Rubriik: Erialad

Tere tulemast!
Live graffiti, muusika ja riimid.
Performance’iga astub ette rühmitus SELJOS!

DJ:
—Ken Two
https://www.facebook.com/djkentwo/
—Q100
https://www.facebook.com/iamq100/

MC:
Päda ja Ronaldo Da Vinci
https://www.facebook.com/kaheksksksa/

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Meie planeet on suremas.

Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.

Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.

Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?

Jah!

15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.

Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.

Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.

Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.

Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.

Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.

Reedel 26. aprillil algusega kell 16:00 EKA 4. korruse aatriumis (A400) toimub energiatõhususe professuuri erialastuudio esitlus, kus tutvustatakse 3. ja 4. kursuse tudengite poolt 1:1 skaalal välja töötatud kliimateadlikke fassaadiprototüüpe. Tudengeid juhendasid energiatõhususe külalisprofessor Bernhard Sommer, assistent professor Galo Moncayo ja osakonna VR labori juhataja Johanna Jõekalda.

Energiatõhususe ja modelleerimise tarkvara kursusel välja töötatud prototüüpide puhul on tegu Arduino baasil juhitavate interaktiivsete energiatõhusa fassaadielemendi makettidega. Stuudios mõeldi läbi võimalikud stsenaariumid, juhindudes energiatõhususe regulatsioonidest ja nüüdisaegsetest disaini- ning tootmisvõimalustest erinevates kliimavööndites. Kasutades ehituses aina sagedamini rakendatatavat parameetrilist modelleerimist, muutuvad tootearendusprotsessid järjest efektiivsemaks, kuna muudatusi saab teha senisest kiiremini ning valmis disaini saab hõlpsasti vajadustele ja muutuvatele algandmetele vastavaks kohandada.

Esitlusele järgneb Viinis tegutseva arhitektuuriinseneri Adam Orlinski loeng parameetrilisest inseneeriast ja Karamba3D tarkvarast, mille arendusmeeskonda Orlinski kuulub. Orlinski õppis arhitektuuri Viini rakenduskunstide ülikoolis ning töötab Bollinger+Grohmann inseneribüroos. Arhitektuuriosakonna tegemistesse on ta kaasatud olnud alates 2017. aastast, juhendades tudengeid selles, kuidas kasutada konstruktsioonide hindamisel ja projekteerimisel algoritmilisi töövahendeid. Orlinski fookusvaldkonadeks on ka keerukate geomeetriate haldamine, konstruktsioonide genereerimine, simuleerimine, analüüsimine ja optimeerimine.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond on alates 2016. aastast teinud tihedat koostööd Merko Ehitusega. 2016. aasta sügisel avati Merko Ehituse toel Eestis ainulaadne energiatõhususe professuur ning käesoleval õppeaastal digitaalsete töövahendite stuudio, mis keskendub suuremahulise energiatõhusa hoone projekteerimisele.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

17. mail 2019 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kädi Talvoja oma doktoritööd “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis” (“Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10:00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja on dr Virve Sarapik.

Doktoritöö eelretsensendid on dr Epp Annus ja dr Anu Allas.

Doktoritöö oponent on dr Epp Annus.

Kädi Talvoja doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Andres Kurg, dr Anneli Randla ja prof Marek Tamm.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Briti arhitekt, professor Sir Peter Cook, kes on olnud arhitektuurimaailmas keskne tegelane juba üle poole sajandi. Cook esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Peter Cook on 1960. aastate ing­lise avangardistliku arhitektuurirühmituse Archigram asutaja, endine Londoni kaasaegse kunsti instituudi direktor ja Bartletti arhitektuurikooli juht. 2010. aastal pälvis ta Lundi ülikoolilt audoktori tiitli oma panuse eest arhitektuurilisse innovatsiooni. Cooki Archigram’iga saavutatu on leidnud kajastust paljudes publikatsioonides ja näitustel ning Briti arhitektide kuninglik instituut RIBA tunnustas 2002. aastal rühmituse liikmeid oma kõrgeima autausu, kuningliku kuldmedaliga.

Aastal 2007 lõi kuninganna Elizabeth II Cooki rüütliks tema teenete eest arhitektuurivallas. Hetkel töötab Cook vanemteadurina Londoni kuninglikus kunstikolledžis, olles samal ajal ka professor Bartletti arhitektuurikoolis ja Frankfurdi visuaalkunstide kõrgkoolis (Staedelschule).

Olles arhitektuuriringkondades tuntud juba oma karjääri algusest peale, pälvis Cook laiema tähelepanu Grazi kunstimuuseumi projektiga Austrias. Suurem tähelepanu jätkus Viini majandusülikooli õigusteaduskonna ja haldushoone valmimisega ning Austraalias Bondi ülikooli arhitektuurikooli projektiga. Cooki projekteeritud hooneid võib leida ka Osakast, Nagoyast, Berliinist, Frankfurdist ja Madridist. Tema projektidega saab lähemalt tutvuda koos arhitekt Gavin Robotham’iga asutatud arhitektuuribüroo kodulehelt: http://www.crab-studio.com

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.

Sündmus Facebookis.

Erinn M. Cox kunstnikuvestlus isikunäitusel “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele”

Olete oodatud Erinn M. Coxi kunstnikuvestlusele ja näituse tuurile 16. aprillil, kell 17.30 EKA Galeriis. Üritus toimub inglise keeles.

Rohkem infot kunstniku kohta: www.erinnmcox.com

Näitus on avatud kuni 27. aprillini.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Me oleme igapäevaselt ümbritsetud nii paljudest innovatsioonidest, et kipume unustama kui suurt vastuseisu neile enne omaksvõtmist on osutatud.

Selliseid juhtumeid analüüsides hakkame mõistma inimlikke põhjuseid mis peituvad vastumeelsuse taga. Nii oleme disaineritena paremini valmis looma innovatiivseid lahendusi ebaselge tuleviku tarbeks—saades sel viisil homse päeva disaineriteks.

Kolmandal IxD.ma avatud seminaril kutsume Emily Carr’i Kunsti + Disainiülikooli interaktsioonidisaini juhi Haig Armeni rääkima disainerite rollist tuleviku loomisel.

Kanada üks lugupeetuimaid digitaalseid disainereid Haig Armen on juba kaks aastakümmet kujundanud kaubamärke, reklaame ja interaktiivseid projekte. Ta on oma karjääri jooksul saanud mitmeid auhindu, sealhulgas kolm Webby Awardsi, kaks Prix Italiat ning kuldmedali New Yorgi kunstijuhtide klubist.

Viimased kuus aastat on Haig vedanud Interaktsioonidisaini magistrikava Emily Carri Kunsti + Disainiülikoolis. Tema uurimuse fookuses on disaini ja programmeerimise ühendamine, keskendudes andmete visualiseerimisele, viipeliidestele ja muusikatehnoloogiale.

Loeng on inglise keeles, toimub teisipäeval, 16. aprillil kell 18 EKA auditooriumis (Põhja puiestee 7) ja on avatud kõigile.