Rubriik: Erialad

11.12.2015 — 13.12.2015

WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad

Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:

11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.

12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.

13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.

Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!

Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau

Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad

Reede 11 detsember, 2015 — Pühapäev 13 detsember, 2015

Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:

11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.

12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.

13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.

Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!

Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau

Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

07.12.2015 — 01.02.2016

Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis
 1.12.2015-1.02.2015

anna_stina_skin

1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. 

Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. 

Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.”

Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.

Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.

Foto: Marika Agu

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis
 1.12.2015-1.02.2015

Esmaspäev 07 detsember, 2015 — Esmaspäev 01 veebruar, 2016

anna_stina_skin

1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. 

Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. 

Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.”

Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.

Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.

Foto: Marika Agu

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

04.12.2015 — 22.12.2015

Tiina Puhkani TALVEAED Hop galeriis

SONY DSC

Tiina Puhkan

TALVEAED

4.12.- 22.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.

Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).

Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.

Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.

Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Tiina Puhkani TALVEAED Hop galeriis

Reede 04 detsember, 2015 — Teisipäev 22 detsember, 2015

SONY DSC

Tiina Puhkan

TALVEAED

4.12.- 22.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.

Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).

Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.

Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.

Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

17.12.2015

BEatrice von bismarcki avatud loeng

bismarck

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink

BEatrice von bismarcki avatud loeng

Neljapäev 17 detsember, 2015

bismarck

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink

18.11.2015 — 20.11.2015

põnev töötuba nigulistes

Niguliste töötuba. Foto: SRAL

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.

Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele. 

Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!

Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

põnev töötuba nigulistes

Kolmapäev 18 november, 2015 — Reede 20 november, 2015

Niguliste töötuba. Foto: SRAL

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.

Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele. 

Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!

Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

27.11.2015 — 31.12.2015

WIP – Work in Progress

stilllife_in_G9

WIP – Work in Progress

27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)

Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.

„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.

Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.

Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.

Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.

Näitus avatakse 27.11. kell 19.00

Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

WIP – Work in Progress

Reede 27 november, 2015 — Neljapäev 31 detsember, 2015

stilllife_in_G9

WIP – Work in Progress

27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)

Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.

„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.

Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.

Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.

Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.

Näitus avatakse 27.11. kell 19.00

Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

24.11.2015 — 12.12.2015

Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis

Print

Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
 
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2 
Tallinn 10133ANDRES TALI 
Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 
1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala
1967–1974 Tallinna 44. Keskkool
1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik
2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan
2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor
2008–2010 vabakutseline kunstnik
2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor
2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan
2000–2002 vabakutseline kunstnik
1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“
1985–1993 vabakutseline kunstnik
1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus
Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige)
2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja
2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige
2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige
1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 
2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn
2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn
2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn
2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn
2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn
2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn
2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn
2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 
2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn
1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 
1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 
1998 Kivisilla galerii, Tartu 
1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 
1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 
1991 Sinimandria galerii, Tartu 
1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn
1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 
2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria
2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa
2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina
2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola
2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
2003 World Award Winners, Krakow, Poola 
2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 
1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
1994 International Print Triennial, Krakov, Poola
1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 
1991 International Print Triennial, Krakov, Poola
1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 
1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn

Preemiad jm. autasud 
2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus
2006 Balti Assamblee preemia
2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi 
 teatrikunstnikega)
2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix
1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 
1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil
1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 
1984 EKL noore kunstniku aastapreemia

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis

Teisipäev 24 november, 2015 — Laupäev 12 detsember, 2015

Print

Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
 
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2 
Tallinn 10133ANDRES TALI 
Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 
1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala
1967–1974 Tallinna 44. Keskkool
1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik
2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan
2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor
2008–2010 vabakutseline kunstnik
2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor
2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan
2000–2002 vabakutseline kunstnik
1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“
1985–1993 vabakutseline kunstnik
1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus
Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige)
2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja
2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige
2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige
1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 
2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn
2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn
2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn
2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn
2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn
2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn
2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn
2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 
2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn
1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 
1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 
1998 Kivisilla galerii, Tartu 
1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 
1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 
1991 Sinimandria galerii, Tartu 
1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn
1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 
2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria
2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa
2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina
2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola
2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
2003 World Award Winners, Krakow, Poola 
2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 
1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia
1994 International Print Triennial, Krakov, Poola
1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 
1991 International Print Triennial, Krakov, Poola
1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 
1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn

Preemiad jm. autasud 
2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus
2006 Balti Assamblee preemia
2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi 
 teatrikunstnikega)
2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix
1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 
1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil
1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil
1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 
1984 EKL noore kunstniku aastapreemia

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

26.11.2015 — 28.02.2016

Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis

wunderlich1

26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.

Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”

Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”

“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti

28.11.2015-28.02.2016

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar

Kuraator: Carl-Dag Lige

Produtsent: Hannes Praks

Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment

Graafiline kujundus: Aadam Kaarma

Fotograaf: Renee Altrov

Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater

Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich

Lisainfo:

Triin Männik

Näituse kommunikatsioon

Tel: +372 56201104

E-post: triin@pluk.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis

Neljapäev 26 november, 2015 — Pühapäev 28 veebruar, 2016

wunderlich1

26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.

Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”

Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”

“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti

28.11.2015-28.02.2016

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar

Kuraator: Carl-Dag Lige

Produtsent: Hannes Praks

Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment

Graafiline kujundus: Aadam Kaarma

Fotograaf: Renee Altrov

Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater

Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich

Lisainfo:

Triin Männik

Näituse kommunikatsioon

Tel: +372 56201104

E-post: triin@pluk.ee

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

12.11.2015 — 05.12.2015

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI, Uusi maa ikkunani takana

_DSC3236_0606

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI 

Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana

12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki

“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”

Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.

Kuratointi: Laura Toots

Graafinen suunnittelu: Maria Muuk

Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald

Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe

Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY

Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)

Auki joka päivä 9-15

Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi

Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi

Hotline 24h: 050 5975806

Osoite:

Kallio Kunsthalle

Taidehalli

Toinen linja 31

00530 Helsinki

Suomi

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI, Uusi maa ikkunani takana

Neljapäev 12 november, 2015 — Laupäev 05 detsember, 2015

_DSC3236_0606

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI 

Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana

12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki

“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”

Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.

Kuratointi: Laura Toots

Graafinen suunnittelu: Maria Muuk

Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald

Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe

Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY

Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)

Auki joka päivä 9-15

Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi

Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi

Hotline 24h: 050 5975806

Osoite:

Kallio Kunsthalle

Taidehalli

Toinen linja 31

00530 Helsinki

Suomi

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

20.11.2015 — 23.11.2015

Vabade kunstide teaduskonna I aasta magistrantide näitus PIND EKKM-s

Eesti Kunstiakadeemia

Vabade kunstide teaduskonna

I aasta magistrantide näitus

PIND

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Põhja puiestee 35

näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00

näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19

osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

juhendas: Anders Härm

Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.

Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.

Pressiteate koostas

Anders Härm

Tel: 50 84570

anders@ekkm.ee

täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Vabade kunstide teaduskonna I aasta magistrantide näitus PIND EKKM-s

Reede 20 november, 2015 — Esmaspäev 23 november, 2015

Eesti Kunstiakadeemia

Vabade kunstide teaduskonna

I aasta magistrantide näitus

PIND

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Põhja puiestee 35

näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00

näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19

osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

juhendas: Anders Härm

Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.

Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.

Pressiteate koostas

Anders Härm

Tel: 50 84570

anders@ekkm.ee

täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink