AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
06.02.2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 06 veebruar, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
05.01.2015 — 06.01.2015
Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.
Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Lihula mõisa saal pakub uusi üllatusi
Esmaspäev 05 jaanuar, 2015 — Teisipäev 06 jaanuar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Kuna eelmise aasta lõpus toimunud õpitoa käigus tulid Lihula mõisa saali laest ootamatu üllatusena välja väikesed maalingut meenutavad fragmendid (vt. EKA sündmuste kroonika), viisime seal läbi täiendavad uuringud. Toona oletasime, et tegemist võiks olla akantus- või taimornamendi laadse kompositsiooniga. Maalingut välja puhastades selgus aga vastupidiselt ootustele, et sellel on kujutatud lillevaasi rooside ja liiliatega. Samasugune kompositsioon paikneb peegelpildis lae teise otsakülje tsentris: see avati uuringute käigus väiksema sondaažina. Tegemist on professionaalselt maalitud kompositsiooniga kuid lae suurust ja kõrgust arvestades mõjub see ebaproportsionaalselt väiksena. Hoolimata põhjalikest uuringutest mujal laes maalinguid ei leitud.
Dateeringust. Maalingu iseloom vastab ajaloolisele fotole 1898 aastast. Fotol ei ole näha maalingu detailset kompositsiooni, küll aga kuju – lillevaas paikneb vapitaolisel tumedal alal. Sarnane kujund tuvastati ka käesolevate uuringute käigus. Vaadeldes viimistluskihtide stratigraafiat ja iseloomu tekib küsimus nende ehitusaegsusest e. kuulumisest 1824.aastasse, mil valmis klassitsistlik mõisahoone. Selleks on kihte liiga vähe ning nende iseloom ei vasta klassitsistlikule ruumile. Siiski võib foto põhjal kinnitada, et maalingud, s.t. lae esimene tuvastatav viimistluskiht on dateeritavad perioodi enne 1898 aastat, mil on tehtud fotoülesvõte. Kuna maalingud on iseloomult ja stiililt pigem historitsistlikud, võiks need oletuslikult siduda 1874. aastal alanud perioodiga mõisa ajaloos, mil mõis läks üle Buxhoevdenite suguvõsale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
07.02.2015
kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele
Uusmeedia
Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.
Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.
Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.
BUSSIINFO:
Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.
Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com.
Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.
MEIST:
LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.
“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.
Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory
LAIK kodulehekülg:
https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046
Kohtumiseni!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele
Laupäev 07 veebruar, 2015
Uusmeedia
Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.
Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.
Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.
BUSSIINFO:
Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.
Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com.
Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.
MEIST:
LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.
“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.
Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory
LAIK kodulehekülg:
https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046
Kohtumiseni!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.02.2015 — 22.03.2015
The Square of Dolls. Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014. Solo exhibition
Installatsioon ja skulptuur
The Square of Dolls
Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014
Solo exhibition
14 February – 22 March 2015
The Arsenāls Exhibition Hall / Creative Studio
The Latvian National Museum of Art
2nd floor, 1 Torņa Street, Riga, LV-1050, Latvia
Opening of the exhibition on 13 February 2015 at 17.00.
The solo exhibition The Square of Dolls by Estonian sculptor and 2014 Köler Prize winner, Jass Kaselaan, will be held in the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the Latvian National Museum of Art in Riga (1 Torņa Street, 2nd floor). The exhibition will be open from 14 February until 22 March 2015.
Jass Kaselaan (b.1981) can be described as the flagship of a very strong and distinct generation of sculptors including about five artists that graduated from Tartu Art College in the second half of the 00s and continued their MA studies at Estonian Academy of Arts in Tallinn. Their work is characterised by a narrative approach to themes that range from death, science fiction and paranoia to fairy tales, homophobia and the cold war.
It is rather characteristic for the entire new generation of Estonian sculptors that they don’t participate in group shows, but like to fill the whole space themselves. This has led critics to describe them as monumentalists who lack the ambition to create monuments. There is no other that this claim could be more true of than Kaselaan. Whatever size the gallery, it will be too small for him.
Kaselaan’s acclaimed work The Square of Dolls is a good example of monumentality squeezed into the gallery, as it consists of 16 huge doll heads cast in concrete accompanied by the series of photographs. The parallels with monumental art are triggered not only by the material and object to space ratio, but also by the fact that monuments are erected to tell and, more to the point, remind us of a story. In this case a story of dolls found next to a rubbish bin in the middle of a Soviet residential area, that itself is one of the last functioning monuments of an era.
The Köler Prize was established in 2011 and named after the 19th century Estonian painter Johann Köler (1826–1899). It was created to popularise Estonian contemporary art and to support powerful local artists and artist groups. Every year, five authors are nominated for their work over the last three years while invited international jury selects the winner. In 2014 an exhibition by the nominees was on show at the Contemporary Art Museum Estonia (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum).
Both, the Köler Prize and the Purvitis Prize present the best artists currently active. So the decision, to present the fourth Köler Prize winner next to the nominees for the fourth Purvitis Prize, is no coincidence. Jass Kaselaan’s Square of Dolls provides an insight into the work of the talented artist indirectly showing the similarities and differences between the visual art prizes of two Baltic countries.
The exhibition is the result of collaboration between the Latvian National Museum of Art and the Tartu Artists’ Union. The project is supported financially by the Ministry of Culture of the Republic of Estonia and the Cultural Endowment of Estonia.
Text by Indrek Grigor
EXHIBITION CURATOR:
Indrek Grigor, Gallery manager of the Tartu Artists’ Union, Tartu, Estonia
EXHIBITION CO-ORDINATOR:
Šelda Puķīte, Head of the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall,
Latvian National Museum of Art
T: (+371) 67 357527, E: Selda.Pukite@lnmm.lv
INTERNET SOURCES:
www.lnmm.lv
#Kaselans
#Lellu laukums
#Kelera balva
The Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the LNMA (1 Torņa Street, Riga, Latvia)
OPENING HOURS:
Tuesdays, Wednesdays, Fridays 12.00–18.00, ticket office 12.00–17.45
Thursdays 12.00–20.00, ticket office 12.00–19.45
Saturdays, Sundays 12.00–17.00, ticket office 12.00–16.45
Closed on Mondays
The museum is closed on all public holidays: 1 January, Good Friday, Easter, Midsummer Eve and Day (23–24 June), Christmas (25–26 December), 31 December.
ADMISSION:
Adults: EUR 1,42
Schoolchildren, students, senior citizens: EUR 0,71
PRESS IMAGES (please request if need in a larger resolution)
1-3. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Installation.
Property of the artist. Publicity photo
4-6. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Digital print.
Property of the artist. Publicity photo
7. Estonian artist Jass Kaselaan. 2014. Photo: Scanpix
Press release prepared by: Natalie Suyunshalieva
Head of Press
The Latvian National Museum of Art
P: (+371) 67 357527
F: (+371) 67 357520
E: pr.service@lnmm.lv
I: www.lnmm.lv
Twitter: www.twitter.com/lnmm_muzejs
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
The Square of Dolls. Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014. Solo exhibition
Laupäev 14 veebruar, 2015 — Pühapäev 22 märts, 2015
Installatsioon ja skulptuur
The Square of Dolls
Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014
Solo exhibition
14 February – 22 March 2015
The Arsenāls Exhibition Hall / Creative Studio
The Latvian National Museum of Art
2nd floor, 1 Torņa Street, Riga, LV-1050, Latvia
Opening of the exhibition on 13 February 2015 at 17.00.
The solo exhibition The Square of Dolls by Estonian sculptor and 2014 Köler Prize winner, Jass Kaselaan, will be held in the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the Latvian National Museum of Art in Riga (1 Torņa Street, 2nd floor). The exhibition will be open from 14 February until 22 March 2015.
Jass Kaselaan (b.1981) can be described as the flagship of a very strong and distinct generation of sculptors including about five artists that graduated from Tartu Art College in the second half of the 00s and continued their MA studies at Estonian Academy of Arts in Tallinn. Their work is characterised by a narrative approach to themes that range from death, science fiction and paranoia to fairy tales, homophobia and the cold war.
It is rather characteristic for the entire new generation of Estonian sculptors that they don’t participate in group shows, but like to fill the whole space themselves. This has led critics to describe them as monumentalists who lack the ambition to create monuments. There is no other that this claim could be more true of than Kaselaan. Whatever size the gallery, it will be too small for him.
Kaselaan’s acclaimed work The Square of Dolls is a good example of monumentality squeezed into the gallery, as it consists of 16 huge doll heads cast in concrete accompanied by the series of photographs. The parallels with monumental art are triggered not only by the material and object to space ratio, but also by the fact that monuments are erected to tell and, more to the point, remind us of a story. In this case a story of dolls found next to a rubbish bin in the middle of a Soviet residential area, that itself is one of the last functioning monuments of an era.
The Köler Prize was established in 2011 and named after the 19th century Estonian painter Johann Köler (1826–1899). It was created to popularise Estonian contemporary art and to support powerful local artists and artist groups. Every year, five authors are nominated for their work over the last three years while invited international jury selects the winner. In 2014 an exhibition by the nominees was on show at the Contemporary Art Museum Estonia (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum).
Both, the Köler Prize and the Purvitis Prize present the best artists currently active. So the decision, to present the fourth Köler Prize winner next to the nominees for the fourth Purvitis Prize, is no coincidence. Jass Kaselaan’s Square of Dolls provides an insight into the work of the talented artist indirectly showing the similarities and differences between the visual art prizes of two Baltic countries.
The exhibition is the result of collaboration between the Latvian National Museum of Art and the Tartu Artists’ Union. The project is supported financially by the Ministry of Culture of the Republic of Estonia and the Cultural Endowment of Estonia.
Text by Indrek Grigor
EXHIBITION CURATOR:
Indrek Grigor, Gallery manager of the Tartu Artists’ Union, Tartu, Estonia
EXHIBITION CO-ORDINATOR:
Šelda Puķīte, Head of the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall,
Latvian National Museum of Art
T: (+371) 67 357527, E: Selda.Pukite@lnmm.lv
INTERNET SOURCES:
www.lnmm.lv
#Kaselans
#Lellu laukums
#Kelera balva
The Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the LNMA (1 Torņa Street, Riga, Latvia)
OPENING HOURS:
Tuesdays, Wednesdays, Fridays 12.00–18.00, ticket office 12.00–17.45
Thursdays 12.00–20.00, ticket office 12.00–19.45
Saturdays, Sundays 12.00–17.00, ticket office 12.00–16.45
Closed on Mondays
The museum is closed on all public holidays: 1 January, Good Friday, Easter, Midsummer Eve and Day (23–24 June), Christmas (25–26 December), 31 December.
ADMISSION:
Adults: EUR 1,42
Schoolchildren, students, senior citizens: EUR 0,71
PRESS IMAGES (please request if need in a larger resolution)
1-3. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Installation.
Property of the artist. Publicity photo
4-6. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Digital print.
Property of the artist. Publicity photo
7. Estonian artist Jass Kaselaan. 2014. Photo: Scanpix
Press release prepared by: Natalie Suyunshalieva
Head of Press
The Latvian National Museum of Art
P: (+371) 67 357527
F: (+371) 67 357520
E: pr.service@lnmm.lv
I: www.lnmm.lv
Twitter: www.twitter.com/lnmm_muzejs
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.01.2015 — 01.03.2015
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Tekstiilidisain
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tekstiilidisain
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.01.2015 — 24.01.2015
suuremõisa härrastemaja ajaloolised tapeedid
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Interjööride konserveerimisel pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu ka ajalooliste tapeetide säilitamisele. Eriliselt põnevate, erinevatest perioodidest pärinevate tapeetidega paistab silma Suuremõisa mõisakompleksi härrastemaja Hiiumaal. XVIII saj. teisel poolel püstitatud, Ungern-Sternbergide perekonnale kuulunud mõisahoonet pole aegade vältel oluliselt ümber ehitatud. Hetkel paikneb hoones Hiiumaa Ametikool. 2011. aastal teostati Tartu Kõrgema Kunstikooli ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengite koostöös mõisas siseviimistluse uuringud. 2014.aastal alanud ehituslike restaureerimistööde käigus avastati lisaks veel seni uurimata interjööri viimistluskihte. Heli Tuksam Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Hilkka Hiiop ja Merike Kallas EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning EKA magistriõppe tudeng Kristiina Ribelus, kes on spetsialiseerunud just interjööri konserveerimisele, vaatasid uued leiud üle ning esitasid omapoolsed ettepanekud tapeedikihtide säilitamiseks ja eksponeerimiseks restaureeritavas interjööris. Tapeedikihid, mida ei avata, kuuluvad säilitamisele uute viimistluskihtide all.
Aruteludes ja lisauuringutes osalesid ka Hiiumaa Ametikooli tudengid koos õppejõud Karin Kirtsiga, et edaspidi EKA spetsialistide juhendamise all osa konserveerimistöödest ise läbi viia.
Suvel on Suuremõisas plaanis ühendada erinevate õppeasutuste jõud, sh. Nordplus programmi raames Soome ja Rootsi tudengeid kaasates, et koos läbi viia mõisa ühe ruumi maalingute konserveerimise projekt.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
suuremõisa härrastemaja ajaloolised tapeedid
Reede 23 jaanuar, 2015 — Laupäev 24 jaanuar, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Interjööride konserveerimisel pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu ka ajalooliste tapeetide säilitamisele. Eriliselt põnevate, erinevatest perioodidest pärinevate tapeetidega paistab silma Suuremõisa mõisakompleksi härrastemaja Hiiumaal. XVIII saj. teisel poolel püstitatud, Ungern-Sternbergide perekonnale kuulunud mõisahoonet pole aegade vältel oluliselt ümber ehitatud. Hetkel paikneb hoones Hiiumaa Ametikool. 2011. aastal teostati Tartu Kõrgema Kunstikooli ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengite koostöös mõisas siseviimistluse uuringud. 2014.aastal alanud ehituslike restaureerimistööde käigus avastati lisaks veel seni uurimata interjööri viimistluskihte. Heli Tuksam Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Hilkka Hiiop ja Merike Kallas EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning EKA magistriõppe tudeng Kristiina Ribelus, kes on spetsialiseerunud just interjööri konserveerimisele, vaatasid uued leiud üle ning esitasid omapoolsed ettepanekud tapeedikihtide säilitamiseks ja eksponeerimiseks restaureeritavas interjööris. Tapeedikihid, mida ei avata, kuuluvad säilitamisele uute viimistluskihtide all.
Aruteludes ja lisauuringutes osalesid ka Hiiumaa Ametikooli tudengid koos õppejõud Karin Kirtsiga, et edaspidi EKA spetsialistide juhendamise all osa konserveerimistöödest ise läbi viia.
Suvel on Suuremõisas plaanis ühendada erinevate õppeasutuste jõud, sh. Nordplus programmi raames Soome ja Rootsi tudengeid kaasates, et koos läbi viia mõisa ühe ruumi maalingute konserveerimise projekt.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.01.2015
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Reede 30 jaanuar, 2015
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.01.2015 — 15.03.2015
Täna avab laurentsius toompea lossis “5 portreed”
Maal
Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“
Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Täna avab laurentsius toompea lossis “5 portreed”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 15 märts, 2015
Maal
Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“
Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.01.2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mihkel.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=950095881681702&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 30 jaanuar, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mihkel.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=950095881681702&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
29.01.2015
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Vabade kunstide teaduskond
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
Vabade kunstide teaduskond
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink