Rubriik: Erialad

EKA Disainiteaduskonna joonistusstudio semestri viimases krokiis on modelli rollis BMO 2 tudeng Katrin.

Flaieri foto pildistas Kristiina Jeromans.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&pnref=story

Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1)
.

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

Krohvil seinamaalide teisaldamine ja uuele asukohale paigaldamine on olnud läbi ajaloo levinud restaureerimispraktika – mõelgem kasvõi Pompei maalingutele, mis põhimahus asuvad hoopis Napoli Rahvusmuuseumis. Siiski on seda moodust valdavalt rakendatud vaid freskotehnikas maalingute puhul. Viimane poolsajand aga taolist restaureerimispraktikat ei soosi – arhitektuurse maalingu puhul eeldatakse pigem, et see säilitatakse oma autentses kontekstis.

Siiski on vahel paratamatu, et taoline suhteliselt vägivaldne praktika ellu viiakse, näiteks siis, kui maalingu kandja ehk hoone lammutatakse ning teisaldamine on maalingu säilitamise ainus võimalus.

Taoline pretsedent võeti Eestis esmakordselt ette 2010. aastal, kui lammutati EKA õppehoone. Toonased konserveerimisosakonna tudengid eemaldasid vana peahoone seintelt kümmekond väärtuslikumat maalingut. Paraku seisavad need täna aga EKA laos ning uut asukohta neile veel leitud pole.

Teine taoline ettevõtmine osutus vajalikuks Tartu Kaubamaja lammutustööde käigus. 1970. aastatel asus kaubamaja hoones märgiline restoran “Tarvas”, mille sümboliks oli Elmar Kitse sgrafiitotehnikas hiidpannoo. Selle eemaldamiseks töötas EKA konserveerimisosakond koos insenerifirma Haspo OÜ-ga välja tehniliselt keerulise süsteemi, kuidas maalingud seintelt koos krohvikihiga kätte saada. Maalingutele kinnitati profülaktilise kleebisena kaks kihti kaitsekangast ning paneelide ümber konstrueeriti raamisüsteem, mis maalingut seinalt eemaldamise ja ladustamise ajal kaitseb. Elmar Kitse maalingu reljeefsus ja tavatud maalivõtted tegid ettevõtmise kohati keeruliseks, kuid pannoo õnnestus seinalt eemaldada. Kahjuks ootavad ka need maalingud seniajani ERMi fondis oma uut asukohta.

Õnneks saame rääkida projekti kolmandast faasist – maalingu taaseksponeerimisest arhitektuurses keskkonnas – oma kolmanda sarnase projekti puhul. 2015. aasta mais eemaldasime Vana-Võidu mõisa nõukogudeaegsest, lammutamisele määratud juurdeehitisest Elmar Kitse viimase pannoo – tegemist oli taas hästi läbi komponeeritud reljeefse maalinguga. See sai ka esimeseks maalinguks, mis leidis tee uuele seinale. Tänaseks võime öelda, et riskantne ja tehniliselt keerukas ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja maaling on täies hiilguses Viljandi Kutseõppekeskuse uues õppehoones eksponeeritud. Jääme ootama, millal saame EKA uue hoone seintele “kleepida” ka meie vana õppehoone maalingud!

12.–15. novembril osales Pariisis toimuval kunstiraamatumessil Offprint Paris taaskord ka Eesti kunstiraamatute kirjastus Lugemik, mille asutajad on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja dotsent Indrek Sirkel ja õppejõud Anu Vahtra.

Pariisis esitles Lugemik lisaks varasemalt ilmunud teostele nelja sel sügisel ilmunud trükist: Anu Vahtra kunstnikuraamatut “Untitled”, Kristi Kongi monograafiat “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, Marge Monko kunstnikuraamatut “Õige / Vale”, ning Tõnis Saadoja värsket loomingu kokkuvõtet “Tööd 2008–2014”.  Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased ja/või õppejõud.

Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Kadri Noormets, Jaanus Samma, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Flo Kasearu, Marko Mäetamm, ja Merike Estna.

Offprint Paris on Euroopa üks suuremaid kunstiraamatute messe, kus sel aastal osales üle 125 kunsti, fotograafia, disaini ja eksperimentaalse muusika välja andmisele keskenduva kirjastuse rohkem kui 20 erinevast riigist.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 45 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.

Lugemiku raamatumessil osalemist toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Offprint Paris 2015

12.–15. november 2015

Beaux-arts de Paris

l’école nationale supérieure

14 rue Bonaparte

75006 Pariis, Prantsusmaa

www.offprintprojects.com

Pressiteate koostas:

Kirjastus Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

Jon Robert Havener 16.novembril kell 18.00
Ehte-ja sepakunsti eriala avatud loeng

Kansase Ülikooli metalli-ja ehtekunsti eriala professor Jon Robert Havener annab esmaspäeval, 16.novembril kell 18 ülevaate oma loomingust.

Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis 221 (Estonia pst 7, II korrus).

Jon Havener studied silver and goldsmithing at the Cleveland Art Institute in Cleveland, graduating with a B.F.A. in 1973; he got an M.F.A. in metalsmithing in 1975 at the Cranbrook Art Academy Bloomfield Hills, Mich. He has taught metalsmithing and jewelry in the design department at the University of Kansas since 1977.

Jon’s work with holloware in the early 1980s has evolved into smithed and fabricated sculpture that has been exhibited nationally in galleries and competitive exhibitions.

His work is included in various public collections: The City of Lawrence, Kan.; The City of Manhattan, Kan.; Florida A & M University; The University of Nebraska, Omaha; The United States Comptroller of Currency, Kansas City, Mo.; and the Boatman’s Bank, Clayton, Mo. His work is also featured in several private collections, notably commissioned fountains, and works on the wall.

Jon has received several awards and grants for his work, including the Regional Award in Sculpture from the Mid-American Art Allliance and The National Endowment for the Arts in 1985, five research awards from the University of Kansas, and the 1998 Kansas Artists Fellowship in Sculpture.

Jon says his work has evolved from an interest in antiquity and ancient metalwork, and frequently utilizes armor forms. “I enjoy manipulating metal into complex structures that evoke a sense of drama and history,” he says. “My sculptures are often highly gestural, expressing a turbulent energy through growth-like movements.”

https://art.ku.edu/jon-havener

Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“.  Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.

Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelli rollis BTO 1 tudeng Morris.

Vt ka meie stuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Kristiina Kibe ja Sven Tali

VAIKUS / SILENTIUM

14.11.- 1.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Reedel 13. novembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnike Kristiina Kibe ja Sven Tali näitus “Vaikus / Silentium”.

Kristiina Kibe ja Sven Tali on ehtekunstnikud kes mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Kristiina Kibe on eelnevalt omandanud bioloogi hariduse Tartu Ülikoolis. Mõlemad on varasemalt osalenud näitustel erinevates koosseisudes.

„Vaikus/ Silentium“ on nende esimene koostööprojekt mis vormitud näitusena. Loominguprotsessi tulemus mis arenenud kujuteldava vaikuse faasis – „vaikuse tormisilmas“ mis on täis ümbritseva keerise ähvardavat koledust, selle ootuse kartust.

Tööd on valminud ruumiliselt koos, kuid teema tõlgendus on teineteisest sõltumatu.

Vaikus võib olla erinev. On tähendustest täidetud magnetilist vaikust.

On ka kaledat, paisuvat, tühja vaikust.

On vaikust, mis voogab ja on vaikust mis lõikab.

Igapäevaselt proovime maailma ja end ümbritsevat tõlgendada, endale selles süsteemi luua. Kunstnikuna vormime oma mõtted eheteks.

Vaikuse teema tekkis meis arusaamisest, et infokülluses ja müras tuleb leida see vaikus enda sees, et asjadest aru saada.

Olukorrad kuhu me asetume, ei tarvitse olla ootuspärased, kuid igast olukorrast võib asjaolude kokkulangemisel ning enda tahte korral leida midagi vaimu ergastavat ja edasiviivat.

Inimeseks olemises on palju ette kodeeritut ja mitte muudetavat ning ka see tuleb inimesena vastu võtta, isegi kui see iga kord ei paita.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Fotodel:

Kristiina Kibe

„Setted“ 2015

objekt

vask, paatina, puutuhk, hõbe

Sven Tali

„Felo de se“

kaelaehe

2010-2015

messing, pigi, hõbe, kuld, elevandiluu, granaat

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega

Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.

Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Näitus jääb avatuks 29. novembrini.

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).

Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.

http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en

http://www.knippershelbig.com/

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.

Olete oodatud!

Lisainfo:

Anu Piirisild

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

tel 642 0071