Rubriik: Erialad

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Natalja.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

Esmaspäeval, 01.veebruaril 2016. a kell 17:00 toimub Tallinnas HOP galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 15. jaanuarist kuni 02. veebruarini 2016. a.

Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.

Näituse eelretsensendid on Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Anu Kannike (Tallinna Ülikool).

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus?

Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.

Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.

Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele.

Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.

Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.

Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

“Hüljatud maastike” valdkondadevahelises töötoas osalejad on jõudnud oma tegemistes vaheetapini ja kutsuvad huvilisi teisipäeval, 26. jaanuaril kell 17 EKA arhitektuuriosakonda (Pikk 20, 3. korrus) kuulama tudengite lühiettekandeid, kus esitletakse esialgseid vaatlus- ja uuringutulemusi.

Töötoa lõpptulemuste esitlus toimub laupäeval, 30. jaanuaril kell 14 EKA kunstiteaduse instituudis, Suur-Kloostri 11.

“Kes kardab Kopli liine?” on valdkondadevahelise seeria “Hüljatud maastikud” viies töötuba, kus osalevad arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Nende inspireerivat ruumilist keskkonda puudutavate teemadega tegelevadki üheskoos viie eriala tudengid EKAst ja TTÜst.

Töötoa juhendajad: Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).

“Hüljatud maastike” töid saab näha ka Eesti Arhitektuurimuuseumis kavandatud näitusel, kus tutvustatakse Vene-Balti laevatehast kogu selle pisut hirmuäratavas mastaapsuses ja ilus.

Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maris Veeremäe

Eesti Kunstiakadeemia

maris.veeremae@artun.ee

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb muuseumis kolmel talvisel laupäeval pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustavad. 16-19aastased noored on samal ajal aga oodatud sisearhitektuuri-töötuppa, kus räägitakse ruumi tajumisest ja muutumisest.

Kohvik “Wunderlich” on avatud kolmel laupäeval – 30. jaanuaril, 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.

Esimesel kohvikupäeval, 30. jaanuaril, on publiku ees Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid, Taevo Gans (s. 1941). Nii tema interjööre, valgusteid kui ka mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus. Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971; 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta interjööris kasutama supergraafikat; tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu ka rahvusvahelisel areenil. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.

30. jaanuaril toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on “Lähikontakt”. Näeme, kuuleme, katsume, tunneme lõhna ja maitseme ruumi. Aga kuidas täpselt? Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud omakorda ruumi mõjutavad. Järgnevate töötubade teemadeks on “Ruumielamus” (13. veebruar) ja “Tulevikuruum” (27. veebruar).

Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea.

Programm laupäeval, 30. jaanuaril 2016

11.00 Kohvik avaneb

11.15-12.00 Erikülaline Taevo Gans, vestlust suunab Carl-Dag Lige

12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, ringkäik Taevo Gansi ja kuraator Carl-Dag Ligega

12.30-13.30 Haridustund noortele

14.00 Kohvik sulgub

Eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, kuraator

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

55 688 395

KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)

——————————————————————————-

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest

——————————————————————————-

Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?

Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.

Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.

Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.

Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.

Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

———————————————————————————-

Joanna Figiel public lecture on artistic work

———————————————————————————-

On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.

„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.

What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?

What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?

To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.

To name a few, I will:

-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.

-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)

-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists

-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.

Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“

Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.

——————————————————————————————

A workshop about the relationships of art and work.

——————————————————————————————

Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)

In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.

The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?

In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?

Recommended reading

Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/

Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum

https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts

https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification

www.art-workers.org

Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory

Further readings:

Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia

PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/

Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

WAGE?

Bulletpoints to think about:

thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?

artist income

content of their art academies’ curriculum

expectations vs reality of the art world/art economy

precarity

competition vs individuality

internalisig/personalising systemic issues

collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising

burnout/work-life balance

Possible steps:

– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?

– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?

– mapping precarity

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.

Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.

Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.

Eile esietendus teatris “Endla” EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu ja EKA stsenograafia tudengite ühise loominguna Mehis Pihla lavastus “Uhkus ja Eelarve”.

Üles astusid III kursuse üliõpilased Bibi-Ann Kahk ja Terje Kähr. palju õnne neile esietenduse puhul!

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3