Rubriik: Erialad

EKA stsenograafia osakonnas toimus 11.-15. jaanuarini 2016 Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide võrgustiku DAMA järjekorras juba 20-s rahvusvaheline workshop. Labürintteatri workshopi DILEMMA Orpheuse ja Eurydike müüdi ainetel viisid läbi stsenograafia osakonna nüüdisteatri dotsent Inga Vares ning Tallinna Ülikooli tantsuteraapia õppejõud Mari Mägi. Mõlemad kuuluvad 2015 aastal Eesti Teatri etenduskunstidevahelise aastaauhinna pälvinud Labürintteatriühenduse G9 koosseisu. Organisatoorse poolega toetas DAMA koordinaator Henri Hütt. 14 erinevate kunstialade (muusika, tants, stsenograafia, uus-meedia, valguskujundus, disain, film) tudengit Eestist, Soomest, Islandilt ja Lätist said ülevaate labürintteatri meetodist nii teoorias kui praktikas. Workshopi ülesehitus põhines Kangelase teekonnal (pärit lehelt: http://www.thewritersjourney.com/hero’s_journey.htm).

Iga päev uues, erineva iseloomuga kohas (EKA vabade kunstide maja aadressil Lembitu 12, Balti jaam, Kotzebue 1 vabrikuhoone, Saue mõis) uuriti meelte- ja ruumitaju, isiklike lugude ja müüdi, avaliku või eraldatud ruumi rakendamisvõimalusi vaataja poolt aktiivselt kogetavate stseenide loomisel nii soolodena kui väikeste gruppide koostööna. Viimasel päeval jagunes grupp pooleks, nädala jooksul õpitu ja kogetu põhjal loodi ja etendati kaks labürintteatrietendust inspireerituna Orpheuse ja Eurydike müüdist. Sujuva ja loomingulise koostöö viljad võivad avalduda tudengite tulevastes (ühis)projektides, samuti tunti huvi 2016 sügisel EKA stsenograafia osakonnas avatava rahvusvahelise magistriõppe programmi vastu, kus üks semestriprojektidest keskendub plaanikohaselt just labürintteatrile.

DAMA koduleht: http://medialappi.net/dama/#2

DILEMMA fotod, autor Henri Hütt: https://www.flickr.com/photos/damaproject/albums/72157661389982174

Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre

20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht

Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist. 

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor

Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis. 

17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University

Tendences in industrial and craft processes in UK

24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?

2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design

„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“

9.03 Aap Piho / Warm North disainer

Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?

Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik

Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.

16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer

Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.

23.03 loengut ei toimu.

30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf 

Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.

6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja

Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.

13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja

Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub. 

20.04 loengut ei toimu.

27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.

Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini. 

Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop ja doktorant Andres Uueni külastasid Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et valgustada vanemate maalikihtide avamiseks infrapunakaameraga Evald Okase nõukogudeaegset pannood “Rahvaste sõprus”. Keskenduti peamiselt kahele paneelile, mis Okase algsetel joonistel kujutasid alasti figuure ja võisid olla töö lõppfaasis üle maalitud ent läbivalgustamise käigus ei leidnud see hüpotees kinnitust. Väiksemaid üllatusi pannoo siiski pakkus, täpsema ülevaate annab ERR-i uudisteportaal.

HOP galerii Tallinn 

15.01.- 02.02. 2016

Jaana Päeva

KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus? Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele. Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00

„Põika kui pagulane!“

Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“

Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .

Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.

  PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone

Ülle Marks ja Jüri Kass

Vüüming
Kunstihoone galerii

Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!

Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.

Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).

Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015

Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee

Vano Allsalu

“Järelpõletus/Afterburn”

18.12.2015 – 16.01.2016

Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.

Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.

Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.

Vano Allsalu:

Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?

Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.

Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.

Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.

Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Vaal galerii

6810 871

5302 8766

galerii@vaal.ee

pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend

Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.

Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.

Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.

Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

TÕNIS KENKMAA

Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.

Elab ja töötab Tallinnas.

http://cargocollective.com/kenkmaa

http://printsbytm.com

Haridus

2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA

2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA

1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium

Töökogemus

2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD

2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud

2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige

2012 A-Film Eesti, Layout-Artist

2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik

2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja

2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja

Isiknäitused

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)

2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn

2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn

2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn

Osalemine näitustel

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,

KUMU, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn

2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu

2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn

2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali

noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu

2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii

2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn

2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn

2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone

2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn

2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid

2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn

Projektid

2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)

2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse

Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa

2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine

2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus

“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa

2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa

2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome

1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011

Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008

Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005

Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004

MARILIIS OKSAAR

Sündinud 25.04.1987 Tallinnas

Elab ja töötab Tallinnas

http://mariliisoksaar.com

http://printsbytm.com

Haridus

2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA

2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA

2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala

1994 – 2006 Kristiine gümnaasium

Osalemine näitustel

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome

2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome

2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,

Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu

2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu

2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn

2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn

2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn

2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu

2011 SIHT, In Graafika, Pärn

2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn

Projektid

2013 – … Dadamora

2012 – … Prints by TM

2012 VonKrahliGalerii

2011 – … Rühmitus SIHT

Publikatsioonid

Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015

Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013

Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013

Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013

Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012

Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012

Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012

Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012

Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012

Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011

Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011