Rubriik: Erialad

Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER –  LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid  täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.

25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”

Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,

Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist. 

Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.

Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt  esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.

Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?

“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia.  Projekti  ajalooliseks  aluseks  ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.

EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus.  Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise  protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest. 

Näitus on avatud 26. aprillini.

Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/

Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”

http://maritilison.com/formskirt/

Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”

http://ideevormkratt.tumblr.com/

Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu

Pressiteate koostas Eha Komissarov

Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.

Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.

Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.

Rundum Artist-Run Space

http://www.rundumspace.com/

https://www.facebook.com/rundumspace

Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.

Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.  

29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.

Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.

Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta

siit

Lisainformatsioon:

Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee

Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn

23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn 
Hobusepea 2

Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.

Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.

…

Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.

/Ingrid Allik/

Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.

Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.

Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.

Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud  vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…

Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.

Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud  Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 

Lisainfo:

Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.

Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.

Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.

Lisainfo:

Marika Agu

kaasaegse kunsti kuraator

744 1920

marika@tartmus.ee

Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!

L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba

Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.

N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartukunstimuuseum

23.01.-08.03.2015

Avamine 23.jaanuaril kell 14.00

Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale 

suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal 

ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist 

ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti 

pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse 

peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.

Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka 

esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti. 

Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent 

nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa 

pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus 

rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe 

suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe 

kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega 

saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist 

maaliloomingut eksponeerida.

Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti 

ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja 

täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan 

Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on 

ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste 

jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud 

noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga 

algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning 

värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning 

kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis 

vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva 

pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri, 

Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka 

kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks 

osaks olid nii maal kui graafika.

Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu 

Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid, 

Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes 

lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid. 

Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23. 

jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.

J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965

J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989

Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, Pärnu

avatud iga päev 9 – 19.00

www.mona.ee

tel: 4430772

Pressiteate koostas Mark Soosaar

Rohkem infot tema mobiililt 5024947

SADA

Eesti tekstiilikunst 1915-2015

Tallinna Kunstihoone

28.01.2015 – 1.03.2015

27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.

1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.

Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.

Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.

Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister,  Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik

Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.

Täname toetuse eest Kultuurkapitali

Info: Sigrid Huik

tel 55687812

sigridhuik@hotmail.com

Kontakt: Tamara Luuk

tamara@kunstihoone.ee

Mare Saare

DEFINITSIOONID

23.01.2015 – 22.03.2015

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.

Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“

Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu  „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.

Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.

On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.

Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.com/

Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/5832963-fragile

Lisainfo:

Anne Tiivel

klaasikogu kuraator

anne@etdm.ee

tel 627 4604

13.01. – 31.01.2015

Disaini ja Arhitektuuri Galeriis

Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.

Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja  mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.

Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.

Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud  Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel

 asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.

Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.

Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012)  ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.

Disaini ja Arhitektuuri Galerii

Pärnu mnt 6, Tallinn

Avatud E-L 12.00-18.00

Lugupidamisega

Maile Grünberg

MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii

Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146

tel. 5111 445

disaini.galerii@mail.ee

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18. 

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud  helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.  

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku  – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga. 

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus.  Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.