Rubriik: Erialad

20. novembril kell 17.00 avatakse Nooruse galeriis skulptuurinäitus „Öö ja päev”, kus osalevad Eesti, Läti ja Hispaania kunstikõrgkoolide üliõpilased. Näitusel on eksponeeritud enam kui kahekümne tudengi looming alates pisiplastikast kuni mitmemeetriste objektideni.

Skulptuurinäitus „Öö ja päev“ on põnev mitmes mõttes. Galeriis Noorus on esil nelja kunstikõrgkooli skulptuuritudengite tööd, mis annab suurepärase võimaluse vaadata erineva taustaga ja erinevatest kultuuriruumidest pärit üliõpilaste töid ühel ajal ning ühes kohas. Lisaks Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) tudengite töödele on näitusel väljas ka Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia ning Hispaania Badalona kunstikõrgkooli skulptuuriosakondade väljapanekut.

Näitusel esindatud tööd on oma olemuselt väga mitmekesised. Näha saab nii klassikalisematest kui moodsamatest materjalidest skulptuure ning nii abstraktsemat kui ka realistlikumat teemakäsitlust. Tööde mõõtmed varieeruvad pisiplastikast kuni mitmemeetriste objektideni. Enamus töödest on valminud spetsiaalselt selle näituse tarvis ning suhestuvad teemaga „Öö ja päev“.

Näituse korraldajaks on TKK skulptuuriosakond. Osakonna juhataja Jaan Luige sõnul on tegemist olulisima skulptuuriosakonna näituseprojektiga viimaste aastate jooksul. Näitust kureerib TKK skulptuuriosakonna 4. kursuse üliõpilane Mari Hiiemäe.

Galeriis Noorus avatav näitus moodustab mõttelise terviku samal perioodil Tartu Kunstimajas avatava näitusega, kust võtavad samuti osa noored skulptorid, kuid on sellest siiski eraldiseisev, omades kindlat teemat – „Öö ja päev“.

Näitus jääb avatuks 7. detsembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia 11. Galerii on avatud T-L kl 11-18. Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo:

Mari Hiiemäe

56996630

mari.hiiemäe@artcol.ee

Galerii Noorus

734 9954                                                                 

galerii@artcol.ee

Tartu Kunstimaja / väike saal
19. 11. – 15. 12. 2013
  
Olen ennast alati tundnud kunstnikuna. Ka arhitektuur huvitab mind senikaua kui ta on kunst, ent suurimaks kunstiliigiks, mis ühendab kõige paremini kätt, südant ja taevast, olen alati pidanud maalikunsti.
Maalikunst on maagia. Sellega on võimalik ühendust pidada taevaste jõududega. Nii oli see kiviajal, nii on see ka praegu. Usun, et mida rohkem inimesi maalimisega tegeleb, seda tugevamaks muutub maalikunsti jõud. Ja mida rohkem kunsti on inimeste südametes, seda parem on maailm.
 
Vilen Künnapu
………………………………………………………..
 
Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja .ee
5559 1425
 
www.kunstimaja.ee
 
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti
Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium

12. novembril avas tunnustatud maalikunstnik ning pikaaegne Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Uno Roosvalt Haus Galeriis oma isiknäituse „Naelterahu“. Eksponeerimisele tulevad peamiselt viimasel paaril aastal valminud joonistused ja maalid.

Foto avaneb siit.

Juba mitmeid aastakümneid on Uno Roosvalti armastatuimaks teemaks olnud loodus, eriti saare- ja rannamaastikud. Läbi kogu oma loomingu on ta järjekindlalt au sees hoidnud klassikalisi traditsioone ning neid ka omal moel edasi arendanud.  
Roosvalti maastikel ei kohta peaaegu kunagi inimesi, küll aga selgeid vihjeid nende kohalolekust või tegevuse jälgedest. Seekordse näituse põhitelje moodustab joonistuste seeria „Naelterand“, mis on edasiarenduseks ligi kümme aastat tagasi alustatud naelte-sarjale. Vanade roostetanud naelte faktuurist ja struktuurist inspireerituna komponeerib kunstnik iseäralikke loodusvorme ja lausa sürrealistlikult mõjuvaid maastikuobjekte. Roostetanud naelte kui sümbolkujundi olemus omandab selles kontekstis sügavama mõõtme, kus autor mõtiskleb asjade igavikulisest tähendusest, ajatust ja arhailisest, jäävast ja kaduvast, inimese mõjust looduse loomingule ja ka vastupidi.     

Kui Roosvalti maalilaad on äratuntav eelkõige oma isikupärase värvitunnetuse ning suure üldistusjõu poolest, siis joonistustes on ta alati detailitäpne ning rangelt tõetruu isegi siis, kui pildil kujutatav on kõike muud kui realistlik või tavapärases mõistes harjumuspärane. Seekordsel näitusel esitatav töödevalik näitab hästi vanameistri laia haaret erinevate tehnikate valdamisel ning klassikalises võtmes loomingulist vabamõtlemist talle omases tuntud headuses.

Uno Roosvalt (1941) on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), töötanud Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna 1969–2012. Näitustel osaleb alates 1968. aastast. Pälvinud mitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse.

Näitus jääb avatuks kuni 21. detsembrini 2013
E–R 10–18, L 11–16.

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
Uus 17, Tallinn

19. novembril kell 18.00 avatakse EKA-G galeriis, Estonia pst 7/Teatri väljak 1 näitus TALSINKI STEREO, mis toob publikuni Helsinki Kuvataideakatemia ja Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia ühisprojekti.  See on stereograafiline videoinstallatsioon, ​ ​milles on kombineeritud Tallinna ja Helsinki linnamaastikud.

​Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia professor​i​ ​Raivo Kelome​he sõnul oli tudengitele algse ideena​ antud​ ​“​E​xquisite corpse​”​ tüüpi mäng​ ning ülesande sisuks  teha videoklippe​, mis ​esitavad Tallinna ja Helsingi vahel vastastikku “küsimus​i”​.

​Esitatud “küsimused” ja “vastused” kajastavad visuaalseid sarnasusi Helsingi ja Tallinna arhitektuurivormides, avalikus ruumis ​- ​inimestes, liikluses, esemetes​,​ ehitustes ja lammutustes. Iga klipp tegeleb ühe teemaga ​ning n​äitusel liidetakse ​videolõigud 3D video​ks.​

Projekti ​on näidatud juba Pixelache’i festivali 2013 raames Helsingi Eesti ​ ​Majas ​toimunud näitusel.

Talsinki Stereo projektis ​osalesid Eesti Kunstiakadeemia​ ​u​usmeedia osakonna poolt Hanne Aasamets, Jana Soans, ​ ​Kärri Jürisson, Liisalotte Elme, Mikk Madisson, Taavi Suisalu, Mart ​ ​Vainre ja Hans-Gunter Lock ning Kuvataideakadeemia poolt Andrey​ ​Bogush, Monika Czyzyk, Walter Dewald, Artos Jesus Inkerö, Linda Mayer, ​ ​Reija Merilainen ja Ruben Ostan Veirup. Juhendajad on Caspar Stracke​ ​(Kuvataideakate​mia) ja Raivo Kelomees (EKA).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini.

​Lisateave:

Raivo Kelomees

Head / Professor

Department of New Media

Faculty of Fine Arts

Estonian Academy of Arts

Kiriku plats 1, Tallinn 10143,

Estonia

Mobile +372 56 235 191

e-mail: offline@online.ee

—————————————-​

Teate toimetas​

Solveig Jahnke

Tartu Kunstimaja väike saal / Tartu Art House small gallery
19. 11. – 15. 12. 2013
 
Avamine / opening venue 
19.11. 2013 kl 18:00
 
Olen ennast alati tundnud kunstnikuna. Ka arhitektuur huvitab mind senikaua kui ta on kunst, ent suurimaks kunstiliigiks, mis ühendab kõige paremini kätt, südant ja taevast, olen alati pidanud maalikunsti.
Maalikunst on maagia. Sellega on võimalik ühendust pidada taevaste jõududega. Nii oli see kiviajal, nii on see ka praegu. Usun, et mida rohkem inimesi maalimisega tegeleb, seda tugevamaks muutub maalikunsti jõud. Ja mida rohkem kunsti on inimeste südametes, seda parem on maailm.
 
Vilen Künnapu
 
I have always felt like an artist. Architecture, too, interests me as long as it is art, but I have always felt that painting is the greatest form of art, which best unites the hand, the heart and the sky. Painting is magic. It enables you to be in touch with heavenly powers. It was like this at the Stone Age, and nothing has changed. I also think that the more people get involved in painting, the stronger becomes the power of the art of painting. And the more art a human heart contains, the better is the world.
………………………………………………………..
 
Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja .ee
5559 1425
 
www.kunstimaja.ee
 
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti
Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium

Korraldajad: Rael Artel, Tiiu Talvistu

Toimumisaeg: Neljapäev, 21.11.2013 kl 11—18

Toimumiskoht: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu

Kutse

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kolleege seminarile, mille põhiteemaks on kogude eksponeerimise problemaatika kunstimuuseumi kontekstis.

Seoses uue püsiekspositsiooni ettevalmistamisega soovib Tartu Kunstimuuseum arutleda rahvusvahelises professionaalide ringis kunstimuuseumide erinevate võimaluste üle tutvustada oma kogusid püsiekspositsiooni kaudu publikule. Meie sooviks on teha seda uuel ja kaasaegsel tasemel, teadlikus dialoogis teiste sarnases positsioonis muuseumidega ning võttes arvesse ühiskonna ja publiku muutunud huve ja ootusi. Kokkusaamise eesmärk on uute ideede ja võimaluste kogumine järgnevate püsiväljapanekute koostamiseks, samuti enese kurssi viimine mujal püsiekspositsiooni asjus toimuvaga. Loodame seminaril kuulda omanäolistest lähenemistest ja lahendustest, soovime et iga ettekandja lisaks püsiekspositsiooni temaatikasse erineva vaatenurga, mis tekitaks perspektiivide paljususe ning annaks ainest viljakaks diskussiooniks.

Ajakava:

11.00 kogunemine ja kohv

11.20 Rael Artel (Tartu Kunstimuuseumi direktor, Tartu)

11.30 Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni kuraator, Tartu)

12.00 Christiane Berndes (Van Abbemuseumi kollektsiooni peakuraator, Eindhoven)

13.00 Joanna Sokolowska (Lodzi kunstimuuseumi kuraator, Lodz)

14.00 Lõunapaus

15.00 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseumi kuraator-projektijuht, Tallinn)

16.00 Giedrius Gulbinas (Leedu Rahvusgalerii kuraator, Vilnius)

17.00 Lõpudiskussioon ja kokkuvõtted

18.00 Õhtusöök

Kutsutud muuseumi- ja kunstiprofessionaalid esinevad lühiettekannetega (15–20 min), sellele järgneb diskussioon (35–40 min).

Moderaatorid: Maria-Kristiina Soomre ja Peeter Talvistu.

Seminar toimub inglise keeles.

Loodame seminaril luua tõeliselt avatud, aruteludele orienteeritud ja kogemuste-arvamuste vahetamisele keskendunud õhkkonna. Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Tulijatel palume anda endast märku aadressil ruta@tartmus.ee, et teaksime katta kohvilauda!

Lähem info:

Tiiu Talvistu, 7341 050

Rael Artel, 56229 213

5. – 21.detsember, 2013

GaleriiPINK

Telliskivi 22

Avatud K-L, kell 12-18

Näituse avamine 4. detsembril kell 18.00.

„Talveöö unenägu“ on keraamik Liisu Arro ja klaasikunstnik Kateriin Rikkeni ühisnäitus, kus on eksponeeritud tarbekunst kogu oma ilus ja võlus.Jäälillede vahele on ennast sisse seadnud igatsuse killud suve lõhnadest ja helidest. Kateriini klaasist puhutud vaasid loovad jäiselt kirkka, selge ja talvise keskkonna Liisu värvilistele suviste motiividega taldrikutele ja vaagnatele, mis on nagu soojad unenäokillud kaugest suvest kesk härmatunud maastikku. Liisu on oma taldrikutele jäädvustanud igatsused ja mälestused soojast, nendest värvidest, helidest ja lõhnadest, millest suvi on pungil, aga mida talvel taga igatseme. Samas Kateriin rõhutab oma töödega talvist ilu, jäist selgust ja konkreetsust, talvevaikust ja lihtsust.

Kokku moodustub Liisu ja Kateriini töödest unenägudele omaselt kergelt jabur ja kaasahaarav lugu, mida saab soovi korral näituselt endale koju või kingipakki kaasa soetada.

Liisu Arro lõpetas Eesti Kunstiakadeemias keraamika eriala ja on täiendanud ennast Portugalis. Ta on 8 aastat tegutsenud oma keraamika stuudios ja tegeleb pidevalt selle arendamisega. Liisu on eksponeerinud oma töid nii ühis- kui isiknäitustel Eestis, Inglismaal, Taanis ja Saksamaal. Kunstnikku inspireerib kõik tavaline ja igapäevane. Tema töödes põimuvad omavahel kirg elu vastu ning põhjmaine vaoshoitus, mille tulemuseks on tehniliselt kvaliteetne ja ainulaadne looming.

Kateriin Rikken on klaasikunstnik, kelle südameasjaks on anda omapoolne panus Eesti rakenduskunsti maailma mitmekesistamisele, nii kulubki suur osa tema ajast GaleriiPINK’i arendamisele ja elushoidmisele. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti, lisaks on omandanud samal erialal hariduse ka Taanis, Klaasi ja keraamika koolis, Borholmi saarel. Neli aastat elu Rootsis ja Taanis on oluliselt mõjutanud tema loomingut, mida täiustab Eesti konkreetsus ja sitkus. Suurimaks inspiratsiooniks on pidev uute nüansside otsimine klaasis, mis annab avastamisrõõmu ja värskust. Kateriini huvitab lihtne ja selge, kus tähelepanu on detailidel, et anda edasi kordumatud müstikat, mida klaas pakub.

Näitus-müük jääb avatuks 21.detsembrini.

Lisainfo:

Kateriin Rikken

+372 554 8611

kateriinrikken@gmail.com

Neljandat korda kuulutatakse välja Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendiumi konkurss

29. oktoobril 2013 kuulutasid Viru Keemia Grupp (VKG), Jõhvi Kontserdimaja (JKM), Jõhvi Vallavalitsus ning Tallinnfilm välja Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendiumi konkursi. Stipendium, mis on ainuke Eesti filmistipendium, kuulutatakse välja juba neljandat korda ning selle suuruseks on 2 500 eurot.

Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk (1925–2007) on pärit Ida-Virumaalt. Stipendiumi algatajad soovivad ühiselt hoida suurmehe mälestust ning toetada noori filmitegijaid, kes on oma loomingus kasutanud Ida-Virumaad. Konkursi eesmärgiks on samuti innustada noori filmitegijaid avastama ja jäädvustama Ida-Virumaa mitmekesisust ning panustada maakonna positiivse kuvandi edasikandmisesse.
Stipendium antakse üle 5. detsembril pidulikul Kaljo Kiisa skulptuuri avamistseremoonial Jõhvis.

Stipendiumile kandideerimise kord:

• kandideerima on oodatud režissöörid, produtsendid, operaatorid, heliloojad, kunstnikud ja loomingulised meeskonnad;
• kandidaate saavad esitada nii juriidilised kui ka eraisikud;
• vajalik on esitada motivatsioonikiri ja stipendiumi kasutamise eesmärk;
• kandidaadi CV või loomingulise meeskonna ühine portfoolio koos Ida-Virumaal filmitud filmimaterjaliga (lubatud on nii mängu-, dokumentaal- kui ka reklaamfilmid, sh nii täispikad kui ka lühifilmid) palume saata 29. novembriks 2013 aadressil Kino Amadeus, Pargi 40, Jõhvi, märksõna „K.Kiisa stipendium”.

2012. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai noor Balti Filmi – ja Meediakoolis õppiv režissöör Anna Hints filmi eest „Vaba Maa“, mille võttekoht on Ida-Virumaa. Film pälvis 2011. aastal PÖFFi Sleepwalkers võistlusel Grand Prix; 2013.a. Theodor Lutsu filmipäevade parim lühifilm; 2013.a. Rojal Film Festival Lätis võitis Läti Grand Prix ja publiku preemia.

2011. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai noor režissöör Martti Helde koos loomingulise meeskonnaga filmide eest „Risttuules“ (Allfilm) ja „Külm on“. JKM ja Jõhvi vallavalitsuse eripreemia sai Kristiina Davidjants Eesti filmiajaloo talletamise eest filmiga „Nipernaadit otsimas“.

2010. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai Liis Nimik filmiga “Helene elukool”. Kultuurkapitali eripreemia sai produtsent Katrin Kissa, filmidega „Püha Tõnu Kiusamine” ja „Idioot”.

Tänavuse aasta žürii liikmete hulka kuuluvad Tiina Lokk, Ilmar Raag, Peeter Simm, Jaak Lõhmus.

Lisainfot eelnevate aastate konkursi kohta leiab VKG kodulehe aadressil
www.vkg.ee/kaljokiisk

Lisateave ja korralduslik info:

Piia Tamm
Jõhvi kontserdimaja direktor
Mob: 5561 0512
E-post: piia.tamm@concert.ee

Julia Piilmann
VKG ühiskondliku vastutuse juht
Tel: 334 2702
Mob: 52 32 700
E-post: julia.piilmann@vkg.ee

Hea kunstisõber!

Olete oodatud Mihkel Ilusa näituse “Kuuse asemel” avamisõhtule neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18 Vaal galeriis.
Näitus on avatud 15.-30. novembrini.

See näitus ei esinda ühest seisukohavõttu, kuid hindab Lunastaja kulunud kujundit ümber olevikku. Selle jaoks ei ole ühtainsat võtit ega selget narratiivi. Elektromehhaanilistest masinatest ning kohati labasuseni stiliseeritud maalidest tekkiv ruumitervik avaneb külastajale kihthaaval, ja kunstnik on kihtidesse sügavuti minekuks andnud vastakaid juhtlõngu. Samas väike antinoomia lisab vürtsi.

Mihkel Ilus on uue põlvkonna maalikunstnik, kes on silma paistnud oma jõulise autoripositsiooni poolest luues suuremastaabilisi ambitsioonikaid tervikuid. Teda iseloomustab  jäägitu pühendumine maalikunstile, samas väljub Ilus kõhkelmatult harjumuspärasest maalipraktikast. Ta tegeleb maalikunstiga laiendatud väljal kasutades selleks julgelt erinevaid meediume, maastikke, mahtusid. Näitusel „Kuuse asemel“ on taas kunstniku fookus ruumil.

Mihkel Ilus lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna ning jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes. 2012 pälvis Mihkel Ilus Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi.