Rubriik: Erialad

Neljapäeval, 6. juunil kell 17.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis D412) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomi link siin).

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis antakse ülevaade muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavast, räägitakse sisseastumisest ning vastatakse huviliste küsimustele.

Detailse õppekavaga on võimalik tutvuda infosüsteemis Tahvel.

Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Lisainfo: õppekavajuht Riin Alatalu, riin.alatalu@artun.ee

02.06.–30.06.2024

August Joost, Maria Kallau, Laura Lillepuu, Triin Mänd, Elise Marie Olesk, Sandra Puusepp, Mia Mai Seppel, Hanna Vinter

Kreenholmi saab külastada 15.06 kell 15 NART Narva Residentuuri giidituuri raames, sissepääs tasuta.

Asjade kõrvalmõju on nagu vari on nagu haigus on nagu tilkuv küünlavaha. Kodutööd on kõrvalmõjude eemale pühkimine. Kodutöödel on kõrvalmõju. Kortsud ja kuma on kõrvalmõju. On teosed ja tehas ja pudenev krohv. Tehas mõjutab ja paneb teosed mõjuma.

Näitusel on eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide tudengite valikaine “Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides” raames Narva residentuuris valminud tudengite teosed. Aja- ja kohavaim on kohapeal sündinud joonistustes määravalt oluline. Teosed sünnivad ruumitunnetuse, materjali ning selle jälje, kontseptsioonide ning kujundite kihtidest.

Juhendaja: Britta Benno

1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.

Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.

Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

EKA ainuke bakalaureusetaseme sessioonõppekava (õpe toimub 2 x kuus, N, R, L) Disain ja innovatsioon kutsub 6. juunil ajavahemikus kell 13:00–16:00 sisseastujaid konsultatsioonidele. 

Konsultatsioonid on mõeldud neile, kes soovivad sügisel alustada õpinguid mõnel Disain ja innovatsioon õppekava erialal:

• Moedisaini korraldus 
• Toote- ja keskkonnadisain 
• Ruumikujundus 
• Visuaalne kommunikatsioon

Ootame huvilisi, kes kandideerivad sel kevadel meie erialadele õppima ja on juba portfoolio koostamist alustanud ning soovivad kiiret tagasisidet. Erialajuht annab piiratud aja jooksul tagasiside sinu töödele.

Konsultatsioonipäevale palume kaasa võtta portfoolio ehk loovtööde mapp. Portfoolio koosneb vähemalt 8 tööst. Teosed võiks olla kahes või enamas meediumis (nt maal, foto, joonistus, koomiks, digitaalsed joonised, kujundused, installatsioonid, ruumilised teosed, kavandid, maketid jne). 

Kui tundsid end ära, siis täida registreerimisvorm hiljemalt 04.06.

Anname nädala jooksul sulle teada, millal on sinu vastuvõtuaeg.

Registreerimisvorm asub SIIN.

Disaini ja innovatsiooni sessioonõppekava eesmärk on ette valmistada tipptasemel tegijaid, kes on võimelised vastama dünaamilise tööturu väljakutsetele, muutusi algatama ja innovatsiooni eest vedama. Õppetöö keskmes on disaini kasutamine edukateks uuendusteks kõigis ühiskondlikes sfäärides.

Sessioonõppevorm sobib hästi ka neile, kes soovivad omandada bakalaureusekraadi töö/pere kõrvalt ning/või elavad Tallinnast kaugemal. 

Sisseastumine

Avalduste esitamine SAISis on avatud kuni 27.06.2024 kl 23:59ni.

Koos avaldusega tuleb esitada portfoolio ja vastata lisaküsimustele.

Rohkem infot: https://www.artun.ee/et/sisseastumine/bakalaureuseope/

Sisearhitektuuri osakonna BA lõputööde kaitsmine toimub sel aastal kahel päeval, esmaspäeval ja teisipäeval, 3. – 4. juunil kell 10:00 – 14:00 EKAs (ruum A403). Oma töid tuleb kaitsma üksteist tudengit, kelle töödega on võimalik tutvuda samal ajal avatud TASE näitusel EKA majas.

TASE näitus on avatud 29. maist 16. juunini, iga päev kell 12:00 – 18:00. Astuge läbi!

Esmaspäev, 3. juuni
Esitlevad tudengid: Kristiina Theresa Kuusik, Harold Kiisler, Marleen Armulik, Elle Marie Randoja, Laura Movits, Trine Tõniste.

Teisipäev, 4. juuni
Esitlevad tudengid: Mirjam Vaht, Elisabeth Perk, Jaan Repnikov, Getter Pihlak, Sven Christian Arthur Samyn.

Lõputöid juhendasid Anna Kaarma, Grete Tiigiste, Jaan Evart (portfoolio), Malle Jürgenson, Ville Lausmäe, Veiko Liis ja Jüri Kermik (projekt).

Lõputöid hindab komisjon koosseisus Gregor Taul (esimees), Mariann Drell, Kristiina Voolaid, Merilin Tee, Peeter Klaas.

Mais ja juunis pakuvad mitmed EKA erialad sisseastujatele konsultatsioone ja infotunde. Suurepärane võimalus sisseastumiseks valmistumiseks ning kõikvõimalike küsimuste küsimiseks otse õppekavajuhtidelt ja praegustelt tudengitelt.

Sisseastumine EKA õppekavadele on juba käimas ning avalduse saad esitada SAISis kuni 27. juunini. Vaata kogu EKA erialade valikut siin ning leia sisseastumiseks vajalik info siit: bakalaureuseõppe vastuvõtt või magistriõppe vastuvõtt.

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine BA+MA

• K 26.06.2024 kell 13:00–14:00: sisseastumiseksamite infotund. Kogunemine kell 12:45 EKA IV korruse aatriumis A400 (Põhja pst 7). Registreeru SIIN.
• 26.06–28.06.2024: proovieksamid ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN.
  • K 26.06.2024 kell 14:00–19:00 ruumikompositsioon. Ruumis C401/A405.
  • N 27.06.2024 kell 10:00–16:00 linnaehituslik kompositsioon. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
  • R 28.06.2024 kell 10:00–16:00 interjööri joonistamine.  Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.

Siserarhitektuur MA (magistriõpe)

• N 6.06.2024 kell 16:00–17:00 sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs kohapeal (ruum C409) ja paralleelselt ka Zoomis. Registreeru SIIN

DISAINITEADUSKOND

Disain ja innovatsioon BA

• N 6.06.2024 kell 13:00-16:00 – Mentorpäev ja konsultatsioonid sisseastujatele. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Moe- aksessuaari- ja tekstiilidisain BA

• 21. ja 28.05. viimased tekstiilidisaini ja aksessuaaridisaini töötoad. Lisainfo SIIN
• T 28.05., E 03.06. ja E 17.06. kl 14–16.30 Aksessuaaridisain eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
• N 30.05.2024 kl 10.00–13.00 Moedisaini eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Tööstus- ja digitootedisain BA

• E 10.06.2024 kell 16:00-17:30 toimub Zoomis tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Graafika (õppekava Kunst BA)

• E 3.06.2024 kell 11.00–13.00 graafika eriala ja töökoja tutvustus ning konsultatsioonid ja portfoolio tagasiside sisseastujatele. Registreeru SIIN

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA

• E 10.06.2024 kell 15.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Muinsuskaitse ja konserveerimine MA

• N 06.06.2024 kell 17.00 Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

Kunstiõpetaja MA

• E 3.06.2024 kunstiõpetaja magistriõppe infotund (EKA & TLÜ ühisõppekava). Registreeru SIIN
  • Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
  • Kell 16.00 infotund kohapeal (ruumis D413) ja paralleelselt ka Zoomis. Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.

EELAKADEEMIA

• 25.05. ja 1.06. PORTFOOLIO EELAKADEEMIA. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
  • Kursus on pühendatud oma digitaalse loovtööde mapi ehk portfoolio koostamise põhimõtete tutvustamisele ja praktilisele teostusele. Toetame sisseastujat olemasolevate tööde seast valiku tegemisel, nende dokumenteerimise ja tekstide täiendamisega ning kogu krempli vormistamisega veenvaks tervikuks. Kursuse tulemusena valmib kujundatud PDF-portfoolio, mida on võimalik kasutada EKAsse sisseastumiseks.

Neljapäeval, 30. mail kell 16.00 avatakse Krulli kvartalis grupinäitus „Püsipunktita permutatsioon“.

Osalevad kunstnikud Tea Lemberpuu, Jane Muts, Joel Jõevee, Kristi Vendelin, Jana Mätas, Sven-Aleksander Mantsik, Yuko Kinouchi, Christina Gradtke õpivad EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi I kursusel.

Kunstnikud panevad ennast proovile, muutes senikasutatud tehnikaid, materjale, meediume ja mõttemalle. Tulemus on ettearvamatu ka kunstnikule endale, kunstnike grupi koostoimes veelgi enam. Nagu ka püsipunktita permutatsioon matemaatikas – pärast ühe elemendi muutust ei jää ükski teine oma algsele kohale – tekib korratus. Vaatajal on võimalus kunstnike erinevate muutumiste lugudega kaasa mõelda ja tunnetada, mis lõpuks kõnetab, kas võidetakse tardumus ja läbi korratuse saabub muutus, või midagi muud?

Näituse idee kasvas välja kuraatori ja kunstnike vestlustest, kus ühendava joonena torkas silma kunstnike soov, vajadus või möödapääsmatus muutuda. Muutus on reaktsioon survele, olgu see siis ühiskonna, keskkonna või inimese enda sisemine sund midagi teisiti teha. Ideaalis tahaksime seda protsessi ise juhtida. Kuid kas see on võimalik ja kuivõrd ennustatav on tulemus? Võibolla on muutus juba toimunud ja meil ei jää üle muud, kui sellega kohanduda?

Näitus toimub EKA kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe ühise kursuse raames, mille eesmärk julgustada tudengite teaduskondade vahelist koostööd ning sellest sündivaid mitmekülgseid kaasaegse kunsti esitluse formaate ning praktiseerida kuraatori tööd. Sama kursuse raames toimub veel 4 erinevat projekti Margit Säde ja Anders Härmi juhendamisel.

Kuraator: Piret Arukaevu

Graafiline disain: Sven-Aleksander Mantsik

Näitus on avatud 5. juunini, finissage kl 17.00
N-K 12-19, L, P 12.00–17.00.

Näituse toetajad:
EKA, Krulli kvartal, PÕHJALA pruulikoda.

Asukoht: Krulli kvartal, Kopli 70 a, II korrus

Info:
Kuraator
Piret Arukaevu
piret.arukaevu@artun.ee
+3725045323

Palume soovijail registreeruda Siim Preimani sauna ja lõkkeõhtutele selle lingi kaudu.

Mihkel Ilus ja Árpád Forgó avasid duonäituse „Up to a point“ Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses. 

10. mail avanes Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses näitus Up to a Point. Näitusel kohtuvad eesti kunstnik Mihkel Ilusa ja ungari kunstnik Árpád Forgó looming. Näituse kuraatoriks on Gabor Pinter. 

Näituse läbivaks ideeks on kunstnike otsingud “materjali piiridest” ja materjalide tõlgendamise võimalustest. Mõlemad kunstnikud tegelevad oma loomingus korduvate rütmiliste mustritega, katsetades sama idee taotlemist erinevate variatsioonidega või luues kompositsioone objektidest ja määratletud moodulitest. Mõnda näitusel esitletud teost võib pidada avatuks või lõpmatuks loomeks, mida vaataja saab vaagida või mõtetes edasi „ehitada“. Näituse kuraator on Gábor Pintér. Näitus jääb avatuks 7. juulini. 

Kunstiteost vaadates  näeme me materjale. Nii nagu tänapäeval, on juba aastasadu olnud lõuend, raam ja värv maalimise põhilised toorained. Nende klassikaliste materjalide olulisus on ungari kunstniku Árpád Forgó ja eesti kunsntiku Mihkel Ilusa kunstipraktika ühiseks aluseks. Nad ei järgi traditsioonilisi protsesse – pigem, läbi dekonstruktsiooni ja konstruktsiooni, tõlgendavad nad neid uuesti – ja see on ka näituse põhieesmärk.  

Mõlemad kunstnikud töötavad geomeetria ja minimalismi väljal, luues kompositsioone, struktuure ja skulpturaalseid teoseid. Näitusel olevad tööd on kunstnike järjepidevate katsete tulemused viimastest aastatest. Nad jätkavad materjalide piiride ja tõlgenduste otsimist, mis avalduvad väga erinevate visuaalsete tulemustena. 

Ilus toob esile maaliraami, mis tavaliselt vaatajale nähtamatuks jääb. Veel enam, ta loob sellest lihtsast puutükkist monumentaalse teose. Lõigatud lõuendiribad muutuvad seinal väänlevaks maoks. Hüljates tasase pinna, loob Forgó kujundatud lõuendeid ja seinaobjekte. Tema moodulitest koosnevad kompositsioonid kõiguvad maali, reljeefi ja skulptuuri vahealadel. 

Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuse ebatavaline arhitektuuriline lahendus leiab oma koha näitusel, resoneerudes korduvate ja rütmiliste mustritega. 

Up to a Point  on esimene kunstnike ühisnäitus antud koosluses. 

Kuraator: Gábor Pintér 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Western Shipyard, Ungari rahvuslik kultuurifond, Ungari Suursaatkond Vilnuses

Eriline tänu: Marleen Suvi, Taavi Teevet, Kerly Ritval, Maarja Tõnisson, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Marten Esko, Patrik Tamm, Eesti Kunstiakadeemia metalli- ja puidu töökodade meistrid

Urbanistika õppetöös kombineeritakse teooriat ning praktikat, et kriitiliselt lahata ning vajadusel vaidlustada käibearusaamu urbaniseerumisest, et nii panustada tänasest õiglasema ning võrdsema tuleviku kujutlemisse ning loomisesse. Seetõttu on ka magistritöö projekti üheks eesmärgiks kriitiliselt uurida tänast rahvusvahelist linnalist areeni, kuna just siin toimub peamine võitlus meie kollektiivse tuleviku eest. Sel aastal tulid kaitsmisele seitse eriilmelist magistritööd, mis kõik avasid ühel või teisel moel tänaseid ühiskondlikke kitsaskohti.

Magistritööde juhendajad: Sean Tyler, Andra Aaloe, Agata Marzecova, Nina Stener Jørgensen, Kaija-Luisa Kurik ja Keiti Kljavin.

Paula Kristiāna Veidenbauma määratleb oma magistritöös nn proksi-biennaali, ehk rahvuspaviljonide ruumi, mis jääb Arsenalest ja Giardinist väljapoole. 2023. aastal arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud „Home Stage“ projektist saadud kogemusest tõugatuna avab autor biennaali linnaruumi harunemise tagamaid ning markeerib uut laienevat turunišši, mis turismiteenustest juba küllastunud kohalikul kinnisvaraturul rahvuspaviljone teenindab. 

Luca Liese Ritter tegeleb oma magistritöös üheks Euroopa reostatumaks linnaks kutsutud Bitterfeld-Wolfeni toksilise taagaga, ning avab ruumi Ida-Saksamaa keskkonnapoliitika ning üksikisiku toksilise keskkonnaga kohtumise kogemuse vahel – hoolimata sellest, et sotsialistlik maailmakord on lõppenud, on reostatud keskkond jätkuv ja loob ka tänast reaalsust. Samuti tegeleb keskkonna ja poliitikaga Alp Eren Özalp, kes uurib oma looduskaitsealal asuva koduküla Sarıkumi näitel, kuidas looduskaitse režiimide teisenemine Türgi neoliberaalses majanduskeskkonnas mõjutab külaelanike igapäevaelu ja hakkamasaamist. Autor kutsub oma koduküla varal arutlema selle üle, kuidas võiks loodust ja inimest olemuslikult lahutavast klassikalisest looduskaitsest liikuda edasi kasvujärgsete looduskaitseliste põhimõtete juurutamiseni. 

Türgi 2000ndate järgse majanduspoliitika ühe tulemiga tegeleb ka Aleyna Canpolat. Viimastel aastakümnenditel on nn gecekondusid – avalikule maale rajatud ebaseaduslikke eeslinnasid – tabanud esmalt avalik stigmatiseerimine, millele on omakorda järgnenud linnaruumi ulatuslikud restrukturaliseerimised. Mitteametliku seadustamine kinnisvaraarenduse kaudu avab mõistagi uue turuosa, millest paljud osa saada tahavad. Autor registreerib oma magistritöös, kuidas Ankara kunagises suurimas gecekondu eeslinnas Mamakis ulatuslikud linnalised protsessid tegelikult toimuvad ning mis juhtub kohaliku elanikuga, kelle eluase kinnisvarakarusselli keskele sattunud on.
Lokaalsete ning globaalsete huvide kokkupuutepunktiga tegeleb ka Kush Budhwar, kes lahkab Navi Mumbai rahvusvahelise lennujaama üle kolmekümne aasta väldanud arendusprotsessi näitel, millised temporaalsused põrkuvad, liituvad või vastanduvad ühe globaalse lõuna megaprojekti üha pikeneva teostusaja vältel. Töö dokumenteerib seda, kuidas mäeahelikust saab lage väli, kuidas kogukonnad muudkui oma olemisõiguse eest võitlevad, ning millist tulevikku kujutleb Indias tohutut ebavõrdsust külvanud neoliberaalse arengupoliitika taaskordne sümbolobjekt. 

Väga aktuaalse targa linna tulevikukujutlusega tegeleb aga Christian Hörner, kes avab tarkade prügikastide näite varal seda, kuidas digitaliseeritud infrastruktuuriprojektid on osaks uute võimudünaamikate rajamisel ning kuidas need omakorda meie linnalisi elumaailmu muudavad. Paul Simon aga kaardistab uut taktikalist nähtust kaubanduses, mis summeerib viimaste aastate sündmustes toimunud muutusi: automatiseeritud poode, mis on COVIDi-järgses Viinis plahvatuslikult levima hakanud. Autor avab poodide sotsiaalpoliitilist, õiguslikku ning ajaloolist konteksti ning püüab arhiveerida ajutisena näiva linnalise nähtuse eriomast kohataju.