaniliste rõivaskulptuuride väljapanek, galeriitöötaja täidab ühtlasi tajujuhi rolli, raamatukogunurk annab täiendavaid juhiseid sotsiaalsete ootuste, tingimuste mõjutamise põhimõtete ja käitumisharjumuste õõnestamiseks, videoinstallatsioon tutvustab kolme mitteinimnäitlejat, kes püüavad inimeste töökeskkondades hakkama saada ja nendega suhestuda, ning lõpuks võib kohata ka mitteinimorganisme, kes ei allu kellelegi.
Näitus avatakse 19. veebruaril kell 18 ja jääb avatuks 29. märtsini.
27. veebruaril kutsume teid Laura Cemini performance’ile „Püüa viga, viska erand“ („Catch Error Throw Exception“), mis mõtiskleb arvutusliku mõtlemise ja algoritmide üle meie igapäevaelus. Näituse raames kutsub kunstnik vaatajaid ka raamatukogunurgas toimuvatele lugemissessioonidele ja teeseenejoogi degusteerimistele.
Laura Kuusk elab ja töötab Tallinnas. Ta tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas. Suurem osa tema loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist. Viimastel aastatel on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega.
Laura Kuusk on õppinud Annecy kõrgemas kunstikoolis (2014, kunstiuuringud MA, DSRA), Eesti kunstiakadeemias (2008, fotograafia MA) ja Tartu ülikoolis (2005, semiootika ja kultuuriteooria BA). Alates 2015. aastast on ta Tallinnas asuva ARS-i kunstistuudio liige. Tegutsenud ka Grenoble’i kunstikeskuses OUI (2009–2015).
Niekolaas Johannes Lekkerkerk töötab kuraatori- ja uurimisagentuuris The Office for Curating ning on Rotterdami mittetulundusliku kunstipinna A Tale of a Tub direktor. Lekkerkerki töö keskmes on igapäevaelu ja töökorralduse, kultuurinormide ning ideoloogiatega seotud sotsiaalsed ja poliitilised diskursused. Erilist tähelepanu pöörab ta debattidele antropotseeni, ökoloogia ja kliima, posthumanismi ning looduse ja kultuuri üha keerukama läbipõimumise teemal. Hiljuti avaldas Lekkerkerk teose „The Standard Book of Noun-Verb Exhibition Grammar“ (Onomatopee, 2018), kus käsitleb näitust ökoloogilise kooslusena. Aastal 2012 pälvis ta esimesena Demergoni kuraatoripreemia ja 2014. aastal sai ta kunstikeskuse Akbank Sanat rahvusvahelise kuraatoritöö võistluse laureaadiks.
Eesti animatsiooni juubeliaasta avab Elbert Tuganovi 100. sünniaastapäev, millele on pühendatud mitmed linastused Tallinnas ja Tartus ning sümpoosion animatsioonipärandi väärtustamisest tänasel päeval.
Mait Laas meenutab ettekandes „Pildilisi helikillukesi Tuganovist kui loojast“ isiklikke ja elavaid kokkupuuteid maestroga filmikaamera taga. Ettekanne on illustreeritud spetsiaalselt digiteeritud temaatiliste kroonikakaadritega. Sümpoosioni vestlusringi juhib Jaak Lõhmus. Koos animafilmitegijatega arutletakse Tuganovi rolli üle Eesti animatsiooni teerajajana. Samuti mõtestatakse tema tegevuse ja loomingulise pärandi tähendust tänases kontekstis.
Elbert Tuganov oli Eesti esimene professionaalne animaator, stsenarist ja lavastaja. Ta tõi Eesti vaimukultuuri uue vormi – professionaalse animatsiooni. Tema poeetilises maailmas sulatab liikumine helid, kujutava kunsti ja tehnoloogia ühtseks tervikuks. Tekib inimhingi puudutav maagia, mis on vahel lapsemeelselt ülemeelik („Krõll“, 1972), aga vajadusel vaatleb maailma ka täiskasvanulikult tõsiselt („Park“, 1966). Elbert Tuganovi enamiku filmide peateemaks on inimese ja masina vahekord ehk inimeseks jäämine ühiskonnas.
Sirge selja ja sihikindla Elbert Tuganovi südikast ja eksperimenteerivast pealehakkamisest on kujunenud enam kui 60-aastane animatsiooni traditsioon. Maailma kõrgkultuuris on seda hinnatud ja pärjatud rahvusvahelistel filmifestivalidel, aga samavõrd on see oodatud laste hulgas kodustel ekraanidel.
Tänu filmikunstile elustub Elbert Tuganovi vaim ekraanidel ikka ja jälle – ka sada aastat hiljem. Saagem osa sellest imest!
Elbert Tuganovi juubelinädal on esimene pikemas animapärandit väärtustavas programmis. 13. oktoobril 2020 tähistame Heino Parsi 95. sünniaastapäeva. Järgmisel aastal 20. märtsil 2021 tähistab 90. juubelit Rein Raamat ja 14. juunil 2021 täitub Eesti Joonisfilmil 50 tegevusaastat.
Juubeliaasta sündmustega tõmbame tähelepanu nii konkreetsetele autoritele-kunstnikele kui ka laiemalt animatsiooni valdkonnale, mis annab võimaluse tõstatada arutelusid ja näidata-vaadata animatsiooni mitmekesist ajaloolist palet.
Eesti animatsiooni juubeliaasta avab Elbert Tuganovi 100. sünniaastapäev, millele on pühendatud mitmed linastused Tallinnas ja Tartus ning sümpoosion animatsioonipärandi väärtustamisest tänasel päeval.
Mait Laas meenutab ettekandes „Pildilisi helikillukesi Tuganovist kui loojast“ isiklikke ja elavaid kokkupuuteid maestroga filmikaamera taga. Ettekanne on illustreeritud spetsiaalselt digiteeritud temaatiliste kroonikakaadritega. Sümpoosioni vestlusringi juhib Jaak Lõhmus. Koos animafilmitegijatega arutletakse Tuganovi rolli üle Eesti animatsiooni teerajajana. Samuti mõtestatakse tema tegevuse ja loomingulise pärandi tähendust tänases kontekstis.
Elbert Tuganov oli Eesti esimene professionaalne animaator, stsenarist ja lavastaja. Ta tõi Eesti vaimukultuuri uue vormi – professionaalse animatsiooni. Tema poeetilises maailmas sulatab liikumine helid, kujutava kunsti ja tehnoloogia ühtseks tervikuks. Tekib inimhingi puudutav maagia, mis on vahel lapsemeelselt ülemeelik („Krõll“, 1972), aga vajadusel vaatleb maailma ka täiskasvanulikult tõsiselt („Park“, 1966). Elbert Tuganovi enamiku filmide peateemaks on inimese ja masina vahekord ehk inimeseks jäämine ühiskonnas.
Sirge selja ja sihikindla Elbert Tuganovi südikast ja eksperimenteerivast pealehakkamisest on kujunenud enam kui 60-aastane animatsiooni traditsioon. Maailma kõrgkultuuris on seda hinnatud ja pärjatud rahvusvahelistel filmifestivalidel, aga samavõrd on see oodatud laste hulgas kodustel ekraanidel.
Tänu filmikunstile elustub Elbert Tuganovi vaim ekraanidel ikka ja jälle – ka sada aastat hiljem. Saagem osa sellest imest!
Elbert Tuganovi juubelinädal on esimene pikemas animapärandit väärtustavas programmis. 13. oktoobril 2020 tähistame Heino Parsi 95. sünniaastapäeva. Järgmisel aastal 20. märtsil 2021 tähistab 90. juubelit Rein Raamat ja 14. juunil 2021 täitub Eesti Joonisfilmil 50 tegevusaastat.
Juubeliaasta sündmustega tõmbame tähelepanu nii konkreetsetele autoritele-kunstnikele kui ka laiemalt animatsiooni valdkonnale, mis annab võimaluse tõstatada arutelusid ja näidata-vaadata animatsiooni mitmekesist ajaloolist palet.
Avatud on konkurss EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriisse perioodiks aprill 2020 – oktoober 2020. Osalema on oodatud EKA praegused tudengid. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2020. Projektid valib välja komisjon ning tulemused selguvad 13.märtsiks.
Taotlus peab sisaldama:
Vitriingalerii välismõõdud on: L 580 x K 755 x S 160 mm.
Sisemõõdud on (ligikaudu): L 560 x K 740 x S 140 mm.
Ootame projekte, mis on kooskõlas Vitriingalerii mõõtmetega.
Taotlused palume saata aadressile: cloe.jancis@artun.ee
Avatud on konkurss EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriisse perioodiks aprill 2020 – oktoober 2020. Osalema on oodatud EKA praegused tudengid. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2020. Projektid valib välja komisjon ning tulemused selguvad 13.märtsiks.
Taotlus peab sisaldama:
Vitriingalerii välismõõdud on: L 580 x K 755 x S 160 mm.
Sisemõõdud on (ligikaudu): L 560 x K 740 x S 140 mm.
Ootame projekte, mis on kooskõlas Vitriingalerii mõõtmetega.
Taotlused palume saata aadressile: cloe.jancis@artun.ee
Minimaalne värv. Maksimaalne vorm.
HULL HALL on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus omavahel põimuvad halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. See ei ole lihtsalt hall mass, vaid isepäiste vaimusünnitiste alternatiivuniversum, kus koonduvad abstraktsed ahelad, kõrgustesse kasvavad kehad ja vooglevad maailmavallutajad.
Liisi Eesmaa eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab sind kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.
Näitus on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.- 23.02.2020. Väljapanek jääb fotodena üles veel mitmeks nädalaks.
Minimaalne värv. Maksimaalne vorm.
HULL HALL on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus omavahel põimuvad halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. See ei ole lihtsalt hall mass, vaid isepäiste vaimusünnitiste alternatiivuniversum, kus koonduvad abstraktsed ahelad, kõrgustesse kasvavad kehad ja vooglevad maailmavallutajad.
Liisi Eesmaa eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab sind kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.
Näitus on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.- 23.02.2020. Väljapanek jääb fotodena üles veel mitmeks nädalaks.
