Rubriik: Erialad

POSTERETRO
Ivar Sakk
7.03 – 31.03

“Üheksakümnendatel on veel kõik võimalik. Õhus on vabaduse tuuled, mis kanduvad suitsuhaisustele tänavatele palavast preeriast, viinamarjaväljade õrnast hõngust, lennujaamade parfüümipoodide aroomidest. Tänavatel ei ole lihtsalt autod, vaid sümbolid. Vaateakendel ei ole lihtsalt asjad, vaid märgid. Plakatipostidel ei ole lihtsalt plakatid, vaid krüpteeritud teated. Uue aja inimese kulgemine ei ole tingitud mitte vajadustest ja suvast, vaid võrgustiku sõlmede läbimise sunnist. Inimesed jooksevad ringi nagu orienteerujad, käes paberist kaardid, kus läbitud kontrollpunkt tähistatakse värvipliiatsi hooletu ristiga. Internet on just tulnud, aga Google’ist pole veel haisugi. Telefonid on taskus, mida väiksem riistapuu, seda uhkem. Messidel käiakse kord kuus. Muusikutel ajab üks esiettekanne teist taga. Maalid ja installatsioonid veetakse kullerfirmadega Euroopa metropolidesse. Salongid on galeriid ja galeriid on kontserdisaalid. Lennujaam on pühamu. Paralleelreaalsused on mühinal tekkinud. Hajumas on adekvaatsus. Ja need plakatid…”

Ivar Sakk on Tallinnas tegutsev disainer ja disainiajaloolane. Ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinsituudi tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Pärast lõpetamist töötas ta vabakutselise graafilise disainerina büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk. Ivar on Eesti Kunstiakadeemias õpetanud alates 2003. aastast ning olnud ka graafilise disaini osakonna juhataja ja professor (2005-2015).

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

EKA doktorikooli konverents toimub 5. aprillil, 2024.

Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

AJAKAVA

09:50 Registration
10:00 Introduction: Dr. Kristina Jõekalda

Guest Speaker
Moderator: Dr. Kristina Jõekalda
10:10 Prof. Danielle Wilde (Umeå Institute of Design, Umeå University)
„Food(Design) as a Force for Change“

Art & Design
Moderator: Dr. Jaana Päeva
11:00 Marta Põldma (Konovalov), „Designer, the Resilient Gardener“ (supervised by Dr. Kristi Kuusk, Dr. Julia Valle Noronha). Discussant Paco-Ernest Ulman.
11:40 Jane Remm, „Interspecies Social Sculpture as a Platform for Multi-Perspective Co-Creation“ (supervised by Dr. Urve Sinijärv). Discussant Triin Metsla.

12:20 Lunch break

Architecture & Urban Planning
Moderator: Dr. Siim Tuksam
13:40 Paco-Ernest Ulman, „A Fixed View: Connection Between Architecture and Image“ (supervised by Dr. Jüri Soolep). Discussant Maija Rudovska.
14:20 Discussion: Danielle Wilde, Siim Tuksam, Jaana Päeva

14:50 Coffee break

Art History & Visual Culture
Moderator: Prof. Andres Kurg
15:10 Triin Metsla, „The Need for Decanonization and a Polyphonic Canon: Towards a More Horizontal Approach to Art History“ (supervised by Prof. Krista Kodres). Discussant Ragne Soosalu.
15:50 Maija Rudovska, „The Fluctuations: Where Does an Artist as Curator Stand During the Transition Period of Late 1980s and Early 1990s in Latvia?“ (supervised Dr. Mari Laanemets). Discussant Marta Põldma (Konovalov).
16:30 Ragne Soosalu, „This is a Man’s World: on Humor, Women and Preservation of Art During the Interwar Era in Estonia“ (supervised by Dr. Katrin Kivimaa, Dr. Kristina Jõekalda). Discussant Hasso Krull.

17:10 Coffee Break

17:30 Hasso Krull, „Trickster on the Mythical Landscape“ (supervised by Prof. Virve Sarapik, Dr. Margus Ott). Discussant Jane Remm.
18:10 Discussion: Kristina Jõekalda, Andres Kurg, Anneli Randla

For more information: rahel.eslas@artun.ee

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.

Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Olete oodatud!

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojavee, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.

Juba 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE.” Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12h üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks nöituse kujendusele panustasid ka targa materjalikaustuse läbimõtlemisle. Näiteks on infotehvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüükleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: ” Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama? Luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!””. ”Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis aga kunstnik ja teine juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKA´ga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendajad: Annika Kaldoja, Harold Kiisler, Gregor Taul

Produktsioon: Piret Puppart

Graafiline disain: Pille-Riin Valk, Markus Laanisto

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

MUAH: Mammu

Modellid: Lola Terra (Agency Icon), Äli Enrietta (E.M.A. Model Management)

Toetajad: Viru Keskus, EKA, KIU, Caparol, Sunorek, Avaeksperdid, Fazer, Mull Drinks, Levier.

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee, Helen.Kikkas-Tikerpe@virukeskus.com

Ürituse FB: https://fb.me/e/6GiOVMzt3