Rubriik: Erialad

Kumu kunstimuuseumi näitusel „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest.

Näitust saadab kohtumisõhtute sari, kus vestlusringis on ajaloolased ja kunstnikud, arutletakse ajaloopiltide sünniloo ja tähenduse üle Eesti ajaloomälus ja identiteedis.

Järgmine kohtumisõhtu leiab aset laupäeval, 21. aprillil kell 16.00. Eesti Kunstiakadeemia professor Liina Siib vaatleb, milliseid kompromisse teevad need, kes ütlevad, et kompromiss on välistatud ja tehakse katse visualiseerida monofoonilist ajalookirjutust Eestis 20. sajandil aset leidnud ajaloosündmuste näitel tesoses „Kompromiss välistatud“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Vestlusi juhivad näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem

Näituse „Kas pildid teevad ajalugu?“ tutvustus ja üritustesarja ajakava on KUMU veebilehel.

Dates: 6–10 August 2018

Volume: 40 hours, 3 ECTS

Location: Estonian Centre of Architecture, Põhja pst 27a, Tallinn, Estonia

Number of participants: max 20

Cost: FREE (Please note that this course is meant for higher education students only)

Registration deadline: 6th of May

Aimed at design students; no programming skills necessary.

In addition to the general required materials, candidates are expected to submit a letter of motivation explaining why they are applying and outlining their experience with Interaction Design so far (max A4). Students are expected to bring their own sketchbooks, markers and laptops.

Over the course of a week you will learn about the foundations, history and possible futures of interaction design within a studio environment. This 5-day hands-on workshop provides a solid foundational knowledge of user experience (UX) design for new practitioners, as well as an in-depth exploration of interaction design for experienced designers. The course gives participants space and guidance to delve deeply into theoretical and practical aspects of interaction design by investigating contemporary issues and proposing design solutions.

Through a series of lectures, films, historic case studies and studio practice, participants will explore the nature and aesthetics of interaction design in the digital and physical space, in individual and group studio practice from ideation and the iterative design process to presentations and critique.

Learning outcomes:

• Learn about design foundations, theory, history and practice
• Understand how to look at problems from social, technological, economic and cultural perspectives
• Practice design research and synthesis
• Learn how to be creative in the digital realm
• Improve your ability to present your design concepts
• Practice working individually and in small teams

More information and link to registration: https://www.artun.ee/summeracademy/interaction-design-tomorrow/

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Neljapäeval, 12.aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Katrin Kabuni näitus “ARHAILISELT HIGH-TECH”

Vill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal. See oli üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele riided selga andis ja millest valmisid majapidamises vajaminevad tekstiilid. Ilmselt poleks ilma villata saanud siisnses kliimas ellugi jääda. Meie aineline kultuuripärand on nii rikas just tänu lambavillale: alates arhailistest kõlavöödest triibuseelikute või lambanahksete kasukateni välja, rääkimata kirikinnastest või meeste kampsunitest – Kihnu troid, Ruhnu vamsad või Muhu vatid.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt väärikat rakendust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud 3. kategooria loomne jääde.

Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtimine alakasutuses olevale, samas eriliste omadustega taastuvale ressursile.

Katrin Kabun on Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kes oma disainiuurimuses tegeleb lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega. Ta on kaitsnud EKAs magistritöö jääkvilla teemal, kus keskmes taastuvatel ressurssidel põhineva biolaguneva komposiitmaterjali loomine. Magistritöö eest pälvis ta ka EKA Noore Tarbekunstniku preemia.

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

6. aprillil avatakse Pärnu Muuseumis kaks Eesti moest inspireeritud näitust. Huvilisteni jõuab EV100 kunstiprogrammi kuuluv Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna näitus “Eesti oma sinine” ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanek “Kaadris ja kaadri taga”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavate taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks kuni 26.maini.

“Eesti oma sinine” loovjuht ja idee autor: Piret Puppart

Konsultant: Liisa-Maria-Anette Samm

Kunstnikud: Edvard Hiietam, Külli-Triin Laanet, Karita Kärmet, Hannes Rüütel, Kreet Kärner, Nele Kurvits, Andreas Kübar, Eliise Saar (BA II kursus) ja Kadi Adrikorn (MA II kursus)

Fotograaf: Virge Viertek

Stilistika: Gerly Tinn

Meik ja juuksed: Mammu

Modellid: Hanna Brita Kähari (AL Model Management) ja Alan (Sage Management)

Kuraator: Aleksandra Ehte

Samas näitusesaalis on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus “Kaadris ja kaadri taga“. Väljapanek tutvustab Boris Mäemetsa 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt.

„Esitletud on nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjalid kui ka pildid, mis jäid avaldamata ja pakkusid rõõmu fotograafile endale,“ sõnas kuraator Anne Vetik. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Boris Mäemets  kujundas Eesti moe ilmet aastatel 1959–1975 töötades 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Tallinna Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale.

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Teavitustegevuste läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Link üritusele FB-s: https://www.facebook.com/events/1846203125402502/

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 räägivad oma Erasmusega välismaal veedetud semestrist fotoosakonna magistrandid Kaisa Maasik, Helle Ly Tomberg ja Anna Kaarma. Anna veetis semestri Hochschule Düsseldorfis, Kaisa oli praktikal Berliini galeriis Sprüth Magers ning Helle Ly tudeeris ühe semestri Luca School of Artsis Belgias.

Saame kokku, et nende kogemusest kuulda ja õppida. Võid sõbra kaasa võtta! Loeng toimub fotoosakonnas, aadressil Lembitu 12, ruum 39.

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 toimub Kristina Õlleku avatud loeng “Tri(dia)loog”, mille raames ta tutvustab enda loomingut ja viimaseid näituseprojekte (aadress Lembitu 10B, ruum 144).

Kristina Õllek (s. 1989) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust tänapäeva ühiskonnas. Sellele täiendavalt on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.