Rubriik: Erialad

Tänasest, 15.12.2014 on Draakoni galeriis avatud Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse õppejõu MARI ROOSVALT’i (1945) isikunäitus „Klade“. Näituse pidulik lõpetamine kunstniku osavõtul toimub neljapäeval, 8. jaanuaril kell 17.00.

Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti eriala 1969. aastal lõpetanud Mari Roosvalt on töötanud kunstiõpetajana Tallinna 7. Keskkoolis, Tallinna 46. Keskkoolis, Tallinna Kunstikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Alates 1992. aastast on Mari Roosvalt olnud tegev erinevatel ametikohtadel Tallinna Kunstiülikoolis (Eesti Kunstiakadeemias). Näitusetegevuses aktiivselt alates 1970. aastast osalevat Mari Roosvalti on tunnustatud mitmete mainekate auhindadega, sealhulgas Konrad Mäe nimelise maalikunstipreemiaga. Avatav näitus järgib Mari Roosvaltile 1990ndate lõpus omaks saanud maalimislaadi, mil 1980ndatel aastatel abstraktses laadis maalinud ja 1990ndatel aastatel abstraktsesse ekspressionismi liikunud kunstnik alustas väljakujunenud maalilaadile fotopanuste lisamist.

Mari Roosvalt: 

„Klade on kogumik, kus lasen mitmetel kultuurimassiividel endast läbi voolata. Lühiajalised kladesse kogutud muljed saavad uue ja põhjalikuma elamise näituse kujul. Vastandan kaks teemat – osoon ja mäng. Osoon on vahetu, otseselt puhtast loodusest inspireeritud. Püüan olla klassikalise maali mängumaal, liidan kokku nautleva, visuaalselt mõtiskleva ja arutleva lähenemise. Mäng on suurlinnalik, temale omases ekspressiivsuses, kus toimub pidev tähenduste muutumine. Süstin sisse erinevaid motiive ja faktuure, lisades uusi kihistusi. Mõningal määral püüan lisada objektiivset meediumi – fotograafiat. Foto on objektiivne, dokumenteeriv. Jään abstraktse maali traditsioonile, kui romantilis-modernistlikule vaimsusele truuks.“

Näitus jääb avatuks 10. jaanuarini 2015.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii
Draakoni galerii
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133

MARI ROOSVALT

Sündinud Tallinnas 30. juunil 1945. aastal. Kunstihariduse omandas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas maali erialal 1969. aastal. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1979. aastast. Näitustel esineb alates 1970. aastast. Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti akvarellistide ühenduse liige alates aastast 2002. Alates 2006. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu esinaine.

VALIK ISIKUNÄITUSEID

2014 ”Klade” Draakoni galerii, Tallinn

2014 ”Jäljed” (koos Mara Ljutjukiga) Eesti Suursaatkond Berliinis

2012 “Nostalgia” Draakoni galerii, Tallinn

2010 “Lagi“ Vabaduse galerii, Tallinn 

2010 ”Mari Roosvalt Maal pxt” Tartu Kunstimaja

2009 ”Tähised” Draakoni galerii, Tallinn 

2008 ”Sünonüüm” Eesti Vabariigi Saatkond Moskvas

2007 ”Analüüs” Hobusepea galerii, Tallinn

2006 ”Sünonüüm” Vaal galerii, Tallinn 

2006 ”Itaalia prelüüd” Haus galerii, Tallinn 

2005 ”Dialoog” Viinistu Kunstimuuseum 

2005 ”Locus” Akadeemiline Meditsiiniline Keskus ”Blauwe Patio”, Groningen, Holland

2005 ”Retrospektiiv” Evald Okase Muuseum, Haapsalu 

2003 ”Locus” Tallinna Kunstihoone galerii

1995 Tallinna Kunstihoone galerii

1992, 1996, 1999 Vaal galerii, Tallinn

1979, 1985 Tallinna Kunstisalong

VALIK ÜHISNÄITUSEID

2014 EKL 14. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone 

2014 Rahvusvaheline akvarellibiennaal “Baltic Bridges“, Kaunas, Leedu 

2014 „Connections” Kaunas, Leedu

2014 „Võnked” Tallinna Linnagalerii

2013 Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus, Pärnu Uue Kunsti Muuseum

2013 CWS 16. rahvusvaheline akvarellinäitus, Loten, Norra 

2013 EKL 13. aastanäitus „Kevadnäitus“ Tallinna Kunstihoone

2012 EKL kevadnäitus, Tallinna Kunstihoone

2012 Rahvusvaheline akvarellibiennaal “Baltic Bridges. Connections” Kaunas, Leedu

2012 ”T.M.M.K.” Vabaduse galerii, Tallinn

2012 „Ruum 312A / Viisteist aastat varem“ Pärnu Uue Kunsti Muuseum 

2011 CDH-2011 „Kunstnik ja linn“ Moskva Kunstnike Keskmaja 

2011 IAA näitus, Guadalajara 2011, Mehhiko 

2011 EKL aastanäitus “Abstraktne” Tallinna Kunstihoone

2010 „Vastandumine”, EKL 10. aastanäitus Tallinna Kunstihoone 

2010 „2011! Konverteeri!“ Eesti Arhitektuurimuuseum, Rotermanni Soolaladu 

2009 „Wir sind aus Estland” galerii Melnikow, Heidelberg, Sakasamaa

2009 „Ruum 312A. Koht päikese all” Hobusepea galerii, Tallinn

2009 EKL aastanäitus „Enesepaljastus“

2009 “Maali sõna vol. 2“ Tartu Kunstimaja 

2009 V Rahvusvaheline maalibiennaal, Tashkent

2009 „Manu Propia“, rahvusvaheline joonistustriennaal, Viinistu Kunstimuuseum

2009 „Wir aus Estland“ galerii Landtag, Düsseldorf, Saksamaa 

2009 „Nord Art `09“ KiC Kunst in der Calshütte, Saksamaa

2008 „Tervitus” Uusikaupunki Kultuurikeskus Cruselli

2008 EKL aastanäitus ”Vabaduse väljak” Tallinna Kunstihoone

2008 ”Vesivärvi akvarellisild “ Kuusankoskitalo galerii, Soome

2008 “Colorfest” I Minski Rahvusvaheline maalibiennaal

2008 Kunstisuvi Viinistu Kunstimuuseum

2008 ”Akvarellisild” Kuopio Muusikakeskus, Soome

2008 “Baltic Bridges” Rahvusvaheline akvarellibiennaal, Kaunas, Leedu 

2008 Mexico VIII akvarellibiennaal

2007 EKL aastanäitus ”Elamise kunst” Tallinna Kunstihoone 

2007 ”Piiril”, Ruum 312A, Narva Muuseumi kunstigalerii

2006 EKL aastanäitus ”Tehnoobia” Tallinna Kunstihoone

2006 „Improvisatsioon” Tallinna Kunstihoone 

2006 „Alasti” Eesti Maalikunstnike Liidu näitus, Tartu Kunstimaja

2005 EKL aastanäitus ”Identiteedid” Tallinna Kunstihoone 

2005 ”Tallinn – Kotka. Kaksteist Tallinna kunstnikku Kotkas”, Kotka, Soome 

2005 ”Autoportree” Tartu Kunstimaja 

2005 ”Evald Okase maailm” Pärnu Uue Kunsti Muuseum

2005 ”Ajaleht eesti kunstis” Vaal galerii; Adamson Ericu muuseum, Tallinn

TUNNUSTUSED

1997 diplom Balti akvarellitriennaalil; 2001 rahvusvahelisel biennaalil ”Neues aquarell” III preemia; 2006 Konrad Mäe preemia; 2008 II Astme diplom I Minski Rahvusvahelisel maalibiennaalil 

TÖID KUNSTIKOGUDES

Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, NSVL Kultuuriministeerium, Tallinna Kunstihoone Fond, Tallinna linna kunstikogu, Guadalajara Kunstimuuseum, Mehhiko; Eesti Välisministeeriumi Kunstikogu, erakogud Eestis, Soomes, Rootsis, Austraalias, Ameerikas, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal. Töid on eksponeeritud Leedus, Lätis, Venemaal, Valgevenes, Usbekis, Austraalias, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, USA-s, Hollandis.

Kolmapäeval, 21. jaanuaril 2015.a kell 14.00  toimub EKA galeriis (Vabaduse väljak 6/8) kunsti ja disaini eriala doktorant Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö ühe loomingulise osa, isikunäituse “Kangelanna teekond” eelretsenseerimine. 

Näitus on avatud 11. detsembrist 21. jaanuarini. 

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina-Ann Kirss

Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

—

Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus „Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.

Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987) kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi, universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise, läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus  EKA galeriis on osa kunstniku doktoritööst.

Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.

Üritus Facebookis

Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov

Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015

T–L 12.00–18.00

Sissepääs tasuta

NB! Galerii on suletud 21.12.2014–04.01.2015

Lihula oli Lääne-Eesti oluline keskus juba muinasajal. Ka mõis on siin valitsetud 17.sajandist peale, ehkki tänane Lihula mõisa suursugune klassitsistlik peahoone on ehitatud “alles” 1824.aastal, mil selle omanikeks olid von Wistinghausenid.

22.novembril 2014 korraldas MTÜ Keskaegne Lihula EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandi Meelike Naruski eestvedamisel mõisas õppepäeva, millest võtsid osa EKA-s muinsuskaitset ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitust õppivad tudengid. Juhendaja, EKA konserveerimisosakonna magistrandi Kristiina Ribeluse käe all õpiti, kuidas eemaldada erinevate meetodite abil pealmisi värvikihte, et avalduksid alumised siseviimistluskihid. EKA dotsent Hilkka Hiiop andis ülevaate ajalooliste viimistluskihtide uurimise rollist ning õpetas uuringute läbiviimise metoodikat. 

Töötoa käigus uuriti mõisa esindussaali siseviimistluse stratigraafiat, mille käigus viidi läbi nii seina- kui laeuuringuid. Seda ajendas mitte üksnes erinevaid distsipliine õppivate tudengite praktika, vaid ka reaalne vajadus teha ruumi restaureerimisele eelnevalt kindlaks, mis võib peituda nõukogudeaegsete lateks- ja õlivärvikihtide all. Ehkki sisearhitekt Aet Maasiku 2008.aastast pärineval saali kavandil oli ruumidekoori rekonstrueerimine ette nähtud, tugines see vaid autori fantaasiale ning 19.saj. lõpust pärinevale fotole, kus hea kujutlusvõime korral võib aimata laemaalinguid. Reaalseid uuringuid saalis tänini teostatud ei olnud.  

Ja tõepoolest – uuringute käigus õnnestus maalingud ruumi laest ka leida! Kui ulatuslikud need on, mis ajast pärinevad ning kui hästi on säilinud, teevad kindlaks juba edasised uuringud. Ent juba esimeste avatud fragmentide põhjal võib väita, et tegemist on vabakäeliselt modelleeritud ning rikkalikus värvigammas ornamentaalse kompositsiooniga. 

See leid tõestab taas, kui põnev uurimismaterjal peitub meie vanades mõisahoonetes – iga valgeks võõbatud lagi või õlivärviga kaetud sein võib varjata uhkeid maalinguid. Kui meie, konserveerimist õppivate ja õpetavate inimestena oleme selega juba ehk harjunudki, siis esmakordselt muinsuskaitselise objektiga kokku puutunud ehitustudengite leiurõõm oli seda nakatavam ning süstis lisaentusiasmi meissegi. Jääb üle vaid loota, et taolised ühised õpitoad aitavad ka hilisemas reaalelus kaitsta meie mälestisi ehitajate teadmatusest tulenevate kahjustuste eest.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri viimane krokii.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri eelviimane krokii.

NB! Selle semestri viimane teisipäevahommikune krokii. Modelliks on Natalja.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.