Rubriik: Erialad

ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist

Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.

Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.

Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.

Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond

Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam

Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/

Lisainfo:

Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Kai.

Kadri Mälk. Testament
28.09.-27.10.2016
Niguliste muuseum

Alates kolmapäevast, 28. septembrist on Niguliste muuseumis avatud Eesti ehtekunsti suurkuju, Eesti Kunstiakadeemia professor Kadri Mälgu tööde näitus Kadri Mälk. Testament.

Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on professor Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.

Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.

Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. septembrist 27. oktoobrini Tallinnas Niguliste muuseumis ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997.aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.

Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.

Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.

Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.

Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.

Konverentsi ajakava leiab siit

Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia

Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng 
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136

Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.

Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.

Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel. 

Loe lähemalt Maalehest

Vaata ERR-i uudislõiku

Tartu Postimees kirjutab

TV3 uudislõik

Postimehe lisa Arter

ERR Nädal

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Mihkel.

vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Reedel, 23. septembril kell 18.00 avatakse Kukruse Polaarmõisas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Tegemist on sama näitusega, mis oli märtsis-aprillis avatud Tallinna Lennusadamas ning mille koostamisse panustasid tudengite kõrval arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Avamisele on oodatud kõik polaarhuvilised, lastel on võimalus meisterdada oma polaarjaam.

Näituse kuraatori, arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. Näitus sündiski soovist mõelda koos tudengitega, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ja kuidas meie arhitektid ja disainerid maailma kõige külmematesse paikadesse hoonestuse planeerimises kaasa saaksid lüüa. “Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas Eestil oleks vaja päris oma polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika ka turistidele lihtsamini ligipääsetav, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Kukruse Polaarmõisas tuuakse Ida-Virumaa publiku ette erinevate meeskondade välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämeres triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jt. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini, sealt edasi liigub näitus Kuressaarde.

Eesti Kunstiakadeemiast osalesid peamiselt arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid, samuti lõid kursusel kaasa paar tudengit TKTK rakendusarhitektuuri erialalt ja TTÜst.

Näitusel osalejad: Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova

Töötoa juhendajad: Mari Hunt, Timo Palo

Töötoa konsultandid: Henri Laupmaa, Hindrek Lootus, Aare Toomist (Polarsol), Ljudmilla Georgijeva

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210, Kukruse Polaarmõis.

Rohkem polaarinfot ja fotosid näitusest: https://www.facebook.com/polaarruum

Makettide fotoalbum, fotod Tõnu Tunnel: http://bit.ly/polaarruumpress

Lisainfo:
Gerli Romanovitš
Kukruse Polaarmõisa perenaine
+372 5305 9902
gerli@kukrusemois.eehttps://

Mari Hunt
Näituse kuraator
+372 556 55 330
mari@b210.ee

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.

Alates 15. septembrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avatud Serbia juurtega Austria kunstniku Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” (“Mirrors are not visible”). Näituse kuraatoriks on Tanel Veenre.

Näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti kunstniku rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles poleeritud teras ja puhas värv on pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990. Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat, meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka.

Hoolimata kõrgest east, on vanameister täis loomislusti ja Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter“ („Midagi pole taga“).

Peter Skubic (s 1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Alates Viini kunstiülikooli lõpetamisest on ta jõuliselt kaasa rääkinud nii ehtekunsti kui ka vabade kunstide vallas. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale. Peter Skubic on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” / “Mirrors are not visible” Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) 15.09. – 30.10.2016

Idee algataja: Kadri Mälk
Kuraator: Tanel Veenre
Trükise toimetajad: Kadri Mälk, Tanel Veenre
Näituse kujundaja: Nils Hint
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia

Täname: professor Mart Kalm, Anne Laur, Mati Sirkel, Adam Cullen

Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud K-R 11:00-18:00, L-P 10:00-18:00.

Infoks ajakirjanikele: kunstnik Peter Skubic viibib juba Tallinnas ning on meeleldi nõus kohtuma intervjuudeks või muudeks vestlusteks. Huvi korral võtke ühendust Helen Saluveeriga telefonil 5200920.

Lisainfo:
Helen Saluveer
+372 520 0920
helen@balalaika.ee

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/fmlk2fcavtsjdld/AAARWmuSUNvMUYO6FOwFp4Uoa?dl=0