Rubriik: Erialad

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016 soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.

Tallinna linnagalerii

26. veebruar – 27. märts 2016

Harju 13

K—P 12—18, tasuta

kunstihoone.ee

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver

9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

Jaan Toomik

Esimene uni

Kunstihoone Galeriis

4.03 – 03.04.2016

Pärast selle aasta jaanuaris lõppenud ja vananemise ilu üle põske pugistanud personaalnäitust Temnikova ja Kasela galeriis astub Jaan Toomik endast väljapoole jääva maailma hullusesse, mille ta saagimispakul trooniva puuslikuga ja kirvevarrest välja kasvava halupuuga kaunistatud koduõue lohistab.

Iga Jaan Toomiku näitus teostub ainult talle omases rütmis ja kontekstis, tema enda loogika järgi ja tema poolt fokusseeritud valguses. Enamasti näib kunstniku tööde kooslus ja sõnum vaatajale katkendliku ja ebaühtlasena, selle järjepidevus ja tähendus avanevad alles hiljem, järgmise väljapaneku tulles. Seegi on tähendusrikas, et kunstniku ebaühtluses on – nagu märgib Hanno Soans – midagi väga olulist*. Tema ausus iseenda kui refleksioonipaiga (Alina Astrova tabav väljend)** dokumenteerimisel koosneb hulgast eelaimustest, nägemustest ja näiliselt irratsionaalsetest seostest, mis piitsutavad nii kunstnikku kui tema tööde tõlgendajaid aina suurema täpsuse poole. See, mis ei lase vaataja pingestatusel ja tähelepanul lahtuda, on Toomiku võime püüda kinni ja peatada mitte tunne või mõte, vaid neid ajendav, neid käima lükkav jõud. Viimane on pealispinnal nähtavast intiimsusest oluliselt suurem, on meid kõiki liigutav sõnastamatu mootor. . .keda see ei puudutaks?

Käesolev näitus jätkab Jaan Toomiku viimase aja väljapanekute tunnusjoont: kunstnikule iseloomulike valdavalt tumedate ja tuhmide värvikoosluste kõrval ripuvad üksikud punase, oranži ja lilla eredusest kantud plahvatuslikud maalid. Koheselt nahaaluseks sublimeeruvate võõrahirmu ja läheduse igatsusega võrreldes on nende maalide kirkuses pika vinnaga paratamatust, välist ja möödapääsmatut. Sel paratamatusel on unest äratamise võime ja omadus aidata jalule järjekordne kaader pikast filmist, mis räägib elust. Elust, millel niikaua kui ta tiksub, on alati kujundiks saav järg.

*Hanno Soans. Elu surmasuunaline voolus. Sirp, 18 dets.2015

**Alina Astrova pressiteade Jaan Toomiku näitusele „Smells Like Old Men’s Spirit“ Temnikova ja Kasela galeriis 5.11.2015 – 9.01.2016

Kustihoone galerii

Vabaduse väljak 6

4.märts – 3.aprill 2016

K-P 12.00-18.00, tasuta

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Jaan Toomik – jaantoomik@gmail.com

Pressiteate koostas:

Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee

7. kuni 10. märtsini toimub stsenograafia eriala meistriklass, mille käigus uuritakse paberkostüümide valmistamise võimalusi Saša Pepeljajevi uuele muusikalavastusele “Taim is Opera”. Ooperiprojekt esietendub aprillis EMTA Kammersaalis koostöös Ooperistuudioga. Valged paberkostüümid peavad kujutama floristlikke objekte, olles samal ajal projektsioonide abil animeeritavad. Juhendajad Inga Vares ja Lilja Blumenfeld. Pilt on illustreeriv.

7. kuni 10. märtsini toimub stsenograafia eriala meistriklass, mille käigus uuritakse  paberkostüümide valmistamise võimalusi Saša Pepeljajevi uuele muusikalavastusele “Taim is Opera”. Ooperiprojekt esietendub aprillis EMTA Kammersaalis koostöös Ooperistuudioga. Valged paberkostüümid peavad kujutama floristlikke objekte, olles samal ajal projektsioonide abil animeeritavad.

29. veebruarist kuni 4. märtsini toimus ekstreem-kostüümi alane meistriklass, mida juhatas kostüümikunstnik Triinu Pungits. Taaskasutuspapist ja paberist loodi kostüümid Shakespeare’i Macbethi ainetel. Lähema vaatluse all olid kolm nõida sellest näidendist. Kohal viibisid ning nõu andsid koreograafid Alissa Schneider ja Saša Pepeljajev.

23. veebruaril toimus stsenograafia eriala projektide ühine arvestuspäev. Eesmärgiks tutvuda kaasüliõpilaste töödega ning saada tagasisidet eriala- projektile kõigilt osakonna õppejõududelt. Tagasisidet andis ka armastatud õppejõud Maiu Rõõmus.

5.märts 2016

12 – 17
Suur-Kloostri 11

Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.

Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!

12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam

12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus

14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam

15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Darja.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Flaieril on kasutatud Kairi Sirendi (BES 2) visandit.

Kätte on jõudnud aeg, mil ERKI asub moeterritooriumit kaardistama ja riigikorda looma. Seadus-moeloomes osalema on oodatud kõik ambitsioonikate ideedega noored disainerid, kel südikust end läbi loomingu väljendada. ERKI ehk Eternal Republic of Kind Individuals ootab kavandeid 7. märtsist kuni 17. märtsi kella 16.00-ni.

ERKI Moeshow toimub tänavu juba 29. korda. Selleaastane, juubelile lähenev ERKI pöörab kõigepealt pilgud väljapoole. Ja seejärel peeglisse. Käesoleval ajahetkel katsetatakse kõikjal nii riikidevahelisi kui ka inimlikkuse piire, külvatakse ebavõrdsust, pinget ja viha. Sel aastal emigreerume kõrgemale ja kaugemale reaalsest olukorrast praeguses maailmas. ERKI – Eternal Republic of Kind Individuals. “See on alternatiiv praegusele ühiskonnale, kus toimub vabatahtlik allumine diktatuurile, mis ei ahelda,” selgitab tänavuse kontseptsiooni tagamaid Elo Meier, üks ERKI peakorraldajatest. Kui eelmisel aastal oli ERKI teel, siis nüüd oleme kohal, et jääda. ERKI kui ETERNAL, igavesti püsiv, ühiskonnakriitiline ning erakordne.

Üritusega on igal aastal seotud ligi 25 erinevat kollektsiooni, tudengid nii Eestist kui ka välisriikidest. Lavale jõuab keskeltläbi 200 modelli ning publikuhulk on küündinud viimastel aastatel kuni 1500 inimeseni. ERKI lavalt on oma karjäärile hoo sisse saanud mitmed tänased Eesti moedisaini tipptegijad nagu Reet Aus, Aivar “Antonio” Lätt ja Lilli Jahilo.

ERKI Moeshow toimub sel aastal 21. mail. Kavandite esitamine algab 7. märtsil ning läheb lukku 17. märtsil kell 16.00.

Vaata uut treilerit siit:

Elo Meier

Projektijuht

Tel: 53544548

E-mail: elomeier.ee@gmail.com