Rubriik: Erialad

Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00

URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015

Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.

Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.

Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.

Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega.  Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt.  Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.

Vt. ka www.nilshint.com

Näituse on kujundanud Maile Grünberg.

Kontakt:

urve.küttner@gmail.com

nils.hint@gmail.com

tamara@kunstihoone.ee

ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015

„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.

Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.

Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.

Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“

Annika Teder

Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.

Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.

Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.

Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).

Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.

*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis

Näituse kujundaja: Tea Tammelaan

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital

Lisa sisutekst

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.

Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks Be Ri & Co. 

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THAN A TALE” 

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=696140887077204&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater

EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” tutvustas 05.veebruaril oma tegemisi laiemale üldsusele muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Oodatud olid kõik kunsti konserveerimisest ja restaureerimisest
huvitatud, sh. noored, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näidati filme kunsti
tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägiti, kuidas saab
kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Ülevaate arhitektuuri- ja kunstipärandi uurimise ning konserveerimisega seonduvast andsid osakonna juhataja prof Lilian Hansar ning dotsent Hilkka Hiiop. Konserveerimseriala tudengite juhendamisel vaadati Kumu näitusesaali üles seatud töötoas mikroskoopidest, milline näeb kunst välja makrotasandil.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiimodelliks on Natalja.

Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE”

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus “Kooskõla”. 

Juba kolmandat aastat külastab eesti klaasikunst Haus Galeriid, et luua dialoog galerii statsionaarse kunstiekspositsiooniga, püüdes seeläbi leida erinevate kunstivaldkondade vahelist kooskõla. Näituse pealkiri “Kooskõla” on traditsiooniks kujunenud siduv märksõna ka sel aastal. Kuna näituse toimumise aeg haakub vabariigi aastapäevaga, on selle aasta tööde valik tavapärasest pidulikum. 

Nagu varemgi, on näituse eesmärgiks tutvustada Eesti klaasikunstnike säravat ja mitmekesist loomingut, kõrvutades seda Haus Galeriis eksponeeritava maali, graafika ja skulptuuriga. Väljas on skulpturaalsed väikevormid ja objektid, mis pakuvad kindlasti huvi nii kollektsionääridele kui kõigile kunstisõpradele. Optilisest materjalist tööd sobivad hästi pidupäevakingitusteks või täienduseks kodusesse kunstikollektsiooni. 

Näitusel on esindatud tööd kümnelt kunstikult: Piret Ellamaa, Eve Koha, Kai Kiudsoo-Värv, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Kairi Orgusaar, Mare Saare, Maret Sarapu, Kalli Sein, Anna-Maria Vaino.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Sofi Aršas

Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 20. märtsini 2015
E–R 10–18, L 11–16, Uus 17, Tallinn

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
haus@haus.ee
www.haus.ee

Kateriin Rikken, Eesti Klaasikunstnike Ühendus
554 8611
kateriinrikken@gmail.com

Kolmapäeval, 25.02 peab disainiteaduskonnas avatud loengu fotograaf Kaupo Kikkas.

Pildi jõud, soovitud ja soovimatu kujutis, foto kui toote uus vältimatu reaalsus.

Vaata ka kaupokikkas.com

Loeng toimub inglise keeles.

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30–19 ruumis 426, Estonia pst 7.

Tulekul:

18.02 Alari Orav / AKU disainer

25.02 Kaupo Kikkas / fotograaf

4.03 Hannes Paesoo / pakendidisainifirma KOOR disainer ja AD

11.03 Ville Jehe / loomeettevõtja 

18.03 Ragne Kikas / moelooja 

25.03 Kärt Ojavee / tekstiilidisainer 

1.04 Helena Karelson / tootedisainer

8.04 Mihkel Güsson / tööstusdisainer

15.04 Ettie Mikita / Derelict Furniture ärijuht

22.04 Mirja Pitkäärt / aksessuaaridisainer

29.04 Andrus Kõresaar / KOKO arhitektid

6.05 Maris Takk / Disainikeskus