Rubriik: Erialad

Näituse „Scripta Manent V“ raames on kõikidel köitekunstihuvilistel võimalus osaleda Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuvates erinevates praktilistes töötubades (ei eelda varasemat kogemust). Töötubasid juhendavad köitekunstnikud Tulvi Turo, Tiiu Jalakas, Sirje Kriisa ja Rene Haljasmäe. Töötoale eelneb ülevaatlik ringkäik näitusel.

Sihtrühm: noored (alates 12 a) ja täiskasvanud

Toimumise aeg: laupäeviti kell 12.00

Kestvus: kuni 2,5 tundi

Hind: 6 eurot/osaleja (sisaldab materjale)

28.02. – Põimitud paberköide, juhendaja Tulvi Turo

Köite valmistamisel kasutatakse poognate ja kaante ühendamiseks mittetraditsioonilisi võtteid. Kaanteks sobivad erinevad dekoratiivpaberid (trükitud ilupaber, marmorpaber, kliisterpaber), kaanetugevduseks värviline kartong. Kartongist paberköitmed hoiavad poognaid ja kaasi koos nõela ja niiti kasutamata.

14.03. – Belgia peidetud köide, juhendaja Tiiu Jalakas

28.03. – Kliisterpaber kaane kattematerjalina ja selle valmistamine, juhendaja Sirje Kriisa

18.04. – Kettpisteline köide, juhendaja Rene Haljasmäe

Kettpisteline köitmisviis on lihtsaim tehnika, mis ei eelda varasemaid teadmisi köitmisest ning see vajab teostamiseks vaid kõverat nõela ja niiti. Esmakordselt kasutati kettpistet mitmepoognaliste, peamiselt papüürus-raamatute köitmisel teisel sajandil koptide juures. Edasi levis see tehnika Etioopiasse, bütsantsi- ja araabiamaadesse. Tänapäeval kasutavad kettpistet väga laialdaselt köitekunstnikud ja -konservaatorid.

NB! Kohtade arv on piiratud! 

Osalemine eelregistreerimisega aadressil haridus@etdm.ee

Lisainfo: Sandra Sirp, haridus@etdm.ee 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Kaja Tooming Buchanan, PhD 

TÖÖTUBA 

Fourth Order Design 

R. Buchanani loodud mudel, Fourth Order Design aitab mõista kaasaegset disaini ja juhtimist muutvat nihet, mis on viinud organisatsioonide, strateegiate ja toodete innovatsioonini nii ettevõtluses kui avalikus sektoris. See lähenemine toetub kasutajate ja nende kogemuste paremal mõistmisel, aidates nii selgitada liikumist traditsioonilisest graafilisest, tööstus- ja tootedisainist disaini uute väljendusvormideni. Kasutajate süvitsi kaasamise tulemusena on arenenud uued tegevusvaldkonnad, nagu teenusdisain, strateegiline disain, süsteemidisain ja organisatsioonidisain. 

Töötoas katsetame praktilisi meetodeid mõistmaks võimalusi, mis avanevad disaini liikumisel kõrgematele tasanditele ettevõtluses ja avalikus sektoris, mõjutades strateegiaid, tegevusi ja nägemusi. 

Kolmapäeval 25.02 kell 14.00 – 18.00 

Pikk 20, EKA arhitektuuriteaduskonna saal 

osalustasu 25€, REGISTREERU SIIN

Kaja Tooming Buchanan: 

Assistant Professor of Design The Cleveland Institute of Art 

Visiting Professor Tongji University Ph.D. in Design, 

2007 University of Gothenburg, Sweden

Järgmise nädala neljapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 toimub Balti Filmi- ja Meediakooli filmipaviljonis (Narva mnt 27, Tallinn) järjekorras 45. arhitektuuri välkloeng. Kuidas on omavahel seotud kooliruum ja koolitöö ning mida on õppida arhitektuurist? Milline on klassideta koolimaja? Mida arvavad algkoolilapsed ruumipoliitikast? Milleks on ruumiharidust vaja prokurörile, profiratturile ja programmeerijale? Kust tulevad head mõtted ja miks ei tasu suusad jalas pöördukse kaudu minna?

Õhtu moderaatorid on Arhitektuurikooli eestvedajad ja arhitektid Kadri Klementi, Kaire Nõmm ja Katrin Koov. Seekordse välkloengu esinejad vaatavad arhitektuuri ning hariduse teemat mitme erineva nurga alt, küsides kuidas on üldse omavahel seotud kooliruum ja koolitöö.

Arhitektuurist ja haridusest rääkiva välkloengu idee sündis koostöös organisatsiooniga Noored Kooli, mis aitab võimekatel ja teotahtelistel noortel areneda sellisteks õpetajateks, kelle abil saab iga laps Eestis väga hea hariduse. 

Välkloeng toimub Swedbanki, Saint-Gobain Ehitustooted AS-i ja Kultuurkapitali toel. Varasematest välkloengutest loe lähemalt siit. Välkloengud on tasuta.

Anna oma tulekust teada: Facebooki sündmus.

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks etendus 2014. aasta sügisel Tallinn Fashion Week´i raames unikaalne moeetendus “MOOD 100”, kus astusid üles Vilve Unt, Kalle Aasamäe, Marit Ahven, Anu Samarüütel-Long, Jaana Varkki, Gea Promet, Kai Saar, Anu Lensment, Anu Ojavee ja Eike Malva-Einama – Eesti moe arengusse oluliselt panustanud moedisainerid, -õppejõud, -illustraatorid, -ajakirjanikud ja stilistid. Kollektsiooni loomisel valis iga autor inspiratsiooni aluseks ühe kümnendi ajavahemikust 1914–2014, ammutades ainest arhitektuurist, disainist, maalikunstist, aga ka subkultuuridest või dekaadi defineerinud mõtteviisidest. Etenduse sidususe loomisel oli täpses vahendite valikus määrav lavale installeeritud video Mark Raidperelt (stilistid Anu Lensment ja Marit Ahven), milles avaldusid autorile omases tunnetuses dekaadide moemõjud ning rõivamoe seosed ühiskonna arengutega.

Etenduse edasiarendusena avatakse 17. veebruaril Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ekspositsioon „MOOD 100. Ranged raamid“, mis heidab pilgu Eesti moele läbi möödunud aastakümnete keerukuste, vahendades tänast kujutlust olnust ja interpretatsiooni sajandi moe- ja elusõlmedest. Mood, mis kõnnib mööda catwalk-i või tänavasillutist, on seekord raamitud näitusesaali, visuaalseks mõtiskluseks. Valitud komplektid moeloojate kollektsioonidest, Mark Raidpere teostatud videoinstallatsioon ja vastvalminud 10-osaline fotoseeria ühendavad mineviku pained ja harmooniaotsingud meie tänase päevaga üllataval, aktuaalsel moel.

„MOOD 100. Ranged Raamid“ on teravdatud vaade aastasajale läbi nõela- ja kaamerasilma.

Video muusika autoriks on EMTA audiovisuaalse muusika õppesuuna üliõpilane Markus Robam.

Täname: EKA, EMTA, Eesti Kultuurkapital, Baltika Group, Artproof, Jane Iredale, Vichy Classique, Lauli Otsar.

Näitus on avatud 17.-28. veebruarini 2015 Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt. 6.

Vilve Unt Proloog Disaini ja Arhitektuurigaleriis

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks György.

Croquis drawing is quick and sketchy drawing of a live model. Croquis drawings are usually made in a few minutes, after which the model changes pose.

Vt ka meie stuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THEN A TALE.”

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&pnref=story

13.02.-13.05.2015

Alates 13. veebruarist on Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud rahvusvaheline köitekunstnike näitus “Scripta manent V”. Näituse avamisele eelneb rahvusvaheline konverents Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis, kus arutatakse köitekunsti ja raamatu oleviku ja tuleviku teemadel. Näituse ja konverentsi korraldajaks on Eesti Köitekunstnike Ühendus.

„Scripta manent“ (lad kirjutatu jääb) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Väljapanek püüab näitusekülastajates äratada mõtteid ja tundeid köitekunsti tagasihoidliku rolli üle muutuvas maailmas ning tõestab selle kunstiliigi arengupotentsiaali ja elu rikastavat kultuurilist väärtust. Alates esimesest näitusest, mis toimus 1995. aastal ja sellele järgnevatel näitustel, on huvikeskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine. Köidetavateks tekstikogumikeks on olnud luuletajate Doris Kareva ja Jaan Kaplinski luule, helilooja Veljo Tormise muusikaloengute materjal ning eesti laste poolt kirjutatud jutud.

Seekord on 115 kunstnikku 19 riigist köitnud luulekogumikku “Nimed,

sõnad, nõiamärgid”, mille autoriteks on kaheksa noort eesti luuletajat. Kogumiku on koostanud Jürgen Rooste koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega.

Rahvusvaheline žürii valis välja kolm võrdset kõrge kunstimeisterlikkuse ja novaatorliku idee poolest säravat köidet, mille autorid pälvisid näituse peaauhinnad – Kuldraamatud. Lisaks anti välja parima tudengi köite auhind.

12. veebruari hommikul kell 10 algaval konverentsil esitavad oma mõtteid luuletaja ja disainer Asko Künnap, semiootik ja mõtleja Valdur Mikita, kirjandusteadlane Maire Liivamets, köitekunstnikud Sirje Kriisa Eestist, Jacky Vignon Prantsusmaalt, Jeff Clements Suurbritanniast jt. Konverents on tasuta ja oodatud on kõik raamatu- ja köitehuvilised, kunsti- ja kirjandusesõbrad. Täpsem info: http://www.scriptamanent.ee/

Näituse kohta on trükitud värviline kataloog.

Luulekogumik:“Nimed, sõnad, nõiamärgid” 4x(4+4)x4 = noor Eesti luule

Autorid: Maria Lee, Birk Rohelend, Asko Künnap, Igor Koltjuh, Maarja Kangro, Veronika Kivisilla, Jürgen Rooste, Kaur Riismaa

Näituse korraldustoimkond: Sirje Kriisa, Rene Haljasmäe, Lennart Mänd, Tulvi-Hanneli Turo, Krete Pajo, Riina Kermik

Näituse žürii: Lennart Mänd, Maila Käos, Asko Künnap, Kai Lobjakas, Ilvi Liive, 

Peter Jones, Jan-Peter Zimmerlich

Näituse kujundaja: Lennart Mänd, Valge Kuup

Kataloogi kujundaja: Tiia Eikholm

Kuldraamatute autorid: Ivo Lill, Kuldar Hütt

Täpsem info:

Rene Haljasmäe

Eesti Köitekunstnike Ühenduse esimees

rene.haljasmae@gmail.com

5190 0544

—

16.-18.veebruaril 2015 toimus Rode-projekti neljas töötuba, mis tegeles puidu interpreteerimise ja dateerimisega. Töötuba juhendasid selle ala tippspetsialistid: Kopenhageni Rahvusmuuseumi uurimisinstituudist CATS, dr Aoife Daly ja dr Jorgen Wadum ning Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnast dr Alar Läänelaid.

Aoife Daly on dendrokronoloogilise dateerimise (mis põhineb puidu aastarõngaste mõõdistamisel) üks maailma tippnimesid, kelle valdkonnaks on mittelõhkuva uurimismeetodi arendamine. Ta rääkis ning näitas, kuidas ja millistel juhtudel on võimalik dendrokronoloogiat teha pelgalt aastarõngaste kõrgresolutsioonilise foto põhjal ilma kunstiteost füüsiliselt puutumata. Nagu selgus, ei pruugi see uurimismeetod alati tulemusi anda ning nõuab väga suurt kogemust.

Alar Läänelaid, ainus Eestis pärandobjektide dateerimkisega tegelev dendrokronoloog, andis ülevaate siinsetest võimalustest ja seni tehtust.

Jorgen Wadum, maailma üks tehnilise kunstiajaloo valdkonna ja puidumärkide interpreteerimise tipptegijaist, asetas dendrokronoloogilise dateerimise laiemasse konteksti, käsitledes puitu kui kunstiteoste ühte olulisemat loomematerjali: kust puit pärineb, kuidas seda transporditi ja töödeldi, millised olid puidule seatud kvaliteedinõuded ning kuidas kogu seda teadmist aastasadu vanadest kunstiobjektidest välja lugeda.

Töötoa praktilises osas uuriti Niguliste muuseumi tippteoseid: esmajoones eelkõige Rode altarit, aga lisaks ka Kannatusaltarit, Maarja altarit ning Pühalepa Anna altarit. Uurimise all olid ka Lucas Cranachi tööd (või tööde koopiad) Kadrioru ja Ajaloomuuseumist. Viis töögruppi viisid oma objektidel kolme päeva jooksul läbi dendrokronoloogilise dateerimise, mida vajadusel kombineeriti multispektraaluuringute ja XRF-elementanalüüsidega. Uuringute tulemused vormistatakse veebileheks, mida saab peatselt vaadata töötoa kodulehel.

Kas õpitoa käigus õnnestus kõik need teosed dendrokronoloogiliselt dateerida? Pigem olid uuringute tulemused kõike muud kui ootuspärased. Peamine, mida töötuba õpetas, oli küsimuste püstitamine: millal ja millistel tingimustel on dendrokronoloogia võimalik ja vajalik ning kelle poole tuleks pöörduda, kui uuringu vajadus näib olevat põhjendatud.

Töötoa jätkuna on Rode altari näitel kavas koos Aare Läänelaiuga arendada dendrokronoloogiat kui meetodit just mittelõhkuvas suunas.

Kokku osales töötoa teoreetilises osas üle 70 ning praktilises osas ligi 30 huvilist pea kõigist Eesti ülikoolidest ja pärandasutustest. Niguliste oli täidetud töökate uurijate sünergiaga ning nii professorid kui tudengid jäid üritusega väga rahule. 

Töötuba viidi läbi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Eesti Kunstimuuseumi ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös.

Lisa sisutekst