AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
12.04.2015 — 26.04.2015
Fotograafia kiirkursus sisseastujatele
Fotograafia
12.-26. maini toimub fotograafia eriala sisseastumiseksamiteks ettevalmistav kiirkursus, mida viivad läbi fotoosakonna II kursuse tudengid Fidelia Regina Randmäe ja Mari Armei.
Tegemist on tasuta kursusega, mis kestab orienteeruvalt kaks nädalat.
Külastatakse näitusi, kohtutakse kunstnikega, vaadatakse filme, räägitakse portfoliost ja tehakse praktilisi ülesandeid.
Lisainfo ja registreerumine: fotokursus@artun.ee, tel 526 9651
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Fotograafia kiirkursus sisseastujatele
Pühapäev 12 aprill, 2015 — Pühapäev 26 aprill, 2015
Fotograafia
12.-26. maini toimub fotograafia eriala sisseastumiseksamiteks ettevalmistav kiirkursus, mida viivad läbi fotoosakonna II kursuse tudengid Fidelia Regina Randmäe ja Mari Armei.
Tegemist on tasuta kursusega, mis kestab orienteeruvalt kaks nädalat.
Külastatakse näitusi, kohtutakse kunstnikega, vaadatakse filme, räägitakse portfoliost ja tehakse praktilisi ülesandeid.
Lisainfo ja registreerumine: fotokursus@artun.ee, tel 526 9651
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.04.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
Krokii. Croquis.
EAA Faculty of Design. Drawing Studio. Estonia pst 7 – 245.
Modelliks on Mari-Liis.
Flaieril on kasutatud F. Jõe visandit.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 10 aprill, 2015
Disainiteaduskond
Krokii. Croquis.
EAA Faculty of Design. Drawing Studio. Estonia pst 7 – 245.
Modelliks on Mari-Liis.
Flaieril on kasutatud F. Jõe visandit.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
28.03.2015
puumajapäev suurgildi hoones
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 28.märtsil toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones puitarhitektuurile pühendatud seminar “Puumajapäev”, mille korraldamisele aitas kaasa EKA muinsuskaitse ning konserveerimise osakond. Seminar oli ilusaks kokkuvõtteks märtsi lõpuni avatud olnud näitusele”Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”, mis rääkis meie puitlinnaosade tekkimise ja kadumise loo ning heitis läbi arheoloogiliste leidude pilgu ka kaugemasse minevikku. Seminaril said sõna nii muinsuskaitse ja linnaplaneerimise valdkonna spetsialistid kui EKA tudengid. Villu Kadaka ettekanne andis ülevaate puitmajadest eeslinnades enne praeguseid hoonestuskihistusi; Oliver Orro keskendus oma sõnavõtus 1920.-1930. aastate traditsioonilistele väikemajadele ajaloolistes eeslinnades; Diana Haapsal rääkis Nõmme piirdeaedadest; Claudia Valge tutvustas värviuuringute tulemusi ja probleeme Kassisaba näitel jne. jne.
Kuulajate küsimustele vastasid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti endised ja praegused spetsialistid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
puumajapäev suurgildi hoones
Laupäev 28 märts, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Laupäeval, 28.märtsil toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones puitarhitektuurile pühendatud seminar “Puumajapäev”, mille korraldamisele aitas kaasa EKA muinsuskaitse ning konserveerimise osakond. Seminar oli ilusaks kokkuvõtteks märtsi lõpuni avatud olnud näitusele”Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks”, mis rääkis meie puitlinnaosade tekkimise ja kadumise loo ning heitis läbi arheoloogiliste leidude pilgu ka kaugemasse minevikku. Seminaril said sõna nii muinsuskaitse ja linnaplaneerimise valdkonna spetsialistid kui EKA tudengid. Villu Kadaka ettekanne andis ülevaate puitmajadest eeslinnades enne praeguseid hoonestuskihistusi; Oliver Orro keskendus oma sõnavõtus 1920.-1930. aastate traditsioonilistele väikemajadele ajaloolistes eeslinnades; Diana Haapsal rääkis Nõmme piirdeaedadest; Claudia Valge tutvustas värviuuringute tulemusi ja probleeme Kassisaba näitel jne. jne.
Kuulajate küsimustele vastasid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti endised ja praegused spetsialistid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
11.03.2015
TÖÖTOA “HÜLJATUD MAASTIKUD. SINDI KALEVIVABRIK” TULEMUSTE AVALIK esitlus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus.
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida laiemale avalikkusele esitleti.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
TÖÖTOA “HÜLJATUD MAASTIKUD. SINDI KALEVIVABRIK” TULEMUSTE AVALIK esitlus
Kolmapäev 11 märts, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kolmapäeval, 11.märtsil kell 17:00 toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppehoones Suur-Kloostri 11 interdistsiplinaarse kursuse “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?” tulemuste avalik esitlus.
EKA arhitektuuri-, restaureerimis-, sisearhitektuuri- ning TTÜ inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid taas, et üheskoos mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. Seekordne töötuba oli oma sarjas juba neljas, eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Patsient, Sindi kalevivabrik, on ühiste töötubade seni mastaapseim objekt, millele lisandub ümbritsev, inspireeriv-romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, kui investeeringuteks napib finantse nii omanikul kui ka omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemisprotsessid ja millised on restaureerimise kontseptsioonid, kui ehitise müürid silmnähtavalt otsekui liivana sõrmede vahelt pudenevad? Kuidas tajuda objekti ja temast või tema ümber tekkivat atmosfääri? Millised on objekti ja ümbritseva suhted? kas hetkel varemeis hiigelobjektist võiks saada Sindi linna taaskäivitaja? Kuidas siduda linn tehase ja tehas jõega, et seejärel linn ja jõgi omakorda kohtuksid? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas nendega üldse on veel midagi ette võtta?
…või on selles kaduvas meie ajastule midagi olemuslikku?
Küsimustele otsisid vastust neli tudengite töörühma. Koos kuulati loenguid erinevate erialade esindajatelt, vaimustuti objektist ja Sindi linnast ning arutati, vaieldi, visandati ja markeeriti – tulemusena sündis neli omanäolist ideed, mida laiemale avalikkusele esitleti.
Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes ettevõtmist toetas!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
01.04.2015 — 22.04.2015
“TUNNE OMA KEHA. 1.” + “MASK. 1.” Disainiteaduskonna joonistusstuudio näitus
Disainiteaduskond
Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.
„TUNNE OMA KEHA. 1.”
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.
EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.
„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.
„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.
Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.
Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.
Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!
Lisainfo:
Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
“TUNNE OMA KEHA. 1.” + “MASK. 1.” Disainiteaduskonna joonistusstuudio näitus
Kolmapäev 01 aprill, 2015 — Kolmapäev 22 aprill, 2015
Disainiteaduskond
Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.
„TUNNE OMA KEHA. 1.”
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.
EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.
„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.
„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.
Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.
Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.
Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!
Lisainfo:
Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.04.2015 — 22.04.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio näitus "tunne oma keha. 1." + "mask. 1."
Disainiteaduskond
Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.
„TUNNE OMA KEHA. 1.”
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.
EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.
„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.
„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.
Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.
Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.
Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!
Lisainfo:
Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio näitus "tunne oma keha. 1." + "mask. 1."
Kolmapäev 01 aprill, 2015 — Kolmapäev 22 aprill, 2015
Disainiteaduskond
Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.
„TUNNE OMA KEHA. 1.”
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.
EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.
„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.
„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.
Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.
Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.
Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!
Lisainfo:
Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee
Postitas Ülle Marks — Püsilink
27.03.2015
täna Vestlusõhtu graafikanäitusel 20:84
Graafika
Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.
__________________________________________________________________________________________________________________________
13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga.
Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik.
Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.
Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja – digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…
Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.
Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.
Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.
Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
täna Vestlusõhtu graafikanäitusel 20:84
Reede 27 märts, 2015
Graafika
Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.
__________________________________________________________________________________________________________________________
13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga.
Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik.
Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.
Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja – digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…
Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.
Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.
Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.
Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
26.03.2015
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Neljapäev 26 märts, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis.
Vaata ka: helenakarelson.com
Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis.
Vaata ka: helenakarelson.com
Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink