Rubriik: Erialad

Teisipäeval 14.mail algusega kell 16 toimub Eesti Kunstiakadeemia esimesel korrusel pop-up näitus ja polügoonkonverents A L K Ö Ö S.

Stsenograafia osakonda, Tasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskust ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonda ühendav sündmus on seotud ka konkreetse toimumiskohaga, võimaldades seeläbi kogeda teatavat aja- ja ruumirännet. Polügoonkonverentsil räägivad Heldur Lassi monumentaalkunstist, Frank Lukk kantklaasidest, Hilkka Hiiop säilitamisest ja Erki Kasemets brikolaaźist.

Näituseeksponaatidele on aga käe külge pannud näiteks Kristiina Põllu, Maret Kukkur, Liina Keevallik, Ene-Liis Semper, Signe Lomp, Andres Koort, Reili Evart jpt.

16. mail toimub Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverents “Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine”.

Kuidas kirjeldada midagi, mis alles kestab? Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” selleaastane konverents võtab vaatluse alla töö, mida teeb kirjanduse, kunsti, teatri ja filmi ajaloo kirjutaja, kui ta võtab ette oma kaasaja ajaloostamise. Mis tegurid seda määravad? Kus liigub ajaloo ja kriitika, ajaloo ja tellimuse, ajaloo ja ideoloogia võimalik piir ning vastastikmõju? Kõnelevad teadlased ja praktikud erinevatest kultuurivaldkondadest, teiste seas Epp Annus, Anneli Saro, Andrei Hvostov, Ingrid Ruudi ja Rein Veidemann. Päeva lõpetuseks esitletakse raamatut “Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad” (koostanud Epp Annus ja Brita Melts, EKSA 2019).

Konverentsi korraldavad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka konverentsi ettekannete lühiteese.

Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019.
Näituse avamine 17. mail kell 17.00.

Näitusel „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019” saab esmakordselt näha kõiki Lugemiku viimase kümnendi jooksul kirjastatud trükiseid. Eksponeeritud 81 trükise hulgas on kunstnikuraamatud, monograafiad, näitusekataloogid, teatritekstid, tekstikogumikud, aga ka muud trükitud materjalid, nagu plakatid, postkaardid, zine’id, jms.

Iseseisva kunstikirjastusena on Lugemik läbi arvukate koostööprojektide kunstnike, disainerite, teoreetikute ning mitme kultuuriinstitutsiooniga kaardistanud suure osa Eesti kaasaegse kunsti- ja disainimaastikust. Näitus keskendub kunstiteose tiražeeritavaks objektiks tõlkimisele kui raamatu tegemise meetodile ning puudutab sealjuures erinevaid raamatu produktsiooniga seotud teemasid, alustades graafilisest disainist ja kunstiteose reprodutseerimisest ning lõpetades erinevate koostöövormidega.

Näituse keskmes on valik kunstiteoseid Lugemiku kirjastatud raamatutest, mis koos trükistega annavad ülevaate erinevate kahe- ja kolmemõõtmeliste teoste, tekstipõhiste tööde ning
performance’ite tõlkimisest raamatu formaati. Eksponeeritud on järgmiste kunstnike ja disainerite tööd: Merike Estna, Dénes Farkas, Flo Kasearu, Knock! Knock! Books, Paul Kuimet, Marge
Monko, Kadri Noormets & Asia Baś, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra, Ranno Ait, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Ott Kagovere, Tuomas Kortteinen, Else
Lagerspetz & Loore Sundja, Ott Metusala, Ronald Pihlapson, Indrek Sirkel, Jan Tomson.

Koos näitusega ilmub ka mahukas kataloog, kuhu on kaastööd teinud disainikriitik ja kuraator Kristina Ketola Bore (NO), teoreetik ja Yale’i ülikooli kunstiteaduse doktorant Mia Kang (US), kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye (BE), kirjastuse Knock! Knock! Books eestvedajad Else Lagerspetz ja Loore Sundja (EE). Lisaks on väljaandes uuesti trükitud valik Lugemiku trükistes
varasemalt ilmunud tekste. Kataloogi esitlus toimub 7. juunil.

7.–8. juunil toimub näitusel rahvusvaheline kunstikirjastamise sümpoosion ja raamatumess “Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid” (Making Public and Publics: Art Publishing in Context), kus osaleb üle 20 kultuuri- ja kunstikirjastuse kogu maailmast. Lisaks toimuvad näituse raames mitmed lastele ja nooretele mõeldud töötoad ning avalikud giidituurid.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel tänaseks välja andnud 81 trükist. 2013. aastal avas Lugemik oma esimese raamatupoe Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil ning 2017. aastal koostöös Tallinna Kunstihoonega poe teise asukoha kunstihoone fuajees. 2018. aastal ühines Lugemikuga graafiline disainer Ott Kagovere.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kõigile huvilistele avatud erialakeskus, mis kogub, säilitab ja esitleb kohalikku disaini ja tarbekunsti, korraldab rahvusvahelisi näitusi ning tutvustab nende valdkondade mitmetahulist olemust.

Näituse idee: Indrek Sirkel; Anu Vahtra
Näituse kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline disain: Indrek Sirkel; Ott Kagovere
ETDM tiim: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Sandra Sirp
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia

Neljapäeval, 16.mail kell 18.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis ehte- ja sepakunsti 2.kursuse tudengite näitus SUL PEAB OLEMA KEHA.

Näituse siduvaks teemaks on keha ning läbi selle enese olemasolu kogemine ja maailmast osasaamine. Üheksa noort kunstnikku tõlgendavad, kuidas kehad üksteist mõjutavad, missugused on keha omadused ning mis ja millisel kujul kehasse jälje jätab, kasutades selleks kohati üllatavaid materjale ja tehnikaid.

Näitusel osalevad: Georg Arnold, Kristina Kask, Endel Maas, Terje Meisterson, Tauris Reose, Kristin Sepp, Oleg Šubitšev, Mart Talvar, Taavi Teevet.

Näitusetöid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen.

Näitust toetavad: Träx rehvikeskus, Tikkurila, ExtraWize, EKA, Martin Kipper, Carol Haamer.

Näitus Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis (sissepääs Põhja pst 7 ja Kotzebue tänava nurgal) on avatud 17. – 30.mai, E – P kell 12.00 – 19.00.

Lisainfo: Taavi Teevet
E-mail: taavi.teevet@artun.ee
Tel: +372 56 947 532

Laupäeval, 11. mail kell 16:00 avatakse Vent Space projektiruumis näitus “Reading the Street”. Näitus jääb avatuks 16. maini, P-N 12:00-18:00.
16. mail kell 18:00 toimub galeriis Urbiquity raamatuesitlus.

Näitusel esitletakse valikut Eesti Kunstiakadeemia “Art and the City” stuudiotes valminud tudengitöödest ning Urbiquity linnauurimisplatvormi raamatut “Reading the Street – Creative Methods in Doing Critical Urban Research on the Example of Two Streets in Milan and Tallinn”.

“Art and the City” stuudio eesmärk on olnud ühildada kunstipraktikas laialt levinud meetodeid linnaruumi uurimisega. Kuigi stuudio on suunatud erinevate erialade tudengitele, on projektide väljundeid alati avalikult esitletud näituste ja arutelude vormis. Kursuse üldisem eesmärk on laiendada linnaloome mõistet: kes või mis ikkagi mõjutab meid ümbritsevat ruumi ning kuidas olla teadlikum linnaelanik, kel on võime oma eluruumi ise kujundada. Seega ei ole stuudiote materjal ja kasutatud meetodid piiritletud erialaspetsialistidele, vaid on kasulikud ka laiemale publikule.

Näitusel pannakse välja valik “Art and the City” raames loodud tudengite töödest, mille eesmärk on näitlikustada, kuidas loomingulised väljundid hõlbustavad olulisi vestlusi. Urbiquity esitletud raamat kombineerib 2018. aastal korraldatud “Art and the City” tulemusi samateemalise töötoaga Milanost ning pakub loovmeetodite kasutamisele kriitilist analüüsi.

Urbiquity on rahvusvaheline urbanismiplatvorm, mille on algatanud Mattias Malk, Stefano Carnelli ja Pablo Conejo.

Heleliis Hõimu ja Irmeli Terrase performance “Sureb see, kellel vähem jumalaid. Püha Vesi soodushinnaga” 6. mail kell 18.30-21.00 Vent Space projektiruumis

Inimene ei taha kunagi tunda, et ta on päriselt üksi. Soov olla kaitstud ja juhitud mõne suurema jõu poolt või tunda, et tema valikud on kellegi teise poolt suunatud, sest kõige õudsem on teadmine, et sa oled üksi ning sinul endal on vastutus valida. Usundiloomise algupärateooria järgi on üleloomuliku jõuga täidetud asjade austamine ehk fetišism vanim usunditüüp. Mida me teeme nende objektidega? Milleks me neid kasutame? Kaasaegses konsumeristlikus maailmas on see juba puhas imagoloogia ning tihtipeale kannab tõotust paremast elust ja paremast minast. Oleme jõudnud tagasi polüteismi, kus me sirutame oma jumalatele taas oma käe. ,,I believe in things, I want things, therefore I am.’’

Irmeli Terras, inimene?, tarbija, fetišist, pagan, kunstnik. Uurib inimese psüühikat ning inimkäitumist konsumerismis, religioonis, okultismis, fetišismis ja imagoloogias. Loob performance’eid, milles kasutab erinevaid meediume: heli, vokaal, video, tants, installatsioon.

Heleliis Hõim, inimene, tarbija, paganlik olend, kunstnik. Tarbitavad meediumid: maal, performance, skulptuur, video, tants, heli. Lapsepõlv veedetud Eesti metsades, suheldes puude ja teiste olenditega. Kunsti ja kultuuri tarbija. Fetiš uute materjalide järele.

Reedel, 3. mail algusega kell 17.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia maali õppetooli teise kursuse tudengid Haapsalu Linnagaleriis näituse “Ühine Mõõt”. Näitus jääb avatuks kuni 26. maini.

Ühine Mõõt on noorte kunstnike arvates põhiline niit, mis neid sellesse kooslusesse seob. Edasi on igal tööl oma lugu, igal autoril oma taotlus. Ühine Mõõt on vaid tagumine külg.

Kunstnikud: Aivi Raja, Brenda Purtsak, Eero Alev, Georg Kaasik, Joel Jõevee, Marleen Suvi, Olev Kuma

“Ühine Mõõt” on valminud Eesti Kunstiakadeemia stuudioprojekti raames, juhendajad: Tõnis Saadoja, Kati Ilves, Merike Estna.

Näitust toetavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital

Rott/Rat on EKA maaliosakond, kus maal on oma piiridest välja valgunud. Nagu kirjutas Daniel Birnbaum juba aastal 2001: “maal ei eksisteeri enam kui rangelt eraldatud väljendusviis, vaid pigem kui nakkustsoon, pidevalt välja ulatuv ja piire laiendav”. Rott on ellujääja, suudab kohaneda igasuguste oludega, põgeneb uppuvalt laevalt. Rott elab edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks tituleeritud. Rott on justkui zombie painter –isegi kui ta keha on surnud elab ta igavesti edasi. Kui DJ miksides minevikku ja olevikku loob tulevikku. Nagu ütleb Korankrit Arunkatchi oma videos “Painting with History in a Room Filled with People with Funny Names”: “One day when humans no longer exist, rats might take over.”

Neljapäeval, 9. mail kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis selle kevade viimase avatud loengu “Making in Mixed Reality” Austraalia arhitekt, RMITi õppejõud Gwyllim Jahn, kes uurib segureaalsuse (mixed reality) võimalusi arhitektuurses planeerimises. Jahn esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Gwyllim Jahn on Melbournis asuva disainiuuringute praksise ja tehnoloogia iduettevõtte Fologram juht, mis tegeleb segureaalsuse disainiplatvormi loomisega. Lisaks sellele töötab Jahn arhitektuuriõppejõuna Austraalia RMITi Ülikoolis, kus tema uurimisvaldkondadeks on segureaalsuse keskkonnad, autonoomne robotitel põhinev tootmine, käitumuslikud disainisüsteemid ja masinõppe loomingulised kasutusvaldkonnad. Jahn on üks Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonikonkursi võidutöö “Steampunk” autoritest, mis ehitatakse sügiseks Arhitektuurimuuseumi ette.

Fologram loob segureaalsuse tööriistakasti disaineritele ja loojatele. Praksis uurib seda, kuidas segureaalsus-keskkondades ehitamine annab disaineritele ja ehitajatele uusi oskusi, soodustades ruumilist mõtlemist ja vähendades inimliku vea osakaalu kahemõõtmeliste projektide 3D-sse ülekandmisel. Fologrami loodud tööriistade abil saavad muidu traditsiooniliste töövõtetega tegutsevad meistrimehed ja ehitusmeeskonnad luua struktuure, mis varieeruvad oluliselt nt detailide, vormi või tekstuuri osas, muutes enamasti liiga kallid disainilahendused lihtsaks, odavaks ja riskivabamaks. Keerulist disaini on nüüd võimalik luua ehitusplatsidel, odavatest materjalidest, kasutades odavaid tööriistu, ilma kalli oskusteabe või disainidokumentatsioonita.

Loengus räägib Jahn oma tööst Fologramis, sellest millised võivad olla segureaalsuse mõjud arhitektuurse disaini kooste-metodoloogiatele. Kas segureaalsuses töötamine võib meid viia tagasi töömeisterlikkuse, intuitsiooni ja reflektiivse loomisprotsessi juurde? Milliseid uusi koostöötamise vorme võimaldab segureaalsus disainerite ja tootjate või inimeste ja masinate vahel? Jahni ettekandele järgneb Fologrami HoloLensi ja mobiilseadmete jaoks loodud tööriistade tutvustus.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

ICOMOS Eesti koostöös Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia,
Tartu Ülikooli, Inimõiguste Instituudi ja Oslo Ülikooli Inimõiguste Keskusega korraldab 2.-6. mail rahvusvahelise seminari “Pärand ja kogukonna õigused”, kus käsitletakse kas ja kuidas arvestatakse omanike õigusi ning kaasatakse kogukondi . Koolitajate ja esinejate seas on rahvusvahelise pärandikaitse ja õiguste tippeksperdid Eestist, Norrast, Šveitsist, Argentiinast. Koolitus hõlmab sissevaadet inimõiguste küsimustele pärandikaitse kontekstis, Läänemeremaade ja Iirimaa juhtumianalüüse ning arutelu pärandobjektide üle.

Koolitus hõlmab inimõiguste kontseptuaalset analüüsi pärandikaitse kontekstis, Läänemere ja Iirimaa juhtumiuuringuid ning objektipõhist arutelu. „Kultuuripärandi väärtust on raske hinnata, sest sel on kogukondadele erinev tähendusväli. Kultuuripärandit kaitstes peame oskama leida tasakaalu erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste vahel“, ütles koolituse üks korraldajaid, ICOMOS Eesti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu.
Koolitusel käsitletakse, mis on tänapäeva digitaliseerinud ja teadmistepõhises ühiskonnas kultuuripärandi kaitse roll, kas kultuuripärandit on võimalik kaitsta selliselt, et see ei toimuks kellegi arvelt, kelle õigusi pärandi kaitse ikkagi tagab ning kuhu liigub kultuuripärandi kaitse. Koolituse raames toimub kaks avalikku seminari, kuhu ootame kõiki huvilisi.

2. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias avalik seminar „ Pärand ja Õigused“, mis keskendub kultuuripärandi ja kogukonna õigustele teoreetilisest perspektiivist.

5. mail toimub Palmse mõisas ja Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses avalik seminar „Pärandikogukondade kaasamine”, mis keskendub riigi, kogukonna ja üksikisikute vahelisele koostööle ja ülesannetele pärandi haldamisel. Seminari eesmärgiks on kogukonnakeskse pärandikaitse põhimõtete praktikasse viimine. Seminar lõppeb ühise aruteluringiga.

Koolitusele on oodatud pärandi kogukondade esindajad, pärandieksperdid, ametnikud ja kraadiõppurid. Tallinnas ja Lahemaa rahvuspargis toimuv koolitus on inglise keeles. Vajalik on eelnev registreerimine, kohti on piiratud arv.

Seminari kava

Osalemiseks on vajalik on registreerumine, tähtaeg 25.04.2019.

Lisainfo
Riin Alatalu, 5119439 riin.alatalu@artun.ee
Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Olete oodatud installatiivsete performance’ite esitlustele “Sa pole üksi” 30. aprillil kell 18.00 EKA Galeriis.

Performance’id on valminud Henri Hüti ja Evelyn Raudsepa juhendatud EKA kursuse “You are not alone” raames.

Kunstnikud: Andre Joosep Arming, Helena Lepik, Irmeli Terras, Heleliis Hõim, Ryan Galer, Angela Elizabeth Ramírez Fellowes, Mari-Liis Sõrg, Katrin Enni, Aksel Haagensen, Marianne Siilbaum, Sarah Johnston, Jose Aldemar Muñoz Ñustes