Rubriik: Erialad

Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.

Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.

Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.

Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee

EKA avatud uksed 2019 arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas: PROGRAMM 28. veebruaril!

11.30-12.00 arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari teeb sissejuhatuse EKA arhitektuuriõppesse (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)

12.00-12.30 arhitekt Mikk Meelak (Platvorm) räägib arhitektuurihariduse universaalsusest (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)

Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.

Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf  juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.

Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.

Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ

Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.

Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.

Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.

Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.

Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)

Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.

Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Lisainfo: mmoma.ru

Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.

Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5)  kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.

 Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt  suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.

 Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube  ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja  7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“

 Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.

Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).

Reedel, 15. veebruaril kell 18:00 avatakse Tallinna Kunstihoones Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”. Näituse kuraator on Taru Elfving.

Liina Siib kaevub ohtratesse unistustesse ja ideaalidesse, mis painavad olevikku. Ta pöörab oma loomingus teravat tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elutempo varju. Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mis hõlmab nii uusi kui ka vanemaid teoseid, vahendab põlvkondadevahelisi vestlusi üksikelude seosest privileegi ja võimu keeruka soopõhise ajalooga.

Viimasel ajal on Siib vaadelnud käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüüdisaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed on jätk Siibi pikaajalisele kunstilisele uurimistööle ruumi, hääle ja tähenduse hõivamise poliitiliste ja harjumuslike viiside segunemisest.

Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19, sissepääs 3 € / 6 € / 9 €.

SA Tallinna Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning lähedal asuvates Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Neljapäeval, 14. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Kreeka arhitekti, õppejõu ja linnatehnoloogi Areti Markopoulou avalik loeng. Markopoulou uurib oma töös arhitektuuri ja digitehnoloogia puutepunkte ning tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Areti Markopoulou on Barcelonas tegutseva Kataloonia kõrgema arhitektuuriinstituudi (IAAC) akadeemiline direktor, ülemaailmse võrgustiku Urban Next toimetaja ning kunsti- ja tehnikagalerii StudioP52 asutajaid. Vaheldumisi nii teadlase kui praktiseeriva arhitektina tegutsedes püüab Markopoulou käsitleda arhitektuuri mitte staatilise vomina, vaid elusa kehana, mis reageerib digitaalsete vahendite ja tarkade materjalide abil keskkonnamuutustele ja inimeste käitumisele ning muutub omakorda. Milline võiks olla info- ja sidetehnikat ning tarku materjale ühendav, uus ja kohanduv tehiskeskkond? Milline võib olla avalik ruum, mis reageerib inimkäitumisele ja keskkonna muutustele?

Markopoulou on ka sügisel toimuva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonivõistluse žürii liige. Oma Tallinna-loengus keskendubki ta sellele, kuidas tippteadust ja disaini kombineerides on võimalik meie tehislikke elukeskkondi paremaks muuta.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071