Rubriik: Erialad

RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril. 

Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.

Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest. 

Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.

3.-5.juunini inventeerisid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kristo Kooskora juhendamisel Sillamäe kesklinna muinsuskaitse alla võetavat ala. Töö tellis Muinsuskaitseamet, kes kavanadab linna omanäolise ilme säilitamiseks kaitse alla võtta ligi 90 väärtuslikumat hoonet. Seni on kaitsealuseid hooneid linnas vaid kaks: kultuurikeskus ja endine Rodina-nimeline kinoteater. Järgmiste hoonete arvelevõtule ja kirjeldamisele aitavad kaasa EKA tudengid, kes need üle vaatavad ja pildistamisega detailselt dokumenteerivad. Tudengite töö Sillamäel saab tulevase muinsuskaitseala planeerimise alusmaterjaliks, tulemus talletatakse Muinsuskaitseameti arhiivis ja seda jagatakse ka Sillamäe linnaga. 

Tudengite tegemisi Sillamäel kajastasid lähemalt ajaleht Põhjarannik ning ERR.

Muinsuskaitseameti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös viidi Loodi mõisas 04.septembril läbi siseviimistlusuuringute teabepäev. Keskenduti uuringute olulisematele põhimõtetele ja vormistuslikele nõuetele ning arutleti, mis on siseviimistlusuuringute eesmärk, millised on Muinsuskaitseameti nõuded ning milline on kohaliku inspektori, uurija ja kunstiajaloolase roll uuringute läbiviimisel.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi andis ülevaate Loodi mõisa minevikust ja tulevikuplaanidest. Muinsuskaitseameti nõunik Maria Silla selgitas lähemalt Muinsuskaitseameti nõudeid siseviimistlusuuringute teostamisel. EKA kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna juht, dotsent Hilkka Hiiop ja EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan, Anneli Randla rääkisid viimistlusuuringute olulisematest tehnikatest ja põhimõtetest ning selgitasid, kuidas uuringuid dokumenteerida ja tõlgendada.

Loengutele järgnes ringkäik mõisa peahoones. Selgitati, mida viimistlusuuringuid läbi viies silmas pidada, millistele piirkondadele ruumis enam tähelepanu pöörata, kuidas sondaaže teha ning kuidas leitut interpreteerida.

Teabepäevale eelneval päeval teostasid EKA, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid selle harukordsete barokkmaalingute mõisa fuajees ning osades ruumides siseviimistluse uuringuid, mille üheks ülesandeks oli kindlaks määrata maalingute ulatus ja säilivus. Lähitulevikus on kavas koostööd jätkata ning uuringud läbi viia terves mõisahoones.

Loodi mõisa teisel korrusel on säilinud ka väga põnev tapeete, mida aastal 2013 on uurinud TKK maalingute osakonna juhataja prof Heli Tuksam. 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii modelliks on Nikolai.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis “Joon ütleb rohkem kui jutt” https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Pühakodade Programmi projekti raames toimunud tudengite suvepraktikal seati seati seekord tellingud üles Viljandimaal, Pilistvere kirikus. Esmakordselt ei suudetud tuvastada ühtegi maalingut kiriku krohvipindadelt – ilmselt on need ajaloo keerdkäikudes lihtsalt hävinud. Seevastu tuli päevavalgele midagi erakordset – haruldaselt kõrgekvaliteedilised puidul maalingud kiriku vääridel! Teada on, et väärid rajati hoonesse koos kantsliga 1686 aastal Tartu tisleri Thomas Öhmani poolt, maalija osas andmed kahjuks puuduvad. 

Kõik vääride kohta seni teadaolev tugines ajaloolistele fotodele. Ühel 1929. aastast pärineval ülesvõttel on näha, et vääride kaarjad tahvlid on kaetud saksa- ja eestikeelsete pühakirja tekstidega. 1937 kaeti väärid monokroomse tumeda värviga, alates 80-ndatest aastatest on need tänases värvigammas. Lisaks ajaloolistele fotodele on Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud kirjake aastast 1971, millele toona ilmselt tähelepanu ei pööratud. Keegi kohalik oli keskarhiivile Tartusse kirjutanud, et tema vanaema mäletavat vääridel pilte.

Vääri alaosas olevalt paneelilt värvikihtide eemaldamise käigus selguski, et paneeli tekst ei vasta fotode põhjal eeldatule ning nn. “kirjakihi” all on veel üks varasem kihistus, mis kujutab Vana ja Uue Testamendi olulisemaid tegelaskujusid. Kaarjatele vääritahvlitele on on maalitud nende poolfiguurid ning tahvlite all väljadel on tegelaste nimed – Moses, Aaron, David, Salomon jne. Tahvlid on tundlikult modelleeritud ning erakordselt rikkaliku maalinguga, mille autoriks näib olevat professionaalne kunstnik. Kujutatud detailid üllatavad oma rikkalikkuses: näiteks Aaroni kaelas ripub kullatud raamistusega ehe ning kuningas Taavet kannab õlgadel kuninglikku hermeliini.

Edasine tegevuskava näeb ette leidude uurimist infrapunameetodil, et saada lisavihjeid praeguse värvikihi alla peidetud saladustele. Üheks võimaluseks on esialgselt avada täismahus vaid üksikud maalingitahvlid. Etapiline avamine annaks võimaluse saada täpsemat infot erinevate kihtide iseloomu kohta ning aluse täpsemaks kunstiajalooliseks hinnanguks. Teisalt looks see Pilistvere kirikule olulise lisaväärtuse, mida on võimalik imetleda lisaks professionaalidele ka kiriku külastajail. Praegused väikesemahulised sondaazhid on küll äärmiselt kaunid, kui neid tellingutelt lähivaates vaadelda, ent põranda tasandilt on nende ilu ning tervikut raske hoomata. 

Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakond kutsub osa saama näitusest „kestad/kestab“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.

Näituse „kestad/kestab“ avamine toimub kolmapäeval, 9.09 kell 19.00. Olete oodatud!

„KESTAD/KESTAB“ viitab kestale, mille tegemine on kestnud ja kestab traditsioonina edasi. Sisule luuakse nahast kest – kindad, kotid, jalatsid, köited jms. Täna on kest muutunud juba laiemaks mõisteks ning kandunud edasi teistesse valdkondadesse nagu arhitektuur.

Näitusel osalevad kunstnikud/disainerid esitavad omapoolseid lahendusi kaasaegse kesta disainimisel, tuues külastajani teadmise nahatöö ilust, raskusest ja olemasolust. Ideede allikaks on vanad tehnilised võtted ning rahvakunstist inspireeritud miski.

Nahatöö on eestlastele aastasadu teada-tuttav oskus ning säilinud tänu kingseppadele, sadulseppadele, köitjatele, parkalitele ja tänapäeval lisandunud aksessuaaride, moe-, mööbli- ja tootedisaineritele. See töö on võrreldav kõikide teiste aeganõudvate tehnikatega, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud. Nahatöö on olnud selle tegijatele ainsaks elatusallikaks ning on seda endiselt paljudele disaineritele. Seega oskustöölised ja oskusteabe säilitamine omab väga tähtsat kohta meie elus. See on midagi, millega võib uhkustada!

Näitusel astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ja –disaini osakonna tudengid ja vilistlased:

Lauri Liinev, Kelian Luisk, Ekaterina Zhemchugova, Maarja Roolaht, Marie Chapelain, Anneli Filipov, Jass Reilent, Paula Kivi, Elis Teterin, Marina Barinova, Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Riina Õun, Evelyn Toomistu-Banani, Karen Milistver, Helen Pau, Kadri Kruus, Mari Masso, Eneli Valge, Ingrem Floren, Eve Hintsov, Kaire Olt

Näitus KESTAB 08.– 28.09.2015

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii

Pikk 22, Tallinn

E-R 10.00-18.00, L 10.00-17.00

Veel teavet:

Eneli Valge, näituse kuraator

+372 56 888929

enelivalge@hotmail.com

TOETAJAD:

Eesti Kultuurkapital, Hopster käsitööõlu, Rõngu Pagar, Eesti Kunstiakadeemia

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii toimub igal REEDEL, on kõigile disainiteaduskonna tudengitele ja akadeemilisele meeskonnale.

Lennart Mänd

KÖITED

29.08.-25.10.2015

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis

Lennart Männi isikunäitusel tulevad enamuses esmakordselt eksponeerimisele eksperimentaalsed köited, mis otsivad käsitöö ja tööstuse vahelisi kokkupuutepunkte. Kunstniku eesmärk on leida võimalusi kohanda käsitöönduslikke köitevõtteid uues võtmes väiketiraažiliseks tootmiseks.

Oma loomingus lähtub ta põhimõttest, et materjal iseenest pole eesmärk, vaid vahend, ja köite piirid võivad asuda vaid seal, kuhu need ise seatakse. Tähelepanu all on raamatu sisu ja sellest inspireeritud materjalid ja tehnoloogilised võtted, erinevad raamatu detailid – sisuploki servade värvimine ja musterdamine, liimseljalise köite töökindluse tõstmine ning selja katmine, avatud selja ning jäiga kaanematerjali ühendamine jne. Terviku loomisel on olulised ka uued kaanekattematerjalid ning nende loomiseks kasutatud toorained – traditsioonilisest lehtkullast või pärgamendist värvilise liimi ning taimede ja herilasepesani.

Lennart Mänd lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1998. aastal (MA), peale seda asus ta loometegevuse kõrval koheselt õpetama nahakunsti osakonnas. Alates 2009. aastast nahakunsti, aksessuaari ja köitedisaini osakonna professor. Osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige ja rahvusvahelise köitekunsti näituse Scripta Manent üks eestvedajatest. Aktiivselt tegutsenud ka näituste kujundajana.

Näituse avamine reedel, 28. augustil kell 17.00.

Laupäeval, 29. augustil Kultuuriöö programmi raames kella 17-st 20.00-ni saavad kõik köitehuvilised isiklikult Lennart Männi käest, otse ekspositsiooni keskel tema tööde tagamaid uurida.

Lisainfo:

Lennart Mänd

5207344

lennart.mand@artun.ee

Teate koostas:

Ketli Tiitsar

6274602

ketli@etdm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.

Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.

Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.

Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.

​ ​AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.

Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.

“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.

Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.

“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.

Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd

Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused

Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).

LUGEJA idee autor: Liisa Peri

Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik

Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav

Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann

Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.

Lisateave:

Jaan Tiidemann

Praktika juhendaja

Telefon: 5661 7725

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

E-post: anu.piirisild@artun.ee

Telefon: 642 0071

Teate toimetas 

​Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Eesti Kunstiakadeemia​

Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga kutsuvad kõiki huvilisi Arvamusfestivalile kaasa rääkima Eesti elukeskkonna arendamisel. Reedel, 14. augustil toimub neli aruteluringi, kus käsitletakse küsimusi: kelle rajada on meie linnade uued maamärgid; mida võtta ette aukudega meie linna südametes; kuidas projekteerida turvalisemat riiki ja suurendada riigi julgeolekut läbi planeeringute ning mida teha riigipiiri äärsete inimtühjade aladega; kuidas valmistada linnasid ja regioone ette isejuhtiva tehnoloogia tulekuks ja teha mõistlikke ning läbimõeldud riiklikke infrastruktuuri planeeringuid.

“Elukeskkond on meile kõigile möödapääsmatult oluline. See sisaldab, vormib ja raamistab kogu meie igapäevast elutegevust hõlmates nii linnasüdameid kui piirialasid, ühiskonna kultuurilist ja tehnoloogilist võimekust. Elukeskkonna paremaks muutmise vastu ei ole mitte keegi. Suur küsimus on, kuidas seda teha ja mida me õigupoolest soovime. Nende küsimuste üle arutlemine peab toimuma võimalikult laial pinnal, koostöös võimalikult paljude erialadega, milleks Arvamusfestival on kindlasti üks olulisi foorumeid,” põhjendab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Arvamusfestivali linnaruumi ala kujundavad sel aastal EKA arhitektuuri magistrandid: kontseptsiooni autor on Märten Peterson, teostada aitavad Roosi Keva, Joonas Tanne, Kristian Taaksalu, Vincent Sammel, Inke-Brett Eek, Kirke Päss ja skulptor Uku Sepsivart.

„Hea avalik ruum meie ümber ei sünni juhuslikult. Selle nimel tuleb teha püsivalt tõsist tööd. Eesti Arhitektide Liidu algatatud programmi abil saavad uuendatud 14 linna südamed Eestis. Eesmärgiks ei ole sealjuures pelgalt ilu. Läbi mõtestatud linnaruumi tõuseb väikelinnade atraktiivsus elukeskkonnana, mis muuhulgas suurendab oluliselt meie riigi julgeolekut. Turvalisus, millest mõtlemine ja rääkimine on viimastel aastatel taas teravalt fookusesse tõusnud on seekord laval ka arvamusfestivalil. Mõtleme koos, milliste planeeringuliste võtetega oleks võimalik tagada ühiskonna toimimine ka olukorras, kus kõik meie ümber muutub,“ täiendab Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

Arvamusfestivali raames saab ka sel aastal Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12) näha kahte põnevat näitust: RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM. “Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ja 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus. Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kuraatorid – EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

Lastealal toimub kell 13.00-14.30 lastele ja noortele arhitektuuri huvikool, mis ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama. Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm, kõik huvilised oodatud.

Arvamusfestivali ajal toimub ka Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud AVATUD MAJADE sarja ekskursiooni Paide eri.

—

Arhitektuurisündmused saavad arvamusfestivalil nähtavaks EKA arhitektuuriteaduskonna ja Arhitektide Liidu eestvedamisel koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB), Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga. Tegevusi koordineerib Andro Mänd.

Rõõm on ka ära märkida, et kogu aasta vältel kestnud Paide linna, Arvamusfestivali ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna koostöö tulemust saab näha kogu festivali alal. Aitäh selle eest Katrin Koovile ning II kursuse arhitektuuritudengitele, eestvedajatena Ivo Arro, Ulla Alla ja Anna Liisa Saavaste.

Arhitektuuri aitab arvamusfestivalil nähtavamaks teha Eesti Kultuurkapital.

—

ARHITEKTUURI JA ELUKESKKONNA ARUTELUD ARVAMUSFESTIVALIL

14. augustil, kl 12.00 – 18.30

KAVA

1. Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?

Kell 12.00-13.30

Linnaruumi alal

Arutletakse selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused, mida pakuvad uued tehnoloogiad? Kas ja kuidas rakendada nii uut teadmist kui ka tehnoloogiat ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas (katsetades läbi head ja vead). Lahatakse ka hirme, mis seostuvad nn „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume liialt sõltuvaks erinevatest tehnoloogiatest.

Moderaator

Marten Kaevats – 2015.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator

Esinejad

Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor, Kristjan Port – R2 tehnoloogia kommentaaride saatejuht ja Innar Liiv – informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent.

2. Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde

Kell 12.30-13.50

Julgeoleku alal

Arutame riigi julgeoleku suurendamisest läbi planeeringute. Millised ohud tulenevad sellest, et meie piiriäärsed alad tühjenevad inimestest? Kuidas toimub linnade funktsioneerimine kriisisituatsioonis (näiteks valglinnastumisest tingitud probleemid kütusekriisi puhul jne)? Kas tähtsate objektide kokku panemine (näiteks Ülemistele tekkiv lennujaama, RailBaltiku ning bussijaama ühtne kompleks või uus nn superministeerium) suurendab turvalisust või loob soodsa olukorra terroristlikule tegevusele?

Moderaatorid

Sten Allik – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem ning Oliver Alver – arhitekt ja Rakvere endine linnaarhitekt.

Esinejad

Toomas Paaver – arhitekt, endine Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik, Hannes Kont – Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler ja Jonatan Vseviov -Kaitseministeeriumi asekantsler.

3. Südametu linn – augud meie linnade südametes

Kell 14.30-16.00

Linnaruumi alal

Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic’u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?

Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.

Moderaator

Andres Ojari – arhitekt, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor ja Toomas Tammis – arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna dekaan.

Esinejad

Georg Linkov – Kärdla linnapea, Mart Kalm – akadeemik, arhitektuuriajaloolane, EKA rektor, Raivo Vare – majandusteadlane, endine transpordiminister, Kalle Vellevoog – arhitekt, EV100 arhitektuuriprogrammi peakordinaator.

4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?

Kell 17.00-18.30

Linnaruumi alal

Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.

Moderaatorid

Johannes Tralla – ajakirjanik ja Toomas Tammis – EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan

Esinejad

IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad

NÄITUSED

RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM

Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12)

Avamine 14. august kell 18.45

“Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ning 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus.

Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta.

Kuraatoriteks EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

ARHITEKTUURI HUVIKOOL

Lastealal

kell 13.00-14.30

Arhitektuurikool ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama! Töötoas lähtutakse Arhitektuurikooli juhtmõttest: Arutame! Ehitame! Uurime! Osalemine eelteadmisi ega -oskuseid ei nõua, oodatud on kõik huvilised.

Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm.

AVATUD MAJADE EKSKURSIOON

14.august

Kell 14.00

Kogunemine Wabalinna maja juures (Tallinna tn 11, Paide).

Avatud Majade ekskursioonide sarja Paide eri viib läbi Rainer Eidemiller Paide Wabalinna majast.