AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
01.02.2017 — 19.04.2017
#EKANAHK100
Aksessuaaridisain
1. veebruarist kuni 19. aprillini on Tallinna Kaubamaja vaateakendel näituse #EKANAHK100 raames eksponeeritud parimad näited EKA Nahakunsti osakonna tudengite viimase viie aasta loomingust. Autorite fantaasiamaailma avav väljapanek põhineb vastandumisel – klassikalisel valguse-varju võitlusel, tehnoloogia ja vanade käsitöövõtete kõrvutamisel, reaalse ja mängumaailma eristamisel. Kas see, mis tundub päris, on ikka päriselt päris? Või oleme me kõik vaid osa kellegi virtuaalsest maailmast? Välja pandud kinnaste, kottide, jalanõude ja kübarate autoriteks on näiteks Mari Masso, Kreete Pillenberg, Kadi Paasik, Kärt Põldmann, Marika Jylhä jpt.
Postitas Marta Moorats — Püsilink
#EKANAHK100
Kolmapäev 01 veebruar, 2017 — Kolmapäev 19 aprill, 2017
Aksessuaaridisain
1. veebruarist kuni 19. aprillini on Tallinna Kaubamaja vaateakendel näituse #EKANAHK100 raames eksponeeritud parimad näited EKA Nahakunsti osakonna tudengite viimase viie aasta loomingust. Autorite fantaasiamaailma avav väljapanek põhineb vastandumisel – klassikalisel valguse-varju võitlusel, tehnoloogia ja vanade käsitöövõtete kõrvutamisel, reaalse ja mängumaailma eristamisel. Kas see, mis tundub päris, on ikka päriselt päris? Või oleme me kõik vaid osa kellegi virtuaalsest maailmast? Välja pandud kinnaste, kottide, jalanõude ja kübarate autoriteks on näiteks Mari Masso, Kreete Pillenberg, Kadi Paasik, Kärt Põldmann, Marika Jylhä jpt.
Postitas Marta Moorats — Püsilink
21.12.2016
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse väliskriitika 21.12
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
21. detsembril kell 9.20 algab Pikk 20 III korruse saalis arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse I poolaasta väliskriitika. Väliskriitikutena osalevad Klaske Havik (TU Delft), Andres Sevtsuk (Harvard GSD), Lily K. Song (Harvard GSD), Toomas Tammis ja Eik Hermann. Olete oodatud kuulama!
9.20-9.40 Eva-Liisa Lepik: Tasakaalustatud ruumiarengud rannikualade kontekstis
9.40-10.00 Sander Paljak: Narva aktiveerimine
10.00-10.20 Mark Grimitliht: Tühjenevad linnad
10.20-10.40 Kirke Päss: Liikuvad linnad
10.40-11.00 Liina Soosaar: Rändarhitektuur – mobiilse inimese elamise ruum
11.00-11.20 Ahti Sepsivart: Jumalate arhitektuur
11.20-11.40 Kristo Põlluaas: Avaliku ruumi loomine läbi tehnoloogilise infrastruktuuri
11.40-12.00 Kaisa Simon: Kaasaegne varjend
Lõuna 12.00-13.00
13.00-13.20 Mae Köömnemägi: Tervisespordi tulevikuruum
13.20-13.40 Helen Tikka: Kaubandusruum muutuvas maailmas
13.40-14.00 Hanna-Liisa Mõtus: Dementseid ja nende lähedasi toetav keskkond
14.00-14.20 Inke-Brett Eek: Suremise ruum
14.20-14.40 Joonas Tanne: Mikrovetikate kaasamine arhitektuuri taastuvate kütuste tootmise eesmärgil Tallinna Lennujaama näitel
14.40-15.00 Stanislav Popkov: Hyperloop Tallinna?
15.00-15.20 Märten Peterson: Värske pilk Eesti kriitilisse regionalismi
Paus 15.20-15.40
15.40-16.00 Diana Taalfeld: Sindi – tööstuslinn
16.00-16.20 Silver Liiberg: Ökoloogia ja tehiskeskkonna vastastikused toimed Valgejõe näitel
16.20-16.40 Liisi Vähi: Tänav merele. Lapse teekond
16.40-17.00 Merilin Jürimets: Õppimisruum
17.00-17.20 MP Johanna Jõekalda: Ruumielamuste võimendamine digitaalsete tehnikatega
Postitas Pille Epner — Püsilink
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse väliskriitika 21.12
Kolmapäev 21 detsember, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
21. detsembril kell 9.20 algab Pikk 20 III korruse saalis arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse I poolaasta väliskriitika. Väliskriitikutena osalevad Klaske Havik (TU Delft), Andres Sevtsuk (Harvard GSD), Lily K. Song (Harvard GSD), Toomas Tammis ja Eik Hermann. Olete oodatud kuulama!
9.20-9.40 Eva-Liisa Lepik: Tasakaalustatud ruumiarengud rannikualade kontekstis
9.40-10.00 Sander Paljak: Narva aktiveerimine
10.00-10.20 Mark Grimitliht: Tühjenevad linnad
10.20-10.40 Kirke Päss: Liikuvad linnad
10.40-11.00 Liina Soosaar: Rändarhitektuur – mobiilse inimese elamise ruum
11.00-11.20 Ahti Sepsivart: Jumalate arhitektuur
11.20-11.40 Kristo Põlluaas: Avaliku ruumi loomine läbi tehnoloogilise infrastruktuuri
11.40-12.00 Kaisa Simon: Kaasaegne varjend
Lõuna 12.00-13.00
13.00-13.20 Mae Köömnemägi: Tervisespordi tulevikuruum
13.20-13.40 Helen Tikka: Kaubandusruum muutuvas maailmas
13.40-14.00 Hanna-Liisa Mõtus: Dementseid ja nende lähedasi toetav keskkond
14.00-14.20 Inke-Brett Eek: Suremise ruum
14.20-14.40 Joonas Tanne: Mikrovetikate kaasamine arhitektuuri taastuvate kütuste tootmise eesmärgil Tallinna Lennujaama näitel
14.40-15.00 Stanislav Popkov: Hyperloop Tallinna?
15.00-15.20 Märten Peterson: Värske pilk Eesti kriitilisse regionalismi
Paus 15.20-15.40
15.40-16.00 Diana Taalfeld: Sindi – tööstuslinn
16.00-16.20 Silver Liiberg: Ökoloogia ja tehiskeskkonna vastastikused toimed Valgejõe näitel
16.20-16.40 Liisi Vähi: Tänav merele. Lapse teekond
16.40-17.00 Merilin Jürimets: Õppimisruum
17.00-17.20 MP Johanna Jõekalda: Ruumielamuste võimendamine digitaalsete tehnikatega
Postitas Pille Epner — Püsilink
21.12.2016 — 30.12.2016
Maali eriala magistrantide näitus Viva Arte Viva
Maal
“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “
Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst.
Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.
Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.
Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.
Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.
Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)
Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Maali eriala magistrantide näitus Viva Arte Viva
Kolmapäev 21 detsember, 2016 — Reede 30 detsember, 2016
Maal
“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “
Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst.
Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.
Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.
Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.
Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.
Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)
Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
16.12.2016 — 15.01.2017
Kaarel Kurismaa, Raul Keller, Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”
Uusmeedia
Kaarel Kurismaa, Raul Keller (EKA uusmeedia professor) , Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”
Kunstihoone galeriis 16. detsember 2016 – 15. jaanuar 2017.
Näituse avamine 15. detsembril kell 18:00!
Taimereid, mis aega tiksuvad, ümisevad, laulavad või muidu häält teevad, on sellel näitusel üksjagu. Erinevaid aja- ja ruumikogemusi mõõtvaid erinevas vanuses kunstnikke neli. Mitte, et ühed oleks noorusest nõdrad, teised vanadusest väetid, aga oma osa ühiskonnas ei etenda ükski neist väärikalt, turvaliselt ja väljakutsetele vilistades.
Võib öelda, et kõigi nelja elusolemise eelduseks on maksimaalne avatus, enese teadlik hoidmine pigem kujunemisjärgus õpilase kui professionaalse kunstniku seisundis. Tundlate erksusel, emotsiooni ja mõtte ehedusel on nende puhul oluliselt suurem väärtus kui kontrollitud teadmisel. Nelja peale kokku ja vanusevahele vaatamata on tehtud nii mõndagi: sõna-, heli-, filmi-, tantsu-, installatsiooni- ja kujutavat kunsti; vaetud ja peetud mitmeid ameteid nagu hooldaja, vabatahtliku, produtsendi, kujundaja, õppejõu ja muusiku oma. Seda kõike hoolimata tõdemusest, et „… kunst, nagu me seda tunneme on läbi saanud,” aga „… milleks muretseda, kui võib jätkata ja minna siit edasi. Lihtsalt, astuda tundmatusse.” (Andres Lõo, Fantoomplatvorm. Paranoia publishing ltd lk 34-36).
Raul Keller (1973) keskendub põhiliselt kohaspetsiifilistele heliinstallatsioonidele, heliperformance´ile, muusikalisele improvisatsioonile ja radiofoonilistele eksperimentidele (Andreas Trossek). Ta osutab kirglikult füüsilise ruumi piiratusele võrreldes akustilise ruumiga (Ragne Nukk). Ta on uusmeedia professor ja õppetooli juhataja, kelle enda loovus on erandlik ja sügavalt isikupärane. Igati tagasihoidlik, kui liigub maailmaloomise häält tehes valguse poole, ise hämarusse peitudes.
Mari-Liis Rebane (1988) on osav mitmes eneseväljenduse viisis, ta pürgib žanri, stiili ja meediumiülesuse poole, luues omamoodi postinternet-kunsti helivasteid. Oma palvehelmeste sõrmitsemise rütmi järgiva video-heli installatsiooni kohta ütleb ta kolmandas isikus: „Autor kasutab helmeste loendamise motiivi kui algselt religioosset tunnetusel põhinevat keskendumisvahendit, mis tekitab enda ümber hüpnootilise ruumi ja mängib ajamütoloogiaga“. Ta tundub olevat natuke keeruline, temast hoovab rahutust ja annet.
Karl Saks (1984) on kunstnik, kes ei tõmba piiri hullumeelse maailma ja seda ülitäpselt määratleva žesti vahele. Ta on üks huvitavama kehaväljendusega liikuja nüüdistantsu laval, kuigi väidab ise, et „liikumine ei käivita minus midagi, ei head tunnet, ei midagi emotsionaalsel tasandil. Liikumise ainus emotsionaalne boonus on, et ta käivitab mõtlemise – mõtteaktiivsus ja protsess muutuvad, kui avastad end liikumises.“ Ta on erakordselt tundlik, võtab vastutuse ja kõlab just nii palju kui olukord nõuab.
Kaarel Kurismaa (1939) töötab liikumatute ja liikuvate, hääletute ja häälekate skulptuuriobjektidega. Teda peetakse õigusega eesti kineetilise ja helikunsti rajajaks. Lisaks kirjutab ta tundeid ergastavaid, nihestatud kulgemisega lühilugusid. Tema nauding väikeste masinate vaiksest tiksumisest, mis natuke häbelikult, aga järjekindlalt kinnitavad maailmale: “Ma armastan sind!” kiirgab väljapoole soojust ja kõlab ootamatult.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber, Kanuti Gildi Saal, Hello Upan, Revo Koplus, Mari Kurismaa, Taavet Jansen, Madlen Hirtentreu.
Kunstihoone galerii
16. detsember 2016 — 15. jaanuar 2017
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
Pressiteate koostas:
Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kaarel Kurismaa, Raul Keller, Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”
Reede 16 detsember, 2016 — Pühapäev 15 jaanuar, 2017
Uusmeedia
Kaarel Kurismaa, Raul Keller (EKA uusmeedia professor) , Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”
Kunstihoone galeriis 16. detsember 2016 – 15. jaanuar 2017.
Näituse avamine 15. detsembril kell 18:00!
Taimereid, mis aega tiksuvad, ümisevad, laulavad või muidu häält teevad, on sellel näitusel üksjagu. Erinevaid aja- ja ruumikogemusi mõõtvaid erinevas vanuses kunstnikke neli. Mitte, et ühed oleks noorusest nõdrad, teised vanadusest väetid, aga oma osa ühiskonnas ei etenda ükski neist väärikalt, turvaliselt ja väljakutsetele vilistades.
Võib öelda, et kõigi nelja elusolemise eelduseks on maksimaalne avatus, enese teadlik hoidmine pigem kujunemisjärgus õpilase kui professionaalse kunstniku seisundis. Tundlate erksusel, emotsiooni ja mõtte ehedusel on nende puhul oluliselt suurem väärtus kui kontrollitud teadmisel. Nelja peale kokku ja vanusevahele vaatamata on tehtud nii mõndagi: sõna-, heli-, filmi-, tantsu-, installatsiooni- ja kujutavat kunsti; vaetud ja peetud mitmeid ameteid nagu hooldaja, vabatahtliku, produtsendi, kujundaja, õppejõu ja muusiku oma. Seda kõike hoolimata tõdemusest, et „… kunst, nagu me seda tunneme on läbi saanud,” aga „… milleks muretseda, kui võib jätkata ja minna siit edasi. Lihtsalt, astuda tundmatusse.” (Andres Lõo, Fantoomplatvorm. Paranoia publishing ltd lk 34-36).
Raul Keller (1973) keskendub põhiliselt kohaspetsiifilistele heliinstallatsioonidele, heliperformance´ile, muusikalisele improvisatsioonile ja radiofoonilistele eksperimentidele (Andreas Trossek). Ta osutab kirglikult füüsilise ruumi piiratusele võrreldes akustilise ruumiga (Ragne Nukk). Ta on uusmeedia professor ja õppetooli juhataja, kelle enda loovus on erandlik ja sügavalt isikupärane. Igati tagasihoidlik, kui liigub maailmaloomise häält tehes valguse poole, ise hämarusse peitudes.
Mari-Liis Rebane (1988) on osav mitmes eneseväljenduse viisis, ta pürgib žanri, stiili ja meediumiülesuse poole, luues omamoodi postinternet-kunsti helivasteid. Oma palvehelmeste sõrmitsemise rütmi järgiva video-heli installatsiooni kohta ütleb ta kolmandas isikus: „Autor kasutab helmeste loendamise motiivi kui algselt religioosset tunnetusel põhinevat keskendumisvahendit, mis tekitab enda ümber hüpnootilise ruumi ja mängib ajamütoloogiaga“. Ta tundub olevat natuke keeruline, temast hoovab rahutust ja annet.
Karl Saks (1984) on kunstnik, kes ei tõmba piiri hullumeelse maailma ja seda ülitäpselt määratleva žesti vahele. Ta on üks huvitavama kehaväljendusega liikuja nüüdistantsu laval, kuigi väidab ise, et „liikumine ei käivita minus midagi, ei head tunnet, ei midagi emotsionaalsel tasandil. Liikumise ainus emotsionaalne boonus on, et ta käivitab mõtlemise – mõtteaktiivsus ja protsess muutuvad, kui avastad end liikumises.“ Ta on erakordselt tundlik, võtab vastutuse ja kõlab just nii palju kui olukord nõuab.
Kaarel Kurismaa (1939) töötab liikumatute ja liikuvate, hääletute ja häälekate skulptuuriobjektidega. Teda peetakse õigusega eesti kineetilise ja helikunsti rajajaks. Lisaks kirjutab ta tundeid ergastavaid, nihestatud kulgemisega lühilugusid. Tema nauding väikeste masinate vaiksest tiksumisest, mis natuke häbelikult, aga järjekindlalt kinnitavad maailmale: “Ma armastan sind!” kiirgab väljapoole soojust ja kõlab ootamatult.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber, Kanuti Gildi Saal, Hello Upan, Revo Koplus, Mari Kurismaa, Taavet Jansen, Madlen Hirtentreu.
Kunstihoone galerii
16. detsember 2016 — 15. jaanuar 2017
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
Pressiteate koostas:
Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.12.2016
Harvardi Ülikooli eestlasest dotsent Andres Sevtšuk ja õppejõud Lily Song peavad avatud loengud tallinna linnaarengu stsenaariumitest
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 22. detsembril algusega kell 13.00 toimuvad Tallinnas Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise dotsendi Andres Sevtšuki ja sama ülikooli lektori Lily K. Songi avalikud loengud Tallinna linnaarengu ja jätkusuutliku transpordi võimalike tulevikusuundade teemal.
Loengud leiavad aset Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna magistritööde väliskriitika raames ja on avatud nii arhitektuuriüliõpilastele kõikidest Eesti koolidest, professionaalidele, linnaametnikele kui Tallinna linnaruumi tulevikust huvitatud publikule.
Loengud on inglise keeles.
Kell 13.00
****Andres Sevtšuk. Integrating transit and land use planning for a sustainable urban core in Tallinn / Transpordi ja maakasutuse planeerimise intergreerimine Tallinna linnasüdame jätkusuutlikuks muutmiseks****
Sevtšuk keskendub oma loengus transpordi ja maakasutuse planeerimise integreerimisele, eesmärgiga luua Tallinnale kestlik linnakese. Pärast kahte väga autokeskse kasvu ning koordineerimata linnaarendusega aastakümmet on Tallinn Sevtšuki sõnul jõudnud kriitilise tähtsusega etappi: “Lisaks sellele, et elamuarendus on toimunud peamiselt linnakeskusest väljaspool, on nüüd ka uued töökohad hakanud kiiremini juurde kasvama väljaspool keskust. Tallinna linnakeskus on kaotamas oma ajaloolist positsiooni riigi majandustegevuse keskmena uutele alakeskustele. See muutus ennustab ette kaugeleulatuvaid tagajärgi, seades löögi alla linnakeskuse tähtsuse kodaniku- ja sotsiaalsest vaatenurgast ning vähendades pealinna rahvusvahelist konkurentsivõimet investeeringute, talentide ja turismi ligi tõmbamisel. 22. detsembril analüüsime, mil moel oleks võimalik Tallinna linnasüdant tugevdada ja selle tühikäigu-maine ümber pöörata, tehes julgeid ja koordineeritud muutusi linna avaliku transpordi süsteemis, maakasutuse planeerimises ja linnaplaneerimises. Tallinna kõrvale seame võrdlemiseks teiste linnade näited, tuues esile strateegilise planeerimise ja poliitikavalikuid, mis on viinud sarnaste suunamuutusteni mujal.”
Andres Sevtšuk on linnaplaneerimise dotsent Harvardi Ülikoolis. Ta on töötanud arhitekti, planeerija, õppejõu ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, USAs ja Aasias. Andres on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Pariisi arhitektuurikoolis École d’architecture de la ville & des territoires à Marne-la-Vallée arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) USA-s. Hetkel elab ja töötab Sevtšuk Bostonis.
Kell 14.00
****Lily K. Song. The Politics and Governance of Transforming Urban Transport /// Linnatranspordi muutmise poliitika ja juhtimine****
Kuidas saavad demokraatlikult juhitud linnad ajada innovatiivset transpordipoliitikat? Oma loengus vaatleb Lily Song, mil moel, millal ja kus on õnnestunud ellu viia häid linnatranspordi arendamise strateegiad ja taktikad. Volvo haridus- ja teadusfondi (VREF) toetatud ja Harvardi ülikooli juures toimuva uurimisprojekti “Transforming UrbanTransport – The Role of Political Leadership” raames uuritud juhtumitest võetakse vaatluse alla Seouli kombineeritud kiirteede lammutamise ja bussitranspordi süsteemi arendamise ning linna taaselustamise protsess, New Yorgi linnatänavate algatus ja Paris Ile-de-France’i jätkusuutliku linnatranspordi innovatsiooniprotsess. Milline võiks olla sarnaste projektide mõju Tallinnas?
Lily K Song on Harvardi ülikooli linnaplaneerimise ja disaini lektor ja vanemteadur, kes keskendub oma uurimistöös jätkusuutlikkuse ja elamisväärsuse tõstmise algatuste, sotsiaalruumilise ebavõrdsuse ning rassi ja klassipoliitikate vahelistele suhetele ameerika linnades ning muus postkoloniaalses kontekstis.
Loengutele järgneb paneeldiskussioon, kus osalevad:
Andres Sevtsuk
Lily Song
Yoko Alender
Jaak-Adam Looveer
Andres Alver
Modereerib Toomas Tammis
Postitas Pille Epner — Püsilink
Harvardi Ülikooli eestlasest dotsent Andres Sevtšuk ja õppejõud Lily Song peavad avatud loengud tallinna linnaarengu stsenaariumitest
Neljapäev 22 detsember, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 22. detsembril algusega kell 13.00 toimuvad Tallinnas Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise dotsendi Andres Sevtšuki ja sama ülikooli lektori Lily K. Songi avalikud loengud Tallinna linnaarengu ja jätkusuutliku transpordi võimalike tulevikusuundade teemal.
Loengud leiavad aset Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna magistritööde väliskriitika raames ja on avatud nii arhitektuuriüliõpilastele kõikidest Eesti koolidest, professionaalidele, linnaametnikele kui Tallinna linnaruumi tulevikust huvitatud publikule.
Loengud on inglise keeles.
Kell 13.00
****Andres Sevtšuk. Integrating transit and land use planning for a sustainable urban core in Tallinn / Transpordi ja maakasutuse planeerimise intergreerimine Tallinna linnasüdame jätkusuutlikuks muutmiseks****
Sevtšuk keskendub oma loengus transpordi ja maakasutuse planeerimise integreerimisele, eesmärgiga luua Tallinnale kestlik linnakese. Pärast kahte väga autokeskse kasvu ning koordineerimata linnaarendusega aastakümmet on Tallinn Sevtšuki sõnul jõudnud kriitilise tähtsusega etappi: “Lisaks sellele, et elamuarendus on toimunud peamiselt linnakeskusest väljaspool, on nüüd ka uued töökohad hakanud kiiremini juurde kasvama väljaspool keskust. Tallinna linnakeskus on kaotamas oma ajaloolist positsiooni riigi majandustegevuse keskmena uutele alakeskustele. See muutus ennustab ette kaugeleulatuvaid tagajärgi, seades löögi alla linnakeskuse tähtsuse kodaniku- ja sotsiaalsest vaatenurgast ning vähendades pealinna rahvusvahelist konkurentsivõimet investeeringute, talentide ja turismi ligi tõmbamisel. 22. detsembril analüüsime, mil moel oleks võimalik Tallinna linnasüdant tugevdada ja selle tühikäigu-maine ümber pöörata, tehes julgeid ja koordineeritud muutusi linna avaliku transpordi süsteemis, maakasutuse planeerimises ja linnaplaneerimises. Tallinna kõrvale seame võrdlemiseks teiste linnade näited, tuues esile strateegilise planeerimise ja poliitikavalikuid, mis on viinud sarnaste suunamuutusteni mujal.”
Andres Sevtšuk on linnaplaneerimise dotsent Harvardi Ülikoolis. Ta on töötanud arhitekti, planeerija, õppejõu ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, USAs ja Aasias. Andres on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Pariisi arhitektuurikoolis École d’architecture de la ville & des territoires à Marne-la-Vallée arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) USA-s. Hetkel elab ja töötab Sevtšuk Bostonis.
Kell 14.00
****Lily K. Song. The Politics and Governance of Transforming Urban Transport /// Linnatranspordi muutmise poliitika ja juhtimine****
Kuidas saavad demokraatlikult juhitud linnad ajada innovatiivset transpordipoliitikat? Oma loengus vaatleb Lily Song, mil moel, millal ja kus on õnnestunud ellu viia häid linnatranspordi arendamise strateegiad ja taktikad. Volvo haridus- ja teadusfondi (VREF) toetatud ja Harvardi ülikooli juures toimuva uurimisprojekti “Transforming UrbanTransport – The Role of Political Leadership” raames uuritud juhtumitest võetakse vaatluse alla Seouli kombineeritud kiirteede lammutamise ja bussitranspordi süsteemi arendamise ning linna taaselustamise protsess, New Yorgi linnatänavate algatus ja Paris Ile-de-France’i jätkusuutliku linnatranspordi innovatsiooniprotsess. Milline võiks olla sarnaste projektide mõju Tallinnas?
Lily K Song on Harvardi ülikooli linnaplaneerimise ja disaini lektor ja vanemteadur, kes keskendub oma uurimistöös jätkusuutlikkuse ja elamisväärsuse tõstmise algatuste, sotsiaalruumilise ebavõrdsuse ning rassi ja klassipoliitikate vahelistele suhetele ameerika linnades ning muus postkoloniaalses kontekstis.
Loengutele järgneb paneeldiskussioon, kus osalevad:
Andres Sevtsuk
Lily Song
Yoko Alender
Jaak-Adam Looveer
Andres Alver
Modereerib Toomas Tammis
Postitas Pille Epner — Püsilink
15.12.2016
Avatud loeng: Julia Körner
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Disainer Julia Körner räägib arhitektuurivõtetega loodud moeeksperimentidest
15. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames 3D-trükkimise ja robottehnoloogiate ning moe-, disaini- ja arhitektuurivaldkondade sünergiat otsiv disainer ja õppejõud Julia Körner.
Körneri haare on rahvusvaheline: Austrias juhib ta oma disainiettevõtet ning õpetab samas Kalifornia ülikoolis, samuti osaleb ta rahvusvahelistes projektides, mille seas viimasest – Pariisi moenädala raames tehtud koostööst kõrgmoe moemajadega – räägib Körner ka Tallinnas. Lisaks tuleb juttu sellest, kas ja mida arhitektuurivaldkonnas kasutusele võetud uued tehnoloogiad ja digitaalne disainiprotsess moedisainile pakkuda võiksid ning kus üldse on kahe väga erinevate mahtudega tegeleva valdkonna kokkupuutepunktid. Aasta viimast avatud loengut on kuulama oodatud nii arhitektuuri-, disaini- kui moekunsti tudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumi- ja moehuvilised.
Julia Körner (s. 1984) on Salzburgis, Austrias asuva disainiettevõtte JK Design GmbH juht ja looja ning arhitektuuriõppejõud Kalifornia ülikoolis UCLA, Los Angeleses. Oma töös on ta ühendanud moe- ja tootedisaini ning arhitektuuri, spetsialiseerudes 3D-printimisele ja robottehnoloogiatele. Tema töid on antud valdkondades kõrgelt tunnustatud ja kajastatud muuhulgas ajakirjas National Geographic, Veneetsia biennaalil, Pariisi moenädalal ning eksponeeritud muuhulgas Viini Rakenduskunstide Muuseumis ja Belvedere Muuseumis, Orleansi Kaasaegse Kunsti Fondis FRAC, Brüsseli Kaunite Kunstide Keskuses BOZAR ja Chicago Kunstiinstituudis. 2014. aastal võitis ta Global 3D PrintShow tõusva tähe auhinna. Julia intrigeerivaid töid iseloomustatakse kui ilusa orgaanilise esteetika kehastust.
Salzburgis sündinud Körner lõpetas kiitusega Viini Rakenduskunstide Ülikooli arhitektuuri magistriprogrammi. Seejärel õppis ta innovatiivseid tehnoloogiaid ja disaini Londoni AA arhitektuurikoolis. Ta on töötanud rahvusvahelistes büroodes nii New Yorgis kui Londonis, sealhulgas Rosse Lovegrove Studios. Õpetanud on ta Viini Rakenduskunstide ülikoolis, Lundi ülikoolis Rootsis ning Arhitektuuri Assotsiatsiooni külalisõppejõuna Pariisis ja Jordaanias. Hiljutistes 3D-printimisprojektides on ta teinud koostööd kõrgmoedisainer Iris Van Herpeniga ning 3D-printimisettevõttega Materialise. 2015. aasta märtsis tuli välja tema esimene 3D-prinditud valmismoekollektsioon SPOROPHYTE, mille tootis Stratasys Ltd.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Arhitektide vahel on programmi põimitud ka sidusaladel tegutsejate ettekandeid. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Julia Körneri kohta lähemalt: http://
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1172041896177128/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Julia Körner
Neljapäev 15 detsember, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Disainer Julia Körner räägib arhitektuurivõtetega loodud moeeksperimentidest
15. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames 3D-trükkimise ja robottehnoloogiate ning moe-, disaini- ja arhitektuurivaldkondade sünergiat otsiv disainer ja õppejõud Julia Körner.
Körneri haare on rahvusvaheline: Austrias juhib ta oma disainiettevõtet ning õpetab samas Kalifornia ülikoolis, samuti osaleb ta rahvusvahelistes projektides, mille seas viimasest – Pariisi moenädala raames tehtud koostööst kõrgmoe moemajadega – räägib Körner ka Tallinnas. Lisaks tuleb juttu sellest, kas ja mida arhitektuurivaldkonnas kasutusele võetud uued tehnoloogiad ja digitaalne disainiprotsess moedisainile pakkuda võiksid ning kus üldse on kahe väga erinevate mahtudega tegeleva valdkonna kokkupuutepunktid. Aasta viimast avatud loengut on kuulama oodatud nii arhitektuuri-, disaini- kui moekunsti tudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumi- ja moehuvilised.
Julia Körner (s. 1984) on Salzburgis, Austrias asuva disainiettevõtte JK Design GmbH juht ja looja ning arhitektuuriõppejõud Kalifornia ülikoolis UCLA, Los Angeleses. Oma töös on ta ühendanud moe- ja tootedisaini ning arhitektuuri, spetsialiseerudes 3D-printimisele ja robottehnoloogiatele. Tema töid on antud valdkondades kõrgelt tunnustatud ja kajastatud muuhulgas ajakirjas National Geographic, Veneetsia biennaalil, Pariisi moenädalal ning eksponeeritud muuhulgas Viini Rakenduskunstide Muuseumis ja Belvedere Muuseumis, Orleansi Kaasaegse Kunsti Fondis FRAC, Brüsseli Kaunite Kunstide Keskuses BOZAR ja Chicago Kunstiinstituudis. 2014. aastal võitis ta Global 3D PrintShow tõusva tähe auhinna. Julia intrigeerivaid töid iseloomustatakse kui ilusa orgaanilise esteetika kehastust.
Salzburgis sündinud Körner lõpetas kiitusega Viini Rakenduskunstide Ülikooli arhitektuuri magistriprogrammi. Seejärel õppis ta innovatiivseid tehnoloogiaid ja disaini Londoni AA arhitektuurikoolis. Ta on töötanud rahvusvahelistes büroodes nii New Yorgis kui Londonis, sealhulgas Rosse Lovegrove Studios. Õpetanud on ta Viini Rakenduskunstide ülikoolis, Lundi ülikoolis Rootsis ning Arhitektuuri Assotsiatsiooni külalisõppejõuna Pariisis ja Jordaanias. Hiljutistes 3D-printimisprojektides on ta teinud koostööd kõrgmoedisainer Iris Van Herpeniga ning 3D-printimisettevõttega Materialise. 2015. aasta märtsis tuli välja tema esimene 3D-prinditud valmismoekollektsioon SPOROPHYTE, mille tootis Stratasys Ltd.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Arhitektide vahel on programmi põimitud ka sidusaladel tegutsejate ettekandeid. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Julia Körneri kohta lähemalt: http://
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1172041896177128/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
30.11.2016
Eléonore de Montesquiou: Gazette Narva and other works 30. november kell 17
Graafika
Kolmapäeval, 30. novembril kell 17 räägib oma loomingust kunstnik Eléonore de Montesquiou. Loeng toimub EKA Lembitu 10B majas ruumis 144.
On Wednesday, 30 November at 5 pm there will be an open talk by artist Eléonore de Montesquiou. The talk will take place at the EKA Lembitu 10B building in room no 144.
Eléonore de Montesquiou: “Newspapers were everywhere, in households, in factories, they were part of the daily rhythm. This lasted until…? Recently? There were newspapers published regularly in Narva and there were factory newspapers written by and for Kreenholm workers. Today, Kreenholm has gone bankrupt and Narva’s newspaper has been replaced by “Viru prospect”.
In a film that I made with her in 2010, Dora Grafova told me that “… there was “Little Spark”, the children’s magazine. I could drown you with fifteen and more titles. “Little Spark”, then “Ural Tracker”, “Worker Woman”, “Peasant Woman”, “Soviet Woman”, “Young Naturalist”, and for my son we got “Young Technician”, “Technology for the Young”, “Radio” and “Model Constructor”. So that makes 17 magazines. We got those every month”.
Her words gave me the desire to publish a newspaper about newspapers in Narva. This newspaper is the natural continuation of my work in the region (ATOM CITIES in 2005 and NA GRANE in 2009, both projects consisting in films and books, FOR EXAMPLE FABRIKA in 2010: films and newspaper – Moscou and Narva- and RADIOTHENIKA in 2011 in Riga consisting also in a newspaper and a film).
This short presentation is actually to ask you whether you are interested in making a “new newspaper about newspaper and life” in Narva? Would you like to collaborate with me on this? We need to do a lot: gather more material, work on the archive, conceptualise our “new newspaper”, give it a graphic line, decide when and how often and for whom it is meant.”
Eléonore kutsub üles huvilisi tudengeid kaasa lööma projektis Gazette Narva
Eléonore is looking for interested students to participate at the Gazette Narva project
Eléonore de Montesquiou on sündinud 1970. aastal Pariisis, elab ja töötab Berliinis ja Tallinnas. Tema töödele on iseloomulik dokumentaalne lähenemine, mis võtab filmi, joonistuste ja tekstide kuju. 2006. aastal toimus Tallinna Linnagaleriis tema näitus „Aatomilinnad”, mis keskendus Paldiskile ja Sillamäele. Viimastel aastatel on ta uurinud oma loomingu kaudu piirilinna Narvat.
Eléonore de Montesquiou was born in 1970 in Paris, she lives in Berlin and Tallinn. Her work is based on a documentary approach, translated in films, drawings and texts. In 2006 her exhibition Atom Cities took place in the Linnagalerii in Tallinn which concentrated on Paldiski and Sillamäe. In recent years the topic of her artistic research has been the border town Narva. Vt rohkem: / See more: VABRIK, KREENHOLM GAZETTE NAINEhttps://vimeo.com/50283261 Olete oodatud! |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Eléonore de Montesquiou: Gazette Narva and other works 30. november kell 17
Kolmapäev 30 november, 2016
Graafika
Kolmapäeval, 30. novembril kell 17 räägib oma loomingust kunstnik Eléonore de Montesquiou. Loeng toimub EKA Lembitu 10B majas ruumis 144.
On Wednesday, 30 November at 5 pm there will be an open talk by artist Eléonore de Montesquiou. The talk will take place at the EKA Lembitu 10B building in room no 144.
Eléonore de Montesquiou: “Newspapers were everywhere, in households, in factories, they were part of the daily rhythm. This lasted until…? Recently? There were newspapers published regularly in Narva and there were factory newspapers written by and for Kreenholm workers. Today, Kreenholm has gone bankrupt and Narva’s newspaper has been replaced by “Viru prospect”.
In a film that I made with her in 2010, Dora Grafova told me that “… there was “Little Spark”, the children’s magazine. I could drown you with fifteen and more titles. “Little Spark”, then “Ural Tracker”, “Worker Woman”, “Peasant Woman”, “Soviet Woman”, “Young Naturalist”, and for my son we got “Young Technician”, “Technology for the Young”, “Radio” and “Model Constructor”. So that makes 17 magazines. We got those every month”.
Her words gave me the desire to publish a newspaper about newspapers in Narva. This newspaper is the natural continuation of my work in the region (ATOM CITIES in 2005 and NA GRANE in 2009, both projects consisting in films and books, FOR EXAMPLE FABRIKA in 2010: films and newspaper – Moscou and Narva- and RADIOTHENIKA in 2011 in Riga consisting also in a newspaper and a film).
This short presentation is actually to ask you whether you are interested in making a “new newspaper about newspaper and life” in Narva? Would you like to collaborate with me on this? We need to do a lot: gather more material, work on the archive, conceptualise our “new newspaper”, give it a graphic line, decide when and how often and for whom it is meant.”
Eléonore kutsub üles huvilisi tudengeid kaasa lööma projektis Gazette Narva
Eléonore is looking for interested students to participate at the Gazette Narva project
Eléonore de Montesquiou on sündinud 1970. aastal Pariisis, elab ja töötab Berliinis ja Tallinnas. Tema töödele on iseloomulik dokumentaalne lähenemine, mis võtab filmi, joonistuste ja tekstide kuju. 2006. aastal toimus Tallinna Linnagaleriis tema näitus „Aatomilinnad”, mis keskendus Paldiskile ja Sillamäele. Viimastel aastatel on ta uurinud oma loomingu kaudu piirilinna Narvat.
Eléonore de Montesquiou was born in 1970 in Paris, she lives in Berlin and Tallinn. Her work is based on a documentary approach, translated in films, drawings and texts. In 2006 her exhibition Atom Cities took place in the Linnagalerii in Tallinn which concentrated on Paldiski and Sillamäe. In recent years the topic of her artistic research has been the border town Narva. Vt rohkem: / See more: VABRIK, KREENHOLM GAZETTE NAINEhttps://vimeo.com/50283261 Olete oodatud! |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.12.2016
Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine
Doktorikool
Neljapäeval, 1. detsembril 2016. a kell 18:00 toimub EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus (Suur-Kloostri 11, II korrus) muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise töö „Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium“ eelretsenseerimine.
Doktoritöö juhendajad on dr Anneli Randla ja dr Marju Kõivupuu. Loomingulise töö eelretsensendid on prof Ülle Grišakov ja dr Kristiina Hellstöm. —————————— Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium 1990. aastate lõpus laiemalt levima hakanud tuhastamismatus tõi kaasa muutusi nii matusekultuuris kui ka kalmistute välisilmes. Eesti esimene krematoorium avati 1993.aastal Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis, nüüd on seda matuseteenust pakkuvad asutused Tartus, Jõhvis,Viljandis jm. Viimase paarikümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud urnimatuste osakaal, ligi pooled lahkunutest tuhastatakse. Olemasolevate kalmistute struktuur on hakanud seeläbi muutuma, sest urnimatuseks eraldatav matuseplats on mõõtmetelt tunduvalt väiksema kui traditsiooniline kirstumatuse tarbeks eraldatud hauaplats. Suurematel kalmistutel on hakatud rajama eraldi kvartaleid urnimatuste tarbeks. Olemasolevatel ja kavandatavatel kalmistutel tuleb leida alad urnimatuste tarvis nii, et need sobituksid olemasolevasse maastikku ja kalmistu planeeringusse. Lisaks tuhastatud säilmete matmisele tuhaurnis maasse või kolumbaariumisse on võimalik ka tuhapuistematus, nimetute kalmude ala jne. Üks sellistest lahendustest asub Tallinna Metsakalmistu urnimatuste kvartalis. 2006. aastal rajati sinna männimetsa alla madal kolumbaarium kus on 184 urnikambrit. Enamus kambreid on kasutuses. Tutvustamisele tulev loominguline töö on uue kolumbaariumi osa lahendus Tallinna Metsakalmistul, mille avamine on kavas 2017.aasta mai kuus. Tiina Tuulik (snd 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala 1991 arhitektina, õppinud 1992-1994 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri osakonnas ja 2010. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Ajaloolised kalmistud 21.sajandi Eestis”. T.Tuulik on töötanud projekteeriva maastikuarhitektina 1991.aastast, kuulub Eesti Arhitektide Liitu. |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine
Neljapäev 01 detsember, 2016
Doktorikool
Neljapäeval, 1. detsembril 2016. a kell 18:00 toimub EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus (Suur-Kloostri 11, II korrus) muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise töö „Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium“ eelretsenseerimine.
Doktoritöö juhendajad on dr Anneli Randla ja dr Marju Kõivupuu. Loomingulise töö eelretsensendid on prof Ülle Grišakov ja dr Kristiina Hellstöm. —————————— Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium 1990. aastate lõpus laiemalt levima hakanud tuhastamismatus tõi kaasa muutusi nii matusekultuuris kui ka kalmistute välisilmes. Eesti esimene krematoorium avati 1993.aastal Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis, nüüd on seda matuseteenust pakkuvad asutused Tartus, Jõhvis,Viljandis jm. Viimase paarikümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud urnimatuste osakaal, ligi pooled lahkunutest tuhastatakse. Olemasolevate kalmistute struktuur on hakanud seeläbi muutuma, sest urnimatuseks eraldatav matuseplats on mõõtmetelt tunduvalt väiksema kui traditsiooniline kirstumatuse tarbeks eraldatud hauaplats. Suurematel kalmistutel on hakatud rajama eraldi kvartaleid urnimatuste tarbeks. Olemasolevatel ja kavandatavatel kalmistutel tuleb leida alad urnimatuste tarvis nii, et need sobituksid olemasolevasse maastikku ja kalmistu planeeringusse. Lisaks tuhastatud säilmete matmisele tuhaurnis maasse või kolumbaariumisse on võimalik ka tuhapuistematus, nimetute kalmude ala jne. Üks sellistest lahendustest asub Tallinna Metsakalmistu urnimatuste kvartalis. 2006. aastal rajati sinna männimetsa alla madal kolumbaarium kus on 184 urnikambrit. Enamus kambreid on kasutuses. Tutvustamisele tulev loominguline töö on uue kolumbaariumi osa lahendus Tallinna Metsakalmistul, mille avamine on kavas 2017.aasta mai kuus. Tiina Tuulik (snd 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala 1991 arhitektina, õppinud 1992-1994 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri osakonnas ja 2010. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Ajaloolised kalmistud 21.sajandi Eestis”. T.Tuulik on töötanud projekteeriva maastikuarhitektina 1991.aastast, kuulub Eesti Arhitektide Liitu. |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.12.2016
Avatud loeng: Kristy Balliet (BairBalliet)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Juba neljapäeval esineb Tallinnas Avatud Loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet
1. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet (arhitektuuribüroo BairBalliet), kes tegeleb mahuga arhitektuuris, uurides, kuidas uued töövahendid arhitektide tööd muudavad. Sel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil USA paviljonis Detroidi linnaruumi probleemidega tegelenud Balliet’ loeng kannab pealkirja “Beyond Volume” ning kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Kristy Balliet on arhitekt ja dotsent Ohio State ülikooli Knowlton’i arhitektuurikoolis. Hetkel juhendab ta Lõuna-Kalifornia arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) disainistuudiot. Ta on BairBalliet kaasasutaja ja spekulatiivseid arhitektuurseid meediume uuriva üritustesarja Possible Mediums Project’i kaasalgataja. 2006-2011 oli ta Viini rakenduskunstiülikoolis Greg Lynni abiprofessor. Seal algatas ta siiani toimiva IoA Sliver galerii ja üritustesarja ning andis välja kogumiku “Visual Catalog: Greg Lynn’s Studio”. Ta on lõpetanud Philadephia ülikooli ja UCLA arhitektuuris ja linnaplaneerimises.
Kristy Balliet’ sõnul huvitab teda arhitektina hetkel peamiselt vorm ja maht: see, kuidas arhitektuursed elemendid – seinad, põrandad, pinnad – loovad arhitektuurse mahu ning kuidas need mahud omavahel suhestuvad, olgu see siis ruumi suhe teise ruumiga, aatriumi suhe tervikhoonega, väliruumi suhe siseruumiga. Ka BairBalliet projekt kohe lõppeva Veneetsia arhitektuuribiennaali USA paviljonis keskendus mahule kui arhitektuurimeediumile.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Kristy Balliet’ kohta lähemalt: http://www.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/
Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Kristy Balliet (BairBalliet)
Neljapäev 01 detsember, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Juba neljapäeval esineb Tallinnas Avatud Loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet
1. detsembril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames arhitekt Kristy Balliet (arhitektuuribüroo BairBalliet), kes tegeleb mahuga arhitektuuris, uurides, kuidas uued töövahendid arhitektide tööd muudavad. Sel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil USA paviljonis Detroidi linnaruumi probleemidega tegelenud Balliet’ loeng kannab pealkirja “Beyond Volume” ning kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Kristy Balliet on arhitekt ja dotsent Ohio State ülikooli Knowlton’i arhitektuurikoolis. Hetkel juhendab ta Lõuna-Kalifornia arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) disainistuudiot. Ta on BairBalliet kaasasutaja ja spekulatiivseid arhitektuurseid meediume uuriva üritustesarja Possible Mediums Project’i kaasalgataja. 2006-2011 oli ta Viini rakenduskunstiülikoolis Greg Lynni abiprofessor. Seal algatas ta siiani toimiva IoA Sliver galerii ja üritustesarja ning andis välja kogumiku “Visual Catalog: Greg Lynn’s Studio”. Ta on lõpetanud Philadephia ülikooli ja UCLA arhitektuuris ja linnaplaneerimises.
Kristy Balliet’ sõnul huvitab teda arhitektina hetkel peamiselt vorm ja maht: see, kuidas arhitektuursed elemendid – seinad, põrandad, pinnad – loovad arhitektuurse mahu ning kuidas need mahud omavahel suhestuvad, olgu see siis ruumi suhe teise ruumiga, aatriumi suhe tervikhoonega, väliruumi suhe siseruumiga. Ka BairBalliet projekt kohe lõppeva Veneetsia arhitektuuribiennaali USA paviljonis keskendus mahule kui arhitektuurimeediumile.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Kristy Balliet’ kohta lähemalt: http://www.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/
Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
30.11.2016 — 09.12.2016
LOOMINGULINE KOLLAAZ PHOTOSHOPIS 30.11-09.12 2016
Avatud akadeemia
Photoshopi kursus edasijõudnuile.
Workshopi käigus uuritakse erinevaid Adobe Photoshopi programmi võimalusi, et luua omanäoline fotokollaaž või illustratsioon.
Räägitakse, kust leida inspiratsiooni ja vabalt kasutatavat fotomaterjali, kuidas skaneerida käsitisi joonistatud teksti või pilti, kuidas teha trükkimiseks sobivat faili.
Õpitakse, kuidas kombineerida fotot värvi, mustri, tekstuuri, teksti ja skaneeritud materjaliga.
Vaadatakse inspiratsiooniks ka üksteise töid ja tehakse praktilisi ülesandeid.
Õpitud tehnikaid saab rakendada reklaam- või moefoto, postri, plaadi-, raamatu- või ajakirjakaane disainimiseks, illustratsiooni või ka iseseisva kunstiteose loomiseks.
Workshop sobib foto, disaini, illustratsiooni ja digitaalse kunsti huvilistele, kel esimene tutvus Photoshopi programmiga juba tehtud – põhilised nupud ja layerid on tuttavad.
Juhendaja: Eva Labotkin
Toimumise aeg: 30. november ja 2, 5, 7, 9. detsember
Aeg: 17.30-20.30
Koht: Lembitu 12, ruum 35
Maht: 20 akadeemilist tundi
Hind: 280 eur
Info: Pirje Kõvatomas +372 626 7327
Registreerumine vormi kaudu SIIT
Postitas Pirje Kovatomas — Püsilink
LOOMINGULINE KOLLAAZ PHOTOSHOPIS 30.11-09.12 2016
Kolmapäev 30 november, 2016 — Reede 09 detsember, 2016
Avatud akadeemia
Photoshopi kursus edasijõudnuile.
Workshopi käigus uuritakse erinevaid Adobe Photoshopi programmi võimalusi, et luua omanäoline fotokollaaž või illustratsioon.
Räägitakse, kust leida inspiratsiooni ja vabalt kasutatavat fotomaterjali, kuidas skaneerida käsitisi joonistatud teksti või pilti, kuidas teha trükkimiseks sobivat faili.
Õpitakse, kuidas kombineerida fotot värvi, mustri, tekstuuri, teksti ja skaneeritud materjaliga.
Vaadatakse inspiratsiooniks ka üksteise töid ja tehakse praktilisi ülesandeid.
Õpitud tehnikaid saab rakendada reklaam- või moefoto, postri, plaadi-, raamatu- või ajakirjakaane disainimiseks, illustratsiooni või ka iseseisva kunstiteose loomiseks.
Workshop sobib foto, disaini, illustratsiooni ja digitaalse kunsti huvilistele, kel esimene tutvus Photoshopi programmiga juba tehtud – põhilised nupud ja layerid on tuttavad.
Juhendaja: Eva Labotkin
Toimumise aeg: 30. november ja 2, 5, 7, 9. detsember
Aeg: 17.30-20.30
Koht: Lembitu 12, ruum 35
Maht: 20 akadeemilist tundi
Hind: 280 eur
Info: Pirje Kõvatomas +372 626 7327
Registreerumine vormi kaudu SIIT
Postitas Pirje Kovatomas — Püsilink