AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
16.11.2023
Avatud loeng: Philipp Teufel “Näitusekujundus. Disaini eksponeerimine. Õnne eksponeerimine”
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 16. novembril kl 18.00 peab EKA aulas loengu näituste kujundamisest Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli Näitusekujunduse Instituudi (EDI) juhataja Philipp Teufel. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.
Loeng annab ühelt poolt ülevaate sellest, millega EDI laiemalt tegeletakse ning tutvustab ühtlasi Düsseldorfi ja EKA tudengite ühisprojekti, mille raames avaneb 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis disaini- ja rakenduskunsti rändnäitus “Jaapani õnn”.
EDI on Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli arhitektuuri ja disaini osakondade ühendinstituut, mis koondab ülikooli näituse- ja muuseumikujunduse ning maastikuarhitektuuri teemalisi uurimisprojekte ning akadeemilist tööd. Näitusedisaini MA õppekava käsitleb disaini laiendatud väljal, võttes aluseks ruumi- ja tähendusloomepraktikad näitustel.
Instituudi üks fookus on näituste ja nende kujundamise ajalool, eriti sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Teine fookus on disaini eksponeerimisel. Disaini eksponeerimisel tõstatuvad järgmised küsimused: kuidas käsitleda eksponeeritava dekontekstualiseerimist? Kuidas saavad disainiobjektid suhelda näitusekülastajaga? Kas disaininäitused on vaid elitaarsed üritused disaineritele? Millised on disaininäituste eesmärgid ja kontseptsioonid? Kuidas muuta disainiobjektide tunnetuslikud ja haptilised omadused vaatajale kättesaadavaks?
Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi
Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud
3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).
Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta.
Lisainfo:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Lektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Avatud loeng: Philipp Teufel “Näitusekujundus. Disaini eksponeerimine. Õnne eksponeerimine”
Neljapäev 16 november, 2023
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 16. novembril kl 18.00 peab EKA aulas loengu näituste kujundamisest Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli Näitusekujunduse Instituudi (EDI) juhataja Philipp Teufel. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.
Loeng annab ühelt poolt ülevaate sellest, millega EDI laiemalt tegeletakse ning tutvustab ühtlasi Düsseldorfi ja EKA tudengite ühisprojekti, mille raames avaneb 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis disaini- ja rakenduskunsti rändnäitus “Jaapani õnn”.
EDI on Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli arhitektuuri ja disaini osakondade ühendinstituut, mis koondab ülikooli näituse- ja muuseumikujunduse ning maastikuarhitektuuri teemalisi uurimisprojekte ning akadeemilist tööd. Näitusedisaini MA õppekava käsitleb disaini laiendatud väljal, võttes aluseks ruumi- ja tähendusloomepraktikad näitustel.
Instituudi üks fookus on näituste ja nende kujundamise ajalool, eriti sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Teine fookus on disaini eksponeerimisel. Disaini eksponeerimisel tõstatuvad järgmised küsimused: kuidas käsitleda eksponeeritava dekontekstualiseerimist? Kuidas saavad disainiobjektid suhelda näitusekülastajaga? Kas disaininäitused on vaid elitaarsed üritused disaineritele? Millised on disaininäituste eesmärgid ja kontseptsioonid? Kuidas muuta disainiobjektide tunnetuslikud ja haptilised omadused vaatajale kättesaadavaks?
Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi
Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud
3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).
Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta.
Lisainfo:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Lektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Gregor Taul — Püsilink
17.11.2023 — 19.11.2023
Konverents “Varajane ja Hiline muusika”
Doktorikool
Konverents “Varajane ja Hiline muusika” 17.–18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika Keskuses, Pühavaimu 9.
Kas nüüdismuusika on saanud vanaks ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kas helilooja inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri ja mida tähendab ajalooline autentsus konservaatorile? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab ja kui hästi vananeb avangardmuusika?
Et arutada vana ja uue muusika seoste üle tänapäevases kultuurikontekstis ning mõista vanamuusika kultuuriloolist rolli, toimub 17. ja 18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika keskuses rahvusvaheline konverents. Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avame mineviku kunstipärandi tõlgendamise arutelu laiemal kultuuri- ja humanitaariaväljal.
Autentsuse ambivalentsusest konservaatori praktikas räägib EKA Kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop ning ajalooliste helikihtide materiaalsest kohalolust arhitektuuris ja ruumis EKA doktorant Andrus Laansalu. Diskussiooniküsimused puudutavad aga autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. “Konserveerimine tundub tänasel Eesti kultuuriväljal olevat üks vähem konservatiivseid valdkondi,” selgitas teemavalikuid EKA doktorant ja Eesti Nüüdismuusika keskuse arendusjuht Maria Hansar. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.
Konverentsi kava:
17. novembril kell 11.00–17.00 (eesti keeles)
Toomas Siitan Uus ja vana – kiuslikud kategooriad
Jaan Ross Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud
Andrus Laansalu Kas seinad kirjutavad muusikat?
Hilkka Hiiop Autentsuse ambivalentsus pärandihoius
Kerri Kotta Vana ja uus muusika “dissidentlike” muusikatena
Maarja Tyler Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal
18. novembril kell 10.00–16.00 (inglise keeles)
Taavi-Mats Utt What Could We Learn from Original Early Music Instruments?
Andrew Lawrence-King Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance
Liisa Hõbepappel How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?
Taavi Kerikmäe The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music
Halla Steinunn Stefánsdóttir Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments
Konverentsi esimesel õhtul kell 19.00 esitab legendaarne ajalooliste keelpillide virtuoos ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele. Teisel konserdiõhtul, 18. novembril kell 18 laotavad meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli “Nordic Affect” liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe. Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.
Info: www.eccm.ee
Piletid fientas ja piletilevis
Muusikalinna noortepiletid 70% tavahinnast soodsamad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Konverents “Varajane ja Hiline muusika”
Reede 17 november, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023
Doktorikool
Konverents “Varajane ja Hiline muusika” 17.–18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika Keskuses, Pühavaimu 9.
Kas nüüdismuusika on saanud vanaks ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kas helilooja inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri ja mida tähendab ajalooline autentsus konservaatorile? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab ja kui hästi vananeb avangardmuusika?
Et arutada vana ja uue muusika seoste üle tänapäevases kultuurikontekstis ning mõista vanamuusika kultuuriloolist rolli, toimub 17. ja 18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika keskuses rahvusvaheline konverents. Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avame mineviku kunstipärandi tõlgendamise arutelu laiemal kultuuri- ja humanitaariaväljal.
Autentsuse ambivalentsusest konservaatori praktikas räägib EKA Kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop ning ajalooliste helikihtide materiaalsest kohalolust arhitektuuris ja ruumis EKA doktorant Andrus Laansalu. Diskussiooniküsimused puudutavad aga autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. “Konserveerimine tundub tänasel Eesti kultuuriväljal olevat üks vähem konservatiivseid valdkondi,” selgitas teemavalikuid EKA doktorant ja Eesti Nüüdismuusika keskuse arendusjuht Maria Hansar. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.
Konverentsi kava:
17. novembril kell 11.00–17.00 (eesti keeles)
Toomas Siitan Uus ja vana – kiuslikud kategooriad
Jaan Ross Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud
Andrus Laansalu Kas seinad kirjutavad muusikat?
Hilkka Hiiop Autentsuse ambivalentsus pärandihoius
Kerri Kotta Vana ja uus muusika “dissidentlike” muusikatena
Maarja Tyler Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal
18. novembril kell 10.00–16.00 (inglise keeles)
Taavi-Mats Utt What Could We Learn from Original Early Music Instruments?
Andrew Lawrence-King Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance
Liisa Hõbepappel How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?
Taavi Kerikmäe The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music
Halla Steinunn Stefánsdóttir Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments
Konverentsi esimesel õhtul kell 19.00 esitab legendaarne ajalooliste keelpillide virtuoos ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele. Teisel konserdiõhtul, 18. novembril kell 18 laotavad meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli “Nordic Affect” liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe. Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.
Info: www.eccm.ee
Piletid fientas ja piletilevis
Muusikalinna noortepiletid 70% tavahinnast soodsamad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.11.2023
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Teisipäev 21 november, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.11.2023 — 11.11.2023
where does the sun go? Vent Space’is
Vent Space
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
where does the sun go? Vent Space’is
Neljapäev 09 november, 2023 — Laupäev 11 november, 2023
Vent Space
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.11.2023 — 24.11.2023
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Esmaspäev 06 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.11.2023 — 11.10.2023
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäev 11 november, 2023 — Kolmapäev 11 oktoober, 2023
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.11.2023 — 09.11.2023
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.10.2023
Avatud loeng: Isabelle Sully
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
Avatud loeng: Isabelle Sully
Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
20.10.2023 — 26.10.2023
Kohvihommik ESLiga
Sisearhitektuur
Ootame teid sel reedel, 20. oktoobril kohvihommikule. Meile tulevad külla Eesti Sisearhitektide Liidu esindajad, kes räägivad oma tegevusest, noorliikme staatusest ning muust põnevast seoses ESL-iga.
Pakume kohvi ja küpsetisi, kuid kohvitassidega on meil veidi kitsas käes ehk palun võta kaasa oma tass!
Näeme juba reedel, 20. oktoobril 9:00 stuudio alal C-401 rohelise laua taga!
Ootame teid kõiki kuulama!
BSA21
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Kohvihommik ESLiga
Reede 20 oktoober, 2023 — Neljapäev 26 oktoober, 2023
Sisearhitektuur
Ootame teid sel reedel, 20. oktoobril kohvihommikule. Meile tulevad külla Eesti Sisearhitektide Liidu esindajad, kes räägivad oma tegevusest, noorliikme staatusest ning muust põnevast seoses ESL-iga.
Pakume kohvi ja küpsetisi, kuid kohvitassidega on meil veidi kitsas käes ehk palun võta kaasa oma tass!
Näeme juba reedel, 20. oktoobril 9:00 stuudio alal C-401 rohelise laua taga!
Ootame teid kõiki kuulama!
BSA21
Postitas Gregor Taul — Püsilink