Rubriik: Erialad

10. juunil kell 14-17 TTÜ tudengimaja saalis toimuval arenduste EXPOl esitlevad TTÜ ja EKA magistrandid kolme uut innovatiivset lahendust sellest, kuidas minimeerida tuleohtu ja kaht vett- ja energiat säästvat tootekontseptsiooni enda ja rõivaste pesemiseks. Lahendused on välja töötatud koostöös Päästeametiga ja taaskasutatavaid pesupesemisensüüme arendava iduettevõttega ReLaDe.

Design & Engineering laiem eesmärk on alati olnud disaineri- ja insenerimõtte ühendamise tulemusena jõuda meeskondadega elujõuliste kontseptideni, mis lahendaksid tõelisi ja elulisi probleeme. Seekord keskendusime väljakutsetele, mille üle pole tihti mõeldud ning millel oleks laiem ja kaugem mõju. See kõik tingis ka partnerite valiku, kelleks olid Päästeamet tuleohutuse teemaga ning ReLaDe uut tüüpi pesupesemistehnoloogiaga.

„Eripalgelistes, ülesannetest lähtuvalt koostatud projektipõhistes meeskondades töötamise oskus on kaasaegse majanduskeskkonna suur väljakutse tööturule. See on olnud ühtlasi ka meie haridussüsteemi achilleuse kand,“ selgitas seekordsete projektide tagamaid üks juhendajatest Ionel Lehari. „Inseneri ja disaineri mõte liiguvad erinevaid teid pidi, vahel ka vastassuundades. Nende liitmine tõstatab õppetegevuse tavapraktikast laiemaid küsimusi, genereerib uusi ideid ning loob uut kvaliteeti. Need kogemused, see teisenenud tunnetus protsessidest on väärtus omaette, kuid ka lõpptulemuste endi üle on põhjust rõõmu tunda“ lisas ta. Ja seda nii partneritel, kelle probleeme käsitleti tihti ootamatul moel, kui ka tudengitel ja juhendajatel, kes kõik õppisid midagi sellest kursusest.

Disaineritest ja inseneridest koosnevad meeskonnad tutvustavad reedel viit uut lahendust. Fiready on erinevaid süsteeme liitev tehnoloogiaplatvorm, mis lihtsustab tuletõrjujate kommunikatsiooni ja operatsiooni juhtimist ning seeläbi tõstab töö efektiivsust ja turvalisust. Mislet on väljanägemiselt tavaline köögi õhupuhastaja, kuid tema sees on peidus mitmeid tuld ja suitsu märkavaid andureid koos udumasinaga, mis aitab kustutada ka rasvapõlenguid. Campable on kaasaegne viis looduse nautimiseks, mis aitab linnainimesel leida matkamiseks sobiv koht ja aeg ning oma matka turvaliselt ning muretult nautida. ReWash on kriisipiirkondadesse mõeldud isepuhastuva veesüsteemiga kätepesu- ja dušimoodulid, mis kasutavad ReLaDe nanotehnoloogial põhinevaid magnetilisi ensüüme pesuainena ning seeläbi aitavad keskkonda puhtana hoida. Laudron on automaatne pesemisjaam null-energia kortermajadesse, mis säästab vett, energiat ning pakub samas mugavat pesupesemisteenust aega kokku hoides.

Esitlus on avalik ning kõik huvilised on oodatud töödega tutvuma. Projekte juhendasid Ionel Lehari ja Hannes Seeberg

Taust

TTÜ ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava Design and Engineering eesmärgiks on siduda teadus, tehnoloogia ja disain ühtseks loovaks distsipliiniks. Õppekava toetub kasutajakesksele lähenemisele, arendustegevusele ja ettevõtluse ning majanduskeskkonna mõistmisele ja loob seeläbi viljakama pinnase innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamiseks.

Lisainfo

Ruth-Helene Melioranski

5660 3440

ruth-helene.melioranski@ttu.ee

Design & Engineering

MARIA TAMM

Anuma potentsiaal

2.06. – 7.06. 2016

Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2

Kolmapäeval 1. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna magistrandi Maria Tamme magistritöö näitus „Anuma potensiaal“.

Kõik saab alguse mullist. Anum on seest õõnes vorm, mida on ka iga klaasimull. Klaasipuhumine on ideaalne viis anuma kui õõnesvormi valmistamiseks ja suurepärane tehnika anumaga mängimiseks, sest annab meistrile rohkem kontrolli puhutise üle kui näiteks ahjusulatustehnikad.

Maria Tamm on enesele selgelt sõnastanud oma töö eesmärgi – tegeleda tarbevormi, aga mitte tarbenõuga. See tähendab, et isegi, kui tema puhutud objektid võiksid olla reaalselt kasutatavad, ei soovi ta seda. Tööde peamine funktsioon, magistritöö raames, on puhtalt vaataja mõtisklema panek anuma potentsiaali üle. Töö keskmeks on anum ja selle arenguvaru ehk kuhu ning kuidas üks objekt, vorm, anum areneda võib. Millal lõppeb tema potentsiaal anumana? Millal muutub anum kunstiobjektiks ja kaotab oma funktsiooni? See tähendab millal saab anumat defineerida vaid kunstobjekti ja mitte enam anumana?

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Näitusel TASE on Rauaniidi hoone 4. korrusel väljas kõik arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2016. a. kevadel kaitstud magistritööd:

Ats Buddell: Puine puitstruktuur

Gert Guriev: Pagulaste integreerimine

Juhan Kangilaski: Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Sven Luik: Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Taavi Lõoke: Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Karina Niinepuu: Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Liina-Liis Pihu: Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Andres Ristov: Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Tanel Trepp: Startup kogukond

Liis Uustal: Ruum ja mäng

Samal näitusekorrusel on esitletud ka urbanistika ja sisearhitektuuri magistritööd.

Näitus on avatud 2.-16. juuni, aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas esmaspäeval kaitstud magistritöödes tegeleti Eesti ühiskonna oluliste tulevikku suunatud küsimustega. Tööde teemad ulatusid Eesti haiglatevõrgu struktuurist, pea poole Tallinna elamufondist moodustavate paneelelamute kaasaegseks elukeskkonnaks kohaldamise ning pagulaste ühiskonda integreerimiseni. Siia vahele mahtusid kaitseväe uus väljaõppekeskus, mahajäetud hoonete ja materjalide taaskasutuse programm, massiivpuidu ja komposiitkonstruktsioonide kasutusvõimaluste uurimine ja palju muud kaasaegses ühiskonnas olulist, muuhulgas ka kohaspetsiifiline koloonia Marsil. Pea kõik need on rohkem või vähem põletavad teemad, mis vajavad nii täpsemat ja sügavamat analüüsi lahus päevapoliitika survest kui ka vähemalt osalist lahendamist kohe siin ja praegu.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!

Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:

Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald

Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng

Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi

Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai

Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond

Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim

Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur

Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen

Paus kell 13.45-14.30

Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae

Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine

Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba

Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman

Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader

Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus

Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo

Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.

EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.

EKA arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

642 0071

Neljapäeval, 19. mail kell 19.00 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8) järjekorras 51. Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga “Kui suur on suur?”, kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes vaatavad palju poleemikat ja vastuolu tekitanud projektile mitme erineva nurga alt, üritades vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsides kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.

Moderaator Veronika Valgu sõnul arutatakse välkloengul, kuidas suur, kaugtuledega tulevikku vaatav linnamõte sündida võiks: “Üks päriselt suur linna arendamise ja merele avamise mõte peaks rääkima ka avalikust ruumist ja selle kvaliteedist, elu- ja ettevõtluskeskkonna väärtustest, tänapäevasest ühistranspordist, mida vääriksid tallinnlased – ühtviisi nii kesklinna kui ka äärelinna elanikud – ja samamoodi ka näiteks viimsikad.”

Välkloengul saavad sõna arhitekt Villem Tomiste, transpordiplaneerija ja tehnikaülikooli õppejõud, liiklusohutuse ja liikluskorralduse ekspert Dago Antov, arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, kunstiteadlane ja kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ja arhitekt Oliver Alver.

Arhitektuuri välkloengute sarja eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Välkloengud on tasuta, nende korraldamist toetab Kultuurkapital.

Lisainfo:

Triin Männik

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute kommunikatsioonijuht

Tel: +372 56201104

E-post: triin@arhitektuurikeskus.ee 

Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini labori asutamine
2015/16 MA pilootkursuse tudengitööde esitlus
18. mail kell 14.00
Hobuveskis (Lai 47, Tallinn)

Kolmapäeval, 18. mail kell 14.00 toimub Hobuveskis (Lai 47, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini labori (JDL) asutamine ja 2015/16 magistriõppe pilootkursuse tudengitööde esitlus.

EKA ülekoolilise jätkusuutliku disaini pilootkursuse magistrandid esitlevad oma 2015/16 aastal ökodisaini vallas valminud töid:

Uuele elule on äratatud EKA jätkusuutliku disaini kaubamärk HULA, mille asutasid 2002. aastal toonased EKA moedisaini magistrandid Eve Hanson, Reet (Ulfsak) Aus, Anu Lensment ja Marit Ahven moeosakonna magistrikursuse raames. Esitlusel tutvustatakse ka Linnateatri keskkondlikku jalajälge ja Tallinna Loomaaia väikeloomadele arendatud tooteid.

Samuti esitletakse uuendatud jäätmete kaardistusplatvormi reuse.ee, mis on olnud materjalikataloogiks ka Hula uutele toodetele. Platvorm Trash to Trend ühendab disainereid erinevatest riikidest, kes kasutavad oma toodetes ülejääk materjale. Iga toote juurde kuulub läbipaistvuse kalkulaator, mis annab kliendile infot, millest, kus ja kes on toote disaininud ja valmistanud.

Trash to Trend on õppeplatvormiks ka loodavale laborile.

Aastane tegevus koos EKA MA tudengite, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse, Erasmus+ Innolabsi projekti ja paljude partneritega päädib uue Jätkusuutliku Disaini Labori loomisega Eesti Kunstiakadeemias.

Kava

14.00 sissejuhatus – Reet Aus

14.10 Innolabsi projekti kokkuvõte ja tulemus – Inga Raukas ja Harri Moora

14.30 kuulutab Eesti Kunstiakadeemia rektor prof. Mart Kalm välja Jätkusuutliku disaini labori asutamise

14.45 MA praktilised projektid – juhatab sisse Markus Vihma

a) HULA

b) loomaaed

c) Linnateater

15.30 Tagasiside ja küsimused

16.00 Arutelu ja suupisted restoranilt “V”

Tere tulemast Eesti Kunstiakadeemia loomingulisse ja innovaatilisse keskkonda! Kõik huvilised on oodatud.

Projekti toetab rahaliselt Euroopa Liit, Erasmus+ strateegilise koostööprojekti grant 2014-1-LV01-KA200-000521.

Lisainfo:

Inga Raukas

EKA Innolabs projektijuht

Telefon: 5162578

E-mail: inga.raukas@artun.ee

Igakevadine Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” kolib sellel korral galeriiseinte vahelt välja paikadesse, millega tudengid on tegelenud oma projektide ja töötubade raames lõppeva õppeaasta jooksul. Üle Eesti toimuva sündmusteprogrammi esimene ettevõtmine toimub Tallinnas Võrgu tänaval, kus on 20.-22. maini avatud pop-up näitus-aktsioon “Linnapaus”.

“Soovime erinevate aktsioonidega suunata tähelepanu huvitavatele ruumiolukordadele meie ümber ning õhutada inimesi märkama neid ümbritseva igapäevase ruumi alternatiivseid kasutusviise. Aktsioonidega katsetame otse sündmuskohal koos publikuga läbi mõned nendest kasutusviisidest, kasvõi hetkeks,” selgitas EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Esimene aktsioon kannab pealkirja “Linnapaus” ja toimub 20.-22. maini Tallinnas mereäärsel tänaval Kalarannas, aadressil Võrgu 8. “Linnapaus” äratab näituse ajaks uuele elule kahe hoone vahelise unustusse jäänud tillukese krundi Võrgu tänaval. Üheks nädalalõpuks täitub ruum uue eluga – lavastatakse arhitektuuri ja sisearhitektuuri eriala 2. kursuse eramu projekt, mida juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid ja sisearhitekt Edina Dufala-Pärn. Publiku ette tuuakse kodu intiimsem pool, mis muidu meie kõigi silme eest peaks varjatuks jääma.

Näitus avatakse 20. mail kell 18 ning lülitatuna Kalamaja päevade programmi, ootab näitus külastajaid ka 21. ja 22. mail. Laupäeva õhtul kell 20 räägib kohapeal linnapausidest arhitekt Eve Komp.

“Linnapausile” järgnevad ruumiaktsioonid Rummus, Tootsis, Kopli liinidel ja mujalgi.

“Lõppmängu” sündmustesarja korraldab ArhiAbi nime all tegutsev grupp EKA 2. kursuse arhitektuuritudengeid, kes lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. ArhiAbi meeskonda juhendab arhitekt Andres Ojari.

Näitus “Linnapaus” on avatud
20. mail kell 18-22
21. mail kell 12-22
22. mail kell 12-16