Rubriik: Erialad

Berliini Kunstide Akadeemia (Akademie der Künste) Noorte Akadeemia näitusel Where The Story Unfolds 2.–23. veebruarini 2020 on esil Austria kirjaniku Anna Weidenholzeri ja EKA graafika osakonna professor Liina Siibi koostööprojekt – installatsioon, mis hõlmab Siibi 10 minuti pikkust video inimestest Helsingi metroojaamas ja bussis ning Anna Weidenholzeri Junge Akademie residentuuris valminud lühijuttu “Wo du die Zwiebeln finden wirst” (Kust leida sibulaid). Lühijutt on kakskeelsena loetav seinal ja brošüürina korvist kaasavõetav.

Käesolev näituseprojekt on Anna ja Liina teine ühistöö, kus nad vaatlevad inimeste igapäevasteid tegevusi. Installatsioon on nende ühine avastusretk, milles uuritakse küsimusi, kuidas me tajume oma keskkonda ja milliseid lugusid päästavad valla detailid ja stseenid, mida me märkame, ning laused, mida me möödaminnes kuuleme. Liina Siib jäädvustab suvepäeva maa-aluses metroos oma kaameraga, Anna Weidenholzer jutustab loo kohtumisest, mis võiks olla nende kujutiste taga.

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.

“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.

Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.

Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.

Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?

Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.

Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.

Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.

Sipelgate sõda: MTV-põlvkonna arhitektuur

Neljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 peavad Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Stockholmis tegutseva arhitektuuribüroo Secretary arhitektid Karin Matz ja Rutger Sjögrim ning linnaplaneerija ja arhitektuuriteoreetik dr Helen Runting. Secretary esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning juttu tuleb Secretary enda loomingu näitel sellest, milline on arhitektide nn MTV-põlvkond, millised on nende kinnisideed, hirmud ja ambitsioonid ning millist ruumi nad loovad.

Arhitektuuripraksis Secretary tegeleb nii praktika kui arhitektuurianalüüsi ja -teooriaga – nende porfooliosse mahuvad elamud ja siseruumid, samuti avalik ruum ning uurimustööd. Eriti pööravad nad tähelepanu sellele, milline arhitektuur sünnib – Rootsi näitel – heaoluühiskonna ja demokraatia tingimustes. Secretary on rajatud ühisele huvile selle vastu, mil moel ja määral suudab arhitektuur elanikkonna skaalal luua võimalusi väärikaks eluks. Viimase kahe aasta vältel analüüsis Secretary põhjalikult 2017. aastal Stockholmis ehitatud kortereid, küsides, millisesse ruumilist tegelikkust ehitusbuumi-aastal kerkinud kortermajad loovad. Matz, Sjögrim ja Runting nimetavad oma töömeetodit kvantitatiivseks arhitektuurikriitikaks, sest teevad järeldusi tol aastal Stockholmis väljastatud kortermajade ehituslubade põhjal.

Tallinna-loengus võtavad arhitektuuripraksise Secretary kolm liiget aluseks oma praksise sisekujunduslahendused, video- ja ruumiinstallatsioonid, uurimis- ja linnakujundusprojektid, et enesekriitiliselt rääkida digiajastu eelõhtul tööpõllule asunud arhitektide põlvkonnast. Kas ja kuidas saavad arhitektuur ja arhitektuuriteooria aidata meil mõista ja visualiseerida andmetest läbiimbunud tänapäeva? Kuidas saaksime vaadata andmete valgest mürast läbi, selle taha?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Olete oodatud Brenda Purtsaki ja Eero Alevi näituse „Teesklus“ avamisele teisipäeval, 11. veebruaril kell 17 EKA Galeriis. Näituse kuraator on Holger Loodus. 

Noorte maalikunstnike Brenda Purtsaku (1994) ja Eero Alevi (1983) eesmärgiks on käesoleval näitusel portreteerida inimest läbi keha ja ruumi. Kohe projekti algul jõudsid kunstnikud kokkuleppele, et kordagi ei näidata portreteeritava nägu. Väljakutseks saab hoopis pinge tekitamine – kas vaataja suudab kaasa minna Purtsaku ja Alevi kokkupandud müsteeriumiga. Me saame teada, et portreteeritav on reaalne inimene koos heade ja vigadega. Ta on andnud kunstnikele nõusoleku eksperimendiks, lubanud enda lähedale ja avada iseennast, nii nagu portree puhul üldiselt kombeks.
Vaataja osaks jääb detektiivitöö ja terviku taasloomine tükikestest, ta on kutsutud osa saama Hitchcock’likust müsteeriumist maalikunsti vallas. Näitus jääb avatuks kuni 7. märtsini.

Brenda Purtsak (s. 1994) ja Eero Alev (s. 1983) õpivad Eesti Kunstiakadeemia maali eriala kolmandal kursusel. Purtsak on osalenud erinevatel ühisnäitustel  „Laske mul hingata enda moodi” (2018), „Ühine mõõt” (2019) jt. 

Alev on võtnud osa mitmest grupinäitusest, millest olulisemad on üles astumine Haapsalu linnagaleriis („Ühine mõõt“, 2019) ning Eesti kunstimuuseumis („Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“, 2019).

Holger Loodus (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (BA, 2008) ning õppinud maali vabade kunstide osakonnas (MA, 2012). 2012. aastal pälvis ta noore kunstniku preemia. 2018. aastal autasustati teda Köler Prize’i publikupreemia ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Hetkel töötab Loodus Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

https://www.facebook.com/events/1041192366239426/

Tänavune “Hüljatud maastike” töötuba keskendub ajalooliste ehitiste ja selle asukate eest hoole kandmisele. Kuidas pakkuda hoolt vajavale inimesele väärikat keskkonda ja kuidas pakkuda head vanaduspõlve ajaloolistele mõisamajadele?

100 aastat tagasi toimunud Maareform pani aluse suurtele muudatustele Eesti maastikus – ligi 1000 mõisa kaotas oma rolli (põllu)majanduskeskusena ja ümbruskonna nii sisulise kui ka visuaalse valitsejana. Enamik mõisatest sai uue kasutuse kooli, orbudekodu, vanadekodu, haigla või kogukonnakeskusena. Kooli funktsioon on saja aasta jooksul end edukalt tõestanud ja olgugi, et seoses elanike arvu vähenemisega on kunagise 300 mõisa kooli asemel 68, on mõisa roll koolimajana tuntud ja väärtustatud. Mõisate kasutamine laste-, vanade- ja hooldekodudena ei ole aga olnud samavõrd edukas. Kas selle põhjus on tõesti ebamugav ruumiprogramm, kulukas majandamine või hoopis mõttelaiskus hoonete kohandamisel?

20.-24. jaanuaril 2020 toimuva töötoa käigus keskendutakse lähemalt ühele hooldekodu funktsioonis mõisahoonele ja selle tulevikuvisooni loomisele, ent tutvutakse ka teiste analoogsete näidetega nii Eestist kui mujalt. Viis tihedat päeva on täis õppekäike, põnevaid loenguid asjatundjatelt ja intensiivset grupitööd, kus erinevate erialade tudengid saavad harjutada hilisemas tööelus vajalikku koostööoskust.

Kursuse võtab kokku grupitööde avalik esitlus reedel, 25.jaanuaril.

Kursust juhendavad EKA ja TTÜ õppejõud. Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

Hüljatud maastikud on EKA ja TTÜ erialaüleste töötubade seeria, kus arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast koos inseneride ja maastikuarhitektidega Tallinna Tehnikaülikoolist püstitavad küsimusi ja otsivad lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba üheksandat korda.

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Reedel, 31. jaanuaril on kõik huvilised oodatud EKA aulasse, kus toimub Benjamin Moua avatud loeng “Thoughtful design”. New Balance’i disainer õpetab võtma edu saavutamiseks vajalikke samme ja on väärtuslik võimalus saada uusi teadmisi ja värskeid vaatenurki disainimaalilmas globaalse moe- ja aksessuaaritööstuse professionaali eestvedamisel. 

Benjamin Moua on New Yorgis elav disainer, kes püüab leida tasakaalu vormi, funktsiooni ja ideede kujundamise vahel nii toodetes kui ka kogemustes, mida inimesed usaldavad ja armastavad. Ta on töötanud oma karjääri jooksul suurte kaubamärkide heaks nagu Reebok, Target, Adidas, Dick’s Sporting Goods, UNIQLO, Terramar Sports, New Balance ja teinud koostööd disainerina ka Bostoni maratonil ja New Yorgi linnamaratonil.

Tema pühendumus uute teadmiste omandamisele nii professionaali kui üliõpilasena on andnud talle ainulaadse võimaluse laiendada oma interdistsiplinaarseid disaini kogemusi nii värvist konstruktsioonini, trendist turustamiseni kui ka prindist tootmiseni. 

Tema ulatuslik karjäär sai alguse moealal ja on edasi liikudes kokku puutunud nii tarbekaupade kui ka high-performance kaitseriiete disaini, brändijuhtimise, värviteooria ja trendiennustuse ja kõikide nende vahele jäävate disaini valdkondadega.

Ükski projekt pole liiga väike ega liiga suur, ja ükski küsimus ei jää vastuseta. Moua jagab oma kogemusi ja teadmisi disainerite kui maaima unikaalsetele loomingulistele väljakutsetele lahenduste leidjate võtmerollist. Ühtlasi toob ta välja, miks on see amet oluline erinevate kontseptsioonide käsitlemisel nagu lõpptarbija kogemus, jätkusuutlikkus ja funktsionaalne disain.

Pärast loengut on kõigil võimalus esitada disainerile küsimusi.

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.

Publikuprogramm:

• Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
• “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
• Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
• Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
• Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)

Kunstnik-kuraatorid: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg