Rubriik: Erialad

Neljapäeval, 10. oktoobril 2019 kell 19
avame Vent Space projektiruumis
Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 25. oktoobril 2019. a kell 12:00 Põhja pst. 7 ruumis A301 toimub  kunsti ja disaini eriala doktorandi Rait Rosina doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda isikunäituse „Väikelinn kui identiteet” eelretsenseerimine.

Näitus avatakse 9. oktoobril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3, Rapla). Näitus on avatud 10. kuni 29. oktoobrini 2019, T-P 15-18.

Doktoritöö juhendajad on dr Raivo Kelomees ja dr Margus Vihalem.

Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier ja dr Fideelia-Signe Roots.

Näitus „Väikelinn kui identiteet“ vaatleb kahte näitusepaika – Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundab. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale sellele kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna identiteedi kujunemisele.

Näitusel näidatakse filme intervjuudest, mis on tehtud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Usutlused Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud linnaelanikega on kuuldavad helisalvestisena. Intervjuud peegeldavad väikelinna elanikest kunstipubliku ootusi ja kunstnike ideede kattumisi või lahknemisi. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist võrdluses mõne suurema asukoha galeriiga, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata kohalikke päevakohaseid probleeme kui esmaseid ning kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Näituse saab näha ka kunstniku performatiivset n-ö põikamise aktsiooni, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga, vedades enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas peatuvat Rail Balticu rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teeb Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

Alates teisipäevast, 24.09.2019 on Draakoni galeriis avatud Art Allmägi isiknäitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“. Näituse lõpetamine koos kunstnikuvestlusega toimub 10.10.2019 kell 18.00, vestlust modereerib Kadri Veermäe. Näitus jääb avatuks kuni 12. oktoobrini 2019.

Art Allmägi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011). Art Allmägi (1983) on Eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes on aastate jooksul liikunud oma loomingus provotseerivast, vaataja tunnetega manipuleerivast fiktsioonist laiahaardelisemate teemade ja totaalsete ruumiinstallatsioonide juurde. Väljapanekust väljapanekusse korduvad ta loomingus samad elemendid: hirm (tundmatu, vältimatu, nurjumise ees), reaalsuse ja omaenda tõlgenduse miksimine, kontroll narratiivi üle ja ideelised/visuaalsed ärritajad. Allmägi töid iseloomustab töömahukuse ja heade tehniliste oskuste põimumine ning klassikalise skulptuuri elementide kasutamine kaasaegses installatsioonikunstis

Avatav näitus on kolmas ja viimane nn ohu-, hirmu- ja Vene-teemaline näitus. Sama seeria varasemad näitused, „Cold war / Холодная война“ (2014) ja „Paint It Black I“(2017), toimusid samuti Draakoni galeriis.

Oma uue väljapaneku tagamaid avab Art Allmägi järgnevate sõnadega:

„Valitsus on meil halb, kaabusid kandvad mehed juhivad riiki. Inimõigustele sülitatakse. Võõraviha on kui iga-mehe-õigus. Massiliselt vohab seksism, šovinism. Naiste õigustest ei saa siin riigis rääkidagi. Ahistajaid on rohkem kui ahistatavaid. Vähemusse kuulujaid meil inimesteks ei peeta. Puudust kannatavad nii lapsed, kui vanurid. Levinud on keskealised heteroseksuaalsed valged mees. Raske on probleeme pseudoprobleemidest eristada. Oma arvamuse avaldamine on laialt levinud. Tohutult solvatuna tunda võib end ka vähesest. Ajakirjandus materdab, keda tahab. Ohvriks olemine  suurendab ühtekuuluvustunnet. Kiusajate süüdistamine käib igapäev. Feminism on kanda kinnitanud. Kalamajas on iga nurga peal kuradi hipsterid. Eesti venelased on saanud omadeks. Pehmeid väärtusi, lumehelbekesi ja roosat ila sirgub nagu seeni pärast vihma. Ja naine on meil presidendiks.

Õnneks saabub peagi messias, kes päästab meid kõiki sellest.“

Tänud: Aap Allmägi, Andres Allmägi, Enrico Mäsak, Katrin Piile.

UWE, Bristol, Bower Ashton Library, UK, 20.09.–20.10.2019 bookarts.uwe.ac.uk/zero/

Zero Waste viitab vastutustundlikule eluviisile, raiskamise lõpetamisele ja muretsemisele planeedi tuleviku pärast. Näituse töödes ei näe me ainult saastamise ja loodushoiu temaatikat, samaväärt oluline on inimsuhtete väärtustamine. 

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafika osakonna II kursus (Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja) kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi huvitatud liikmeid töötama ühiselt teemal Zero Waste. Selle teema kasuks otsustati ühise ajurünnaku tulemusel – küsimuse fookuses, mis võiks olla ühisosa, mis üliõpilasi kõige rohkem kõnetaks. Septembri lõpus avatakse kunstnikuraamatu näitus Bristolis, novembris EKA raamatukogus.

Spetsiaalselt näitusele tehtud seitset raamatut toetavad teemaga haakuvad raamatud EKA graafika osakonna kunstnikuraamatu kollektsioonist. Kollektsioon on loodud 2009 ja koosneb enamjaolt teise aasta kevadsemestri kursusetöödest. 2016.aastal oli EKA graafika ja graafilise disaini ühisprojekti raames teemaks toit – asi, millest paljudes riikides on puudus, teistes aga meeletult raisatakse. Näitusel näeb ka nelja ühistöö raamatut.

2019. aasta raamatud on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Kursuse juhendajad on Eve Kask ja Lennart Mänd (EKA aksessuaari- ja köitedisain), kes on koostööd teinud üle 20 aasta.

Näitusel osalevad EKA graafika üliõpilased Pille Alasi, Valentin Alizer (France), Kristiina Avel, Emilia Furs, Mark Hiir, Karin Ird, Brit Kikas, Margus Kontus, Maria Izabella Lehtsaar, Ott Lemsaar, Siim Lootus, Liina Loper, Ann Pajuväli, Anette-Lis Seppel, Liis-Marleen Verilaskja ja graafilise disaini üliõpilased Moonika Maidre juhendamisel: Meeri Kabur, Kristjan Kesküla, Anita Kossareva, Liisi Lasn, Arvi Piir, Anni Mari Rohumäe, Martis Roosimaa, Oskar Tikka, Tuuli Velling, Linda Vainomäe, Ulla Väljaste. Bristoli UWE poolt osalevad Beatriz Leonardo, Niamh Fahy, Zelda Velika, Chrystal Cherniwchan & Sarah Bodman, Stephen Fowler, Gen Harrison. Lisaks on näitusel esindatud järgmised autorid Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu arhiivist: Daniel Lehan, Julie Johnstone, Jeremy Dixon, Corinne Welch, Angie Butler, Hazel Grainger, Simon Kentgens, Stephen Spurrier, Imi Maufe, Rebecca Weeks, Sarah Nicholls, Eric Watier, Mark Pawson, EAK Press, Hazel Grainger.

Kunstnikuraamatuid saab näha ka EKA raamatukogu näitusel novembris 2019. aastal.

Lisainfo:
Eve Kask
Graafika osakonna dotsent
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Põhja pst 7, Tallinn 10412
tel: +372 5152040

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Sel reedel, 20. septembril saavad Eesti Arhitektuurikeskuses kokku arhitektid, disainerid, puitmajatootjad ja digiehituse eksperdid, et leida uudseid lahendusi senistele kitsaskohtadele Eesti puitmaja sektori arengus.

Ürituse ellu toojateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurikeskus. Koostöös Garage48-ga valmistatakse üritusel ette ideed, mida Future of Wood arendusnädalavahetusel juba esmasteks prototüüpideks ehitada.

“Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on tõsta ehitussektori tootlikkust ning kõige mõjuvamad vahendid selleks on ehitusprotsessi digitaliseerimine ja võimalikult paljude tegevuste viimine platsilt tehasesse. Viimase osas on puitmajade sektor tubli teenäitaja, mida ilmestab juba ligi kümme aastat kestnud järjepidev tootmis- ja ekspordimahtude kasv. Järgmise arenguhüppe saavutamise eelduseks on riigi ja sektori tihe koostöö – antud üritus on hea võimalus seda koostööd edendada.
“Future of Wood” häkatoni eelüritusel tahame konkretiseerida need kitsaskohad, mis takistavad tehastes toodetud majade arengut Eestis. Loodame sellest üritusest saada häid ideid, mida saaksime juba 4. oktoobril algaval häkatonil prototüüpida või mõne muu tegevuse raames lahendama hakata,” kommenteerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar.

Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp sõnul on ehitussektor killustatud ning selle parandamiseks peab muutuma nii haridussüsteem kui ka tööstus ning tarneahelad. “Eelkõige on tarvis praegused ressursinõudlikud ja keskkonda kahjustavad ehitustehnoloogiad ja -meetodid asendada loodussõbralike ja jätkusuutlike alternatiividega. Puit on äärmiselt sobilik materjal, millele abil vähendada Eesti ehitussektori süsinikujalajälge. Selleks näeme vajadust välja töötada puidupõhine teenuse- ja tarneahel hoonete kavandamisest, tootmise ja halduseni. ”

Kitsaskohtade leidmisele ja ideedega töötamisele aitavad kaasa mentorid Eesti Kunstiakadeemiast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning ettevõtetest nagu Harmet, Welement ja Kodasema. Päeva modereerib Startup Estonia juht Maarika Truu.

Lisainfo ja üritusele registreerumine.

Kadri Kõivik
Garage48 Future of Wood projektijuht
kadri@garage48.org
+37256698471