Rubriik: Erialad

Kolmapäeval, 26. oktoobril
kell 17, graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17 peab avatud loengu „Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas‟ Tartu Ülikooli zooloogia doktorant SILLE HOLM.

Miks on liigid kujunenud selliseks nagu nad on? Mis roll on selles olnud geenidel? Millist osa mängib keskkond?Sille Holm on Tartu Ülikooli Zooloogia osakonna doktorant. Enda doktoritöö raames uurib ta, miks on organismid kujunenud selliseks nagu on. Mis mõjutab eluea kujunemist? Kuidas liigid kasutavad enda piiratud ressursse? Ning milline roll selles kõiges on geenidel ja keskkonnal? Nendele ja teistele küsimustele püüab ta leida vastuseid uurides sellist liblikaliste sugukonda nagu vaksiklased (Geometridae). Ta on juhtinud kolm aastat välitöid troopilises vihmametsas Ugandas ja kogunud andmeid liikide kohta, mida keegi teine varem uurinud ei ole. Kõike seda selleks, et uurida elu saladusi.

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.

Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.

Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.

Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee,+372 55 688 395

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.

Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.

“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.

Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!

Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee

Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Sel reedel on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Julia.

Flaieri foto: Erik Peinar.

Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.

We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.

Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts

In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?

Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30

Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn

Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)

You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!

Näitus Lvovi Rahvusmuuseumis jääb avatuks 10. novembrini 2016.

Muljeid maist. 

Visandeid joonistamise/maalimise praktikalt 2016.

BES, BNA, BKL, BKE, BTO, BMO, BTE esmakursuslaste muljeid

botaanikaaiast, pargist, sadamast, loomaaiast, Kultuurikatlast, kirikust

kuni 26. oktoobri keskpäevani Estonia pst. 7 fuajees.

Väljapaneku koostasid Kadri Kangilaski ja Ülle Marks

Flaieril Liisbeth Kirsi (BES 1) töö.

28.oktoobril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas salapärase baltisaksa paruni C.von Roseni poolt 1851. aastal kirja pandud ja nüüd, 165 aastat hiljem maakeelde tõlgitud raamatu “Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal” esitlus. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis. Tõlkeprojekt sai teoks tänu osakonna magistri Joosep Metslangi eestvõtmisele.

Loe raamatu kohta täpsemalt 

Raamatu tõlkimist ja trükkimist toetasid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Eesti Kultuurkapital, Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeerium.

Huvilised saavad värske tõlketeose soetada EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast Suur-Kloostri 11.

Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 16.00 avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory projektiruumi, kus esitletakse õppetöö käigus valminud uudseid materjale. Esimesel näitusel on eksponeeritud materjalid, mis töötati välja EKA sisearhitektuuri osakonnas, kasutades üht igapäevast jäätmeliiki – kohvipaksu.

Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.

Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.

Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.

Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub TTÜ linnakus Mustamäel (Raja 15). Huvilised on oodatud!

Rohkem infot materjalilabori töö kohta:
Annika Kaldoja
+372 522 0001

Ekspositsioone Mektory EKA projektiruumis koordineerib EKA Galerii:
Keiu Krikmann, galerist
keiu.krimann@artun.ee

EKA Disainiteaduskonna krokiis on seekord modelliks Nikolai.