Rubriik: Erialad

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Kristine Diane. Flaieril on kasutatud Jaan Škerini (BES 2, 2015) visandit.

Vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Eesti Kunstiakadeemia korraldab kahepäevase ettevõtluse kursuse EKA õppejõududele ja vilistlastele. 

Koolituse maht: 1 EAP, sellest auditoorset tööd 16 akadeemilist tundi.

Kursus on suunatud praktiliste ettevõtlusega seotud teadmiste ja oskuste omandamisele.

Sisu:

· ärimudeli kontseptsioon;

· äriidee defineerimine;

· kliendi olemuse ja kliendi vajaduste mõistmine;

· ärimudeli kirjeldamine ja modelleerimine;

· väärtuspakkumise kirjeldamine ja modelleerimine;

· ärimudeli komponendid: turukommunikatsioon, jaotus, hind, arveldamine.

Õpiväljundid:

– osaleja teab, mis on äriidee ja oskab seda formuleerida;

– osaleja omab kontseptuaalset arusaama ettevõtte ärimudelist ja selle komponentidest;

– osaleja mõistab, kuidas tuvastada ja kaardistada klienti ja kliendi vajadusi;

– osaleja oskab tuvastada väärtuspakkumist ja seda adekvaatselt kirjeldada;

– osaleja oskab kirjeldada ja modelleerida oma ettevõtte ärimudeleid;

– osaleja oskab oma ettevõtlust ja selle ärimudelit kavandada ja esitleda.

Koolitusel kasutatakse mitmekesiseid õppijaid kaasavaid ja õppimist toetavaid meetodeid, sh lühiloengud, grupitöö, praktilised harjutused ja arutelud.

KOOLITAJA Mart Kikas on EKA ettevõtlusõppe tunnustatud koostööpartner, Senior Innovation Coach (Academy of Innovation Coaching), diplomeeritud juhtimis-coach (Academy of Executive Coaching) ning konsultant ja koolitaja ärimudelite, strateegia ja juhtimise valdkonnas. Mart Kikas on olnud ärimentoriks Ajujaht top100 tiimidele, startup kiirendites SeedCamp ja Startup Wise Guys, ning on püsimentor digitaalse loovmeedia inkubaatoris DIGIX.

Mart on lõpetanud Norwegian Business School-i (MBA, strateegia ja juhtimine) ja Tartu Ülikooli (MA, sotsioloogia). Ta on töötanud Aspiro AB (NASDAQ OMX – ASP) Soome ja Baltikumi regiooni juhina ning Kesk- ja Ida-Euroopa äriarenduse asepresidendina. Ta on olnud Arengufondi juhatuse esimehe nõunik ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori asetäitja. Mart on töötanud kahes pangas turunduse ja elektroonilise panganduse vallas. Lisaks on Mart asutanud ja juhtinud mitmeid kirjastamise ning reklaami ettevõtteid. Mart on pidanud loenguid innovatsiooni juhtimisest ja ärimudelistest EBS-is ja Tartu Ülikoolis.

Koolituspäevade ajakava:

9.45 tervituskohv

10.00-11.30 I sessioon

11.45-13.15 II sessioon

Lõunapaus

14.00-15.30 III sessioon

15.45-17.15 IV sessioon

Kursuse lõpetanud saavad tunnistuse, mille eelduseks on aktiivne osalemine koolitusel ja praktilise ülesande lahendamine meeskonnas.

Õppematerjalid jagatakse kohapeal.

REGISTREERUMINE aadressil http://bit.ly/2nrNdr7 hiljemalt 1. aprillil (registreerimine kestab seni, kuni grupp on täitunud. Kohtade arv on piiratud).

NB! Koolitusele registreerumisel ja koolitusele mitteilmumisel või koolituse poolelijätmisel on leppetrahv 50 eurot. 

Koolitus on osalejale tasuta. Koolitust korraldab EKA Avatud Akadeemia. 

Koolitust rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fond projekti EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus raames.

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Nele.

vt ka https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Mentor aitab üliõpilasi läbi oma kogemuse ja praktika. Mentor on väljakutsete esitaja, tähelepanelik kuulaja ning proaktiivne suhtleja. Koolitusel toetatakse valmisolekut toimida üliõpilastiimide mentorina.

Käsitletavad põhiteemad:

• mentori poolt loodav väärtus, hea mentorlus ja halb mentorlus;

• protsessimentorlus ja teemamentorlus, erinevused ja sarnasused;

• ühene arusaam mentordatava ettevõttest, selle komponentidest ja toimimise loogikast, kuidas selleni efektiivselt jõuda, praktilised tööriistad ja harjutused;

• mentorluse temaatika kalibreerimine, millise ettevõtluskomponendiga seoses loob mentor suurimat väärtust, näited ja praktilised harjutused;

• teadmiste ja kogemuste üleandmine mentorilt mentiile, näited ja praktilised harjutused;

• individuaalse stiili olulisus, näited, enesereflektsioon.

Õpiväljundid:

• osaleja mõistab, milline on mentori poolt loodav väärtus;

• osaleja saab aru, mis on protsessimentorlus ja teemamentorlus;

• osaleja oskab kasutada tööriistu, et mõista mentordatava äri, selle komponente ja toimimise loogikat;

• osaleja oskab mentorluse mudeleid vajadusel kohandada.

Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.

Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.

Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).

Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.

Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.

Veel teavet:

Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com

Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee

Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)

4 long days of dancing with complexity ended with GIGAmaps presentations yesterday. Thanks a lot Kai Saks, Adrian Paulsen and Rauno Pello for inspiring lectures. And friends from BaltSe@nior project: have a safe trip home and see you in Poznan with next challenges.

Toode meedia kõverpeeglis.

Sul on valmis toode, millega sa oled rahul, kuid
sa ei tea, kuidas seda laiema publikuni viia? Trükipressiga suhtlemine tundub
ulmeline ning sa ei tea isegi, kust pihta hakata? Võtad siis äkki hoopis ette
sotsiaalmeedia? Või tahad minna otse telesse? On sul üldse väärt infot, mida
jagada – tootefotodest grammatiliselt korrektse pressiteateni välja?

Aljona Eesmaa on Polhem PR Estonia pressijuht, ajakirja Säde moetoimetaja ja stilist, veebiportaali Portail.ee asutaja ja peatoimetaja ning moeblogija.

portail.ee/, behindthescenesprgirl.net/

Disainiteaduskonna avatud loengud aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames: https://www.artun.ee/kalender/disainiteaduskonna-avatud-loengudopen-lectures-in-faculty-of-design/

16. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi Saalis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames arhitekt Jose Sanchez, kes rakendab oma arhitektioskusi nii füüsiliste kui virtuaalsete mänguvahendite ja -keskkondade ehitamiseks. Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised; loeng on tasuta ja inglise keeles.

Jose Sanchez on arhitekt, programmeerija ja mängudisainer, kes tegutseb Los Angeleses. Ta on üks Bloom Gamesi rajajaid – see on start-up, mis sai alguse 2012. aasta Londoni olümpiamängude raames loodud BLOOMi projektist – Lego või konstruktori põhimõttel toimivast linnamänguasjast, mis kutsub inimesi ehitama fantastilisi suuremõõtmelisi olevusi ja kujundeid tänavatel ja parkides. Tema juhitud Plethora Project uurib võrgus jagatavate teadmiste tulevikku. Ühtlasi on ta arvutimängu Block’hood looja: see ühisloomel põhinev linnasimulaator nimetati Guardiani poolt 2016. aasta üheks oodatuimaks mänguks. Ta on õpetanud ja loenguid pidanud paljudes tuntud institutsioonides üle maailma, nagu Architectural Association Londonis, Viini Rakenduskunsti ülikoolis, ETH Zürichis, UCLi Bartletti arhitektuurikoolis ja Ecole Nationale Supérieure D’Architecture Pariisis. Hetkel on Sanchez lektor USC arhitektuurikoolis Los Angeleses. Tema uurimisteemaks on “Gamescapes”, mille raames ta uurib arvutimängude kaudu loovaid keskkondi ja spekuleerib intelligentsi augmenteerimise, kombinatoorika ja avatud süsteemide kui disainimeediumi üle.

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Jose Sancheze kohta lähemalt: http://www.plethora-project.com/ ja http://www.bloom-thegame.com/main/

Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/703086429868577/
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

Jätkusuutliku disaini töötuba
15. märtsil kell 17-19

Külastame EKA Jätkusuutliku Disaini Labori juhi ja moekunstniku Reet Ausi ateljeed ning uurime erinevaid viise, kuidas toimetada arhitektuuri- ja disainivaldkonnas nõnda, et hoitud oleks ka meie koduplaneet.
Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on seekord modelliks Nikolai.

Flaieril on J. Škerini (BES 2) visand.

Vt ka meie tegemisi fb albumist

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3