Rubriik: Erialad

Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.

Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.

Üritus on tasuta, aga palun registreeru:

RSVP kristi@spell.ee

Täpsem info: http://www.disainioo.ee/2017-program/textile-futures-talks

Flaieril on kasutatud Eva Volmersoni (BKL 16) visandit.

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital

Kõik õppejõud on nende mõistetega kokku puutunud ja pigem tunduvad need olevat peale surutud haridussüsteemi bürokraatliku poole pealt. Mida need aga sisuliselt tähendavad, miks ei saa neid enda jaoks lihtsalt kantselliidina maha kanda ja kuidas neid kasutada nõnda, et õppejõud saaks aru, mida ja miks ta ainekaarti kirjutab ning (tulevane) tudeng saaks aru, mida tema õpe sisaldab.

Seminari veavad Maiki Udam (PhD, Eesti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri rahvusvahelise koostöö juht) ja Lia Toro (MA, õppeosakonna juhataja).

Lisaks EKKA tööle on Maiki Udam hinnatud õppejõudude koolitaja (õppekava, hindamine, kvaliteet) ning kuulub kõrghariduse kvaliteediagentuuride ülemaailmse võrgustiku INQAAHE (International Network for Quality Assurance Agencies in Higher Education) nõukogusse.

Kohtumine on osa hea õpetamise seminaride sarjast.

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 1. oktoobriks.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. Seminare toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Teist korda toimub keraamika osakonna korraldaitud rahvusvaheline 3D saviprintimise meistriklass. Seekordse kursus toimub kursus toimub Tallinn Summer Academy of Art, Design and Architecture – Edge/ Blurring Boundaries raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Osalevad tudengid 12 riigist, samuti õppejõude nii EKAst, Hiiumaa gümnaasiumist kui kahest Norra kõrgkoolist ja HAMKist. 

Kursust juhendavad keraamik ja printerite arendaja Jonathan Keep Suurbritanniast, 3D programme õpetab Samson Shafran Iisraelist, Eesti poolsed juhendajad on Rasmus Eist Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Lauri Kilusk EKAst ja printerite ehitaja Madis Kaasik. Abistavad veel Kaiko Kivi ja Märten Peterson.

25. augustil kell 15–16.30 on EKA fuajees väljapanek tehtud töödest.

2017 alustasime Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele hea õpetamise seminaride sarja, kus EKA õppejõud saavad oma kogemusi jagada ning oma õpetamispraktikat mõtestada. Jätkame seminaridega ka sel aastal!

Seminarid toimuvad kord kuus viimase neljapäeva pealelõunal, intensiivkursused toimuvad kahel tööpäeval.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta.

TOIMUMISAEG / TEEMA / LÄBIVIIJAD / KOHT

29.11.2018 / HÕS „ÕPPEJÕU HÄÄL“ / Anne Türnpu (EMTA õppejõud ja lavastaja) / Ruum B205

15.–16.01.2019 või 25.01.2019 /  INTENSIIVKURSUS „KEERULISED SUHTLUSOLUKORRAD ÕPPES“ / Andres Sild (psühhiaater-psühhoterapeut) / Ruum A501 / NB! Grupid on täitunud!

27.02.2019 / HÕS „VÄLISTUDENGID RAHVUSVAHELISTUVAS EKAs“ / Ruum A403 / Riho Västrik, Anne Pikkov, Sirli Kalep ja Monika Siiraki, Jete-Maria Vürmer, Tanel Kärp, Margit Säde, Kristjan Mändmaa jt

7.03.2019 / HÕSi LUGEMISGRUPP / Maarin Ektermann jt

28.03.2019 / HÕS “ÕPPEKAVAJUHT – MÜÜT JA TEGELIKKUS” / Ruum A403 / Egert Juuse, Maarja Murumägi, Krista Aren, Elisabeth Kuusik jt

25.04.2019 / HÕS „E-ÕPE EKAs – EI? JAH? VÕIB-OLLA?“ / Ruum A204 / Maria Murumaa-Mengel (PhD) TÜ-st, Hettel Sõrmus TLÜ-st jt

9.05.2019 / HÕSi LUGEMISGRUPP / Maarin Ektermann jt

August 2019 / LOOMEVALDKONNA ÕPPEJÕUDUDE RAHVUSVAHELINE SUVEAKADEEMIA

Kursused toimuvad EKA uues majas, Põhja pst 7.

Registreerumine SIIN.

ÕPIVÄLJUNDID. Kursusel osalenud õppejõud:

• on analüüsinud oma õpetamistegevust
• on kogenud erinevaid õppemeetodeid ja -vahendeid
• teab oma kolleegide seisukohti õppega seoses

Õppejõule antakse välja täienduskoolituse tõend sarja lõpus juunis 2019.

Seminaride sarja on aidanud välja töötada töörühm koosseisus Anne Pikkov, Maarin Ektermann, Dagmar Raide, Kristiina Krabi-Klanberg, Triin Krünberg.

Kolleegid hääletasid sarja “EKA aasta teoks” 2017. aastal.

EKA hea õpetamise seminare korraldatakse projekti „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“ raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg. Paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Uurime, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.

Konverentsil küsime:

• Kuidas loovad tulevikku erinevad erialad?
• Kas pikad strateegilised plaanid on mõistlikud ja võimalikud, või liigume me üha enam kiirete ja taktikaliste otsuste suunas?
• Kui pea kõigi osaliste ja protsesside kohta on pea kõik andmed saadaval, siis kuidas teeme üldistusi ning otsuseid?
• Kui linnad peavad pakkuma head elukeskkonda kogu ühiskonnale, siis kellele täpsemalt ja kellega me sellest räägime?
• Kuidas töötame juhusliku ja ettemääramatuga, kas planeerida ja kavandada saab täringuid visates?
• Kuidas sätestame tulevikku, kas selle saabumist saab ette määrata jooniste, kirjelduste, kavade ja seadustega?

Lõplik programm selgub lähinädalatel.

Registreeru TASUTA!

ESINEJAD:

Thomas Auer alustas oma karjääri 1994 aastal peatselt pärast Transsolari asutamist ning tema väljapaistev insenerivõimekus ja juhtimisoskused tõid ta aastal 2000 ettevõtte juhtkonda. Tuginedes põhjalikele teadmistele integreeritud ehitussüsteemidest ja hoonete energiatõhususest, on Thomas arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Thomas on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Tema projektidest on saanud Transsolari ajaloo verstapostid – nt KfW panga hoone Frankfurtis ja Charles de Gaulle’i lütseum Damaskuses – Manitoba Hydro peakorterit Winnipegis (Kanada), peetakse üheks Põhja-Ameerika energiatõhusaimaks kõrghooneks.

Markus Schaeferil (MSc, MArch, SIA) on magistrikraad arhitektuuris Harvardi ülikoolist ning lisaks sellele magistrikraad neurobioloogias Zürichi ülikoolist. Enne koos Hiromi Hosoyaga Hosoya Shaefer Architects asutamist juhtis Schaefer Rotterdamis AMOt – AMO on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Schaefer peab sageli loenguid ja kirjutab arhitektuurist ning on partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.

Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks – ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks – on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile. Kuehn Malvezzi tegi Documenta 11 arhitektuurse disaini, näitusekujundused Flick Collection’ile Hamburger Bahnhofis Berliinis ning Julia Stoscheki kollektsioonile Düsseldorfis. Viimane kandideeris ka rahvusvahelisele Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale.

Praksise teiseks fookuseks on kuraatorlik lähenemine linlikule arhitektuurile ja avalikule ruumile. Kuehn Malvezzi võitis 2012. aastal rahvusvahelise konkursi religioonidevahelise pühakoja House of One projekteerimiseks Berliini Petriplatzile. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud eluasemeprojektid: käesoleval aastal lõpetas ettevõte uue elamurajooni Stuttgarti lähedal (Villengärten am Relenberg) ning hetkel töötab projektidega, mis mõeldud Mainzi ja Baden-Badenisse.

Kuehn Malvezzi kriitiline lähenemine rekonstrueerimisele pälvis eripreemia Humboldt-Forumi konkursil, samuti Saksa kriitikute preemia arhitektuuri kategoorias (2009). Nende projektid on väljas olnud mitmetel rahvusvahelistel näitustel, sh Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil ja Chicago I arhitektuuribiennaalil (2015).