AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
30.10.2013 — 11.11.2013
kaasaütlev. ilmaütlev/with. without – EKA vabade kunstide tudengite näitus
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 30.10.2013 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Kaasaütlev. Ilmaütlev” / „With. Without“, mis vaatleb eelkõige tänase maalikunsti võimalusi ja väljakutseid kommunikatiivses plaanis – tuginedes ideedele, teostele ja katsetustele, mille autoriteks Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide üliõpilased.
Küsimus kommunikatiivsusest kuulub lahutamatult igasuguse kunsti juurde. Teisalt saadab küsimus maali olemusest ja võimalustest kaasaegse kunsti kontekstis varjuna mistahes teost, mille loomisel kasutatakse värve, pintsleid ja lõuendit.
Maal kui vahend pälvib kohati kriitikat oma kommunikatiivse nõrkuse ja piiratuse (või liigse spetsiifilisuse) tõttu ning näib seetõttu oma „tõhususelt“ ning aktuaalsuselt liigituvat juba loomuldasa pigem kaasaegse kunsti äärealadele kui keskmesse. On see ikka nii? Ning kui jah, siis kuidas, miks ja mil määral? On ilmne, et parem mõistmine eeldab siinkohal nii taustateadmisi kui tahtmist süüvida maali kui valdkonna visuaal-tehnilisse kompleksi, mille moodustavad erinevad kontseptuaalsed platvormid, kujundikeeled, tehnilised võtestikud. Maali tähenduse ja võimaluste ümber- ning taasmõtestamine on protsess, mis kuulub lahutamatult ka tänase kõrgema kunstihariduse agendasse.
Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” eksponeeritakse töid, mis esindavad erinevaid vaatenurki, polemiseerivad maali kommunikatiivsete võimaluste üle, pruukimata seejuures olla ise tingimata maalid – vähemasti mitte lõuend-raamil-nelinurksed-asjad. Selles teemaderingis vastanduvad ning põimuvad teose visuaalsed ja verbaalsed aspektid, kunstniku ja vaataja roll, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav.
Ning jättes parajal määral ruumi vaataja kujutlusvõimele, võib informatsiooni vähesus olla kõnekam kui selle üleküllus, varjamine seksikam kui näitamine. Ent kuidas reageerib vaataja sellele, kui kunstnik näib mängivat temaga õrritavat „näitan – ei näita“ mängu? On see tõepoolest kutse mängule või soovib tegija ajada hoopis mingit muud asja? Ehk on tegu rituaalse peitusemängu või programmilise pool-pettusega, mis flirdib küüniliselt arusaamaga, et kunstiteosel võiks ju olla mingi – olgu või äraspidine – mõte…
Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” esinevad töödega EKA maali magistrandid Maria Sidljarevitsh, Mihkel Maripuu, Katarina Meister ja Alina Orav ning bakalaureuseõppe II ja III astme tudengid Liisa Jugapuu, Grisli Soppe, Kennet Lekko, Remen Blake Hambly (Austraalia) ja Elena Seeger (Saksamaa); külalisesinejana astub üles noor skulptor Kaarel Kütas. Väljapaneku kuraatoriks on EKA maali dotsent Vano Allsalu.
Vano Allsalu
Näitus jääb avatuks kuni 11. novembrini 2013.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Rohkem infot:
Vano Allsalu
tel. 5130555
Postitas Gregor Taul — Püsilink
kaasaütlev. ilmaütlev/with. without – EKA vabade kunstide tudengite näitus
Kolmapäev 30 oktoober, 2013 — Esmaspäev 11 november, 2013
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 30.10.2013 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Kaasaütlev. Ilmaütlev” / „With. Without“, mis vaatleb eelkõige tänase maalikunsti võimalusi ja väljakutseid kommunikatiivses plaanis – tuginedes ideedele, teostele ja katsetustele, mille autoriteks Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide üliõpilased.
Küsimus kommunikatiivsusest kuulub lahutamatult igasuguse kunsti juurde. Teisalt saadab küsimus maali olemusest ja võimalustest kaasaegse kunsti kontekstis varjuna mistahes teost, mille loomisel kasutatakse värve, pintsleid ja lõuendit.
Maal kui vahend pälvib kohati kriitikat oma kommunikatiivse nõrkuse ja piiratuse (või liigse spetsiifilisuse) tõttu ning näib seetõttu oma „tõhususelt“ ning aktuaalsuselt liigituvat juba loomuldasa pigem kaasaegse kunsti äärealadele kui keskmesse. On see ikka nii? Ning kui jah, siis kuidas, miks ja mil määral? On ilmne, et parem mõistmine eeldab siinkohal nii taustateadmisi kui tahtmist süüvida maali kui valdkonna visuaal-tehnilisse kompleksi, mille moodustavad erinevad kontseptuaalsed platvormid, kujundikeeled, tehnilised võtestikud. Maali tähenduse ja võimaluste ümber- ning taasmõtestamine on protsess, mis kuulub lahutamatult ka tänase kõrgema kunstihariduse agendasse.
Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” eksponeeritakse töid, mis esindavad erinevaid vaatenurki, polemiseerivad maali kommunikatiivsete võimaluste üle, pruukimata seejuures olla ise tingimata maalid – vähemasti mitte lõuend-raamil-nelinurksed-asjad. Selles teemaderingis vastanduvad ning põimuvad teose visuaalsed ja verbaalsed aspektid, kunstniku ja vaataja roll, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav.
Ning jättes parajal määral ruumi vaataja kujutlusvõimele, võib informatsiooni vähesus olla kõnekam kui selle üleküllus, varjamine seksikam kui näitamine. Ent kuidas reageerib vaataja sellele, kui kunstnik näib mängivat temaga õrritavat „näitan – ei näita“ mängu? On see tõepoolest kutse mängule või soovib tegija ajada hoopis mingit muud asja? Ehk on tegu rituaalse peitusemängu või programmilise pool-pettusega, mis flirdib küüniliselt arusaamaga, et kunstiteosel võiks ju olla mingi – olgu või äraspidine – mõte…
Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” esinevad töödega EKA maali magistrandid Maria Sidljarevitsh, Mihkel Maripuu, Katarina Meister ja Alina Orav ning bakalaureuseõppe II ja III astme tudengid Liisa Jugapuu, Grisli Soppe, Kennet Lekko, Remen Blake Hambly (Austraalia) ja Elena Seeger (Saksamaa); külalisesinejana astub üles noor skulptor Kaarel Kütas. Väljapaneku kuraatoriks on EKA maali dotsent Vano Allsalu.
Vano Allsalu
Näitus jääb avatuks kuni 11. novembrini 2013.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Rohkem infot:
Vano Allsalu
tel. 5130555
Postitas Gregor Taul — Püsilink
30.10.2013 — 30.11.2013
Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“ galeriis noorus
Maal
Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“
Avamine 30. oktoobril kell 18
Galeriis Noorus
Kolmapäeval 30. oktoobril kell 18 avatakse Nooruse galeriis kaks
paralleelset näitust, mis pakuvad võimalust nautida juba tuntud kunstike
loomingut ning Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna viimase
kursuse tudengite töid.
Galerii Nooruse esimesel korrusel avatakse aastatel 1966-1967 ERKI (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija lõpetanud kunstnike 7. ühisnäitus „70+“. Näituse diapasoon on kujundusprojektidest kuni maalini.
Näitusel „70+“ osalevad: Peeter Kuutma, Jaak Soans, Tiiu Pallo-Vaik,
Enno Ootsing, Malle Leis, Tõnis Laanemaa, Kristi Laanemaa, Tõnu Lauk,
Maile Grünberg, Kristiina Kaasik, Jüri Arrak, Malle Lauk, Ivi Laas,
Maire Morgen Hääl, Helle Vahersalu, Aleksander Igonin.
Nooruse keldrikorruse ruumides avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK)
maalingute osakonna IV kursuse näitus „Eilsest vajunud“, mis on
paralleelväljapanek esimesel korrusel eksponeeritava näitusega „70+”.
TKK maalingute osakonna õppejõud Helle-Reet Paris kaasas oma tudengid
projekti, kus ta koos kunagiste kursusekaaslastega osaleb näitusel,
millel puudub ühine nimetaja. Iga näitusel osalev kunstnik ja teos on
eri nägu ning eri tegu. Sama põhimõtte järgi on koostatud ka tudengite
näitus „Eilsest vajunud”. Sellest tulenevalt on galeriis harukordne
võimalus võrrelda ja analüüsida kahe erineva põlvkonna kunstiteoseid
ühel ajal ja ühes kohas.
Ühisnäituse tulekust said tudengid teada rohkem kui pool aastat tagasi.
Alates sellest ajast on kõigi autorite ideed kogunenud, settinud ja
leidnud visuaalse väljundi. Tulemus jõuab nüüd galeriis
kunstihuvilisteni. Väljapaneku pealkiri „Eilsest vajunud“ viitab
protsessile, kus noored kunstitudengid esitavad omanäolisi teoseid, mis
kulmineeruvad ühiseks näituseks.
Näitusel „Eilsest vajunud“ on esindatud järgmised autorid: Johanna
Mudist, Liisa Õunloo, Liis Leegen, Kristiina Kullus, Heiki Arge, Karin
Ojaste, Margret Paide, Mirjam Hinn, Maria Evestus, Mikhail Stashko,
Kadri Lipping, Vitaly Makurin.
Näitused jäävad avatuks 17. novembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia
11. Galerii on avatud K-P 11-18. Näituste külastamine on tasuta.
Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
5904 7574
johanna.mudist@hotmail.com
Liis Leegen
5837 2680
liis.leegen@gmail.com
Galerii Noorus
734 9954
galerii@artcol.ee
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“ galeriis noorus
Kolmapäev 30 oktoober, 2013 — Laupäev 30 november, 2013
Maal
Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“
Avamine 30. oktoobril kell 18
Galeriis Noorus
Kolmapäeval 30. oktoobril kell 18 avatakse Nooruse galeriis kaks
paralleelset näitust, mis pakuvad võimalust nautida juba tuntud kunstike
loomingut ning Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna viimase
kursuse tudengite töid.
Galerii Nooruse esimesel korrusel avatakse aastatel 1966-1967 ERKI (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija lõpetanud kunstnike 7. ühisnäitus „70+“. Näituse diapasoon on kujundusprojektidest kuni maalini.
Näitusel „70+“ osalevad: Peeter Kuutma, Jaak Soans, Tiiu Pallo-Vaik,
Enno Ootsing, Malle Leis, Tõnis Laanemaa, Kristi Laanemaa, Tõnu Lauk,
Maile Grünberg, Kristiina Kaasik, Jüri Arrak, Malle Lauk, Ivi Laas,
Maire Morgen Hääl, Helle Vahersalu, Aleksander Igonin.
Nooruse keldrikorruse ruumides avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK)
maalingute osakonna IV kursuse näitus „Eilsest vajunud“, mis on
paralleelväljapanek esimesel korrusel eksponeeritava näitusega „70+”.
TKK maalingute osakonna õppejõud Helle-Reet Paris kaasas oma tudengid
projekti, kus ta koos kunagiste kursusekaaslastega osaleb näitusel,
millel puudub ühine nimetaja. Iga näitusel osalev kunstnik ja teos on
eri nägu ning eri tegu. Sama põhimõtte järgi on koostatud ka tudengite
näitus „Eilsest vajunud”. Sellest tulenevalt on galeriis harukordne
võimalus võrrelda ja analüüsida kahe erineva põlvkonna kunstiteoseid
ühel ajal ja ühes kohas.
Ühisnäituse tulekust said tudengid teada rohkem kui pool aastat tagasi.
Alates sellest ajast on kõigi autorite ideed kogunenud, settinud ja
leidnud visuaalse väljundi. Tulemus jõuab nüüd galeriis
kunstihuvilisteni. Väljapaneku pealkiri „Eilsest vajunud“ viitab
protsessile, kus noored kunstitudengid esitavad omanäolisi teoseid, mis
kulmineeruvad ühiseks näituseks.
Näitusel „Eilsest vajunud“ on esindatud järgmised autorid: Johanna
Mudist, Liisa Õunloo, Liis Leegen, Kristiina Kullus, Heiki Arge, Karin
Ojaste, Margret Paide, Mirjam Hinn, Maria Evestus, Mikhail Stashko,
Kadri Lipping, Vitaly Makurin.
Näitused jäävad avatuks 17. novembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia
11. Galerii on avatud K-P 11-18. Näituste külastamine on tasuta.
Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
5904 7574
johanna.mudist@hotmail.com
Liis Leegen
5837 2680
liis.leegen@gmail.com
Galerii Noorus
734 9954
galerii@artcol.ee
Postitas Gregor Taul — Püsilink
01.11.2013 — 12.01.2014
August Künnapu isikunäitus „Elujõgi“ Tartu Kunstimuuseumis
Maal
Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.
Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.
Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.
August Künnapu
Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas
1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri
2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel
1996 aastast alates esinenud näitustel
2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“
2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia
Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.
Olete väga oodatud!
Mare Joonsalu
näituse koostaja
Lisainfo: 7341050, 53432994
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18, Tartu
K-P 11-18
Postitas Gregor Taul — Püsilink
August Künnapu isikunäitus „Elujõgi“ Tartu Kunstimuuseumis
Reede 01 november, 2013 — Pühapäev 12 jaanuar, 2014
Maal
Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.
Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.
Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.
August Künnapu
Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas
1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri
2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel
1996 aastast alates esinenud näitustel
2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“
2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia
Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.
Olete väga oodatud!
Mare Joonsalu
näituse koostaja
Lisainfo: 7341050, 53432994
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18, Tartu
K-P 11-18
Postitas Gregor Taul — Püsilink
31.10.2013 — 12.12.2013
arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas
Fotograafia
Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget. Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.
Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf. Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina. Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele. Eesti Kunstnike Liidu liige.
Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.
Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com
Postitas Gregor Taul — Püsilink
arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas
Neljapäev 31 oktoober, 2013 — Neljapäev 12 detsember, 2013
Fotograafia
Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget. Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.
Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf. Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina. Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele. Eesti Kunstnike Liidu liige.
Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.
Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com
Postitas Gregor Taul — Püsilink
01.11.2013
eka päev 2013 – 99 aastat kõrgemat kunstiharidust
Erialad
Austatud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja kõik liikmed!
Tänavu oktoobris täitub Eesti Kunstiakadeemia algusest 99 aastat.
100. juubeli lävel ja pidustuste ootuses tähistame seda sündmust rektor prof Signe Kivi ettepanekul Akadeemia liikmetega isekeskis 1. novembril, 2013 tulevases Eesti Kunstiakadeemia hoones Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7.
Kõik Akadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja töötajad on oodatud alates kell 14.00 tutvuma Eugen Habermanni projekteeritud ajaloolise vabrikuga, mis 2016. aasta hilissügiseks renoveeritakse Kunstiakadeemia õppehooneks.
1. novembril kell 14.00–15.00 on võimalik näha veel hetkel töötavaid tekstiilitsehhe ja sukamasinaid ning tutvuda 1930-ndate aastate ning nõukogudeaegse tööstusarhitektuuriga.Alates kell 15.30 SUUR-KLOOSTRI 11 HOONES peab teadusprorektor akadeemik professor Mart Kalm loengu “Rauaniit ja arhitekt Habermann”. Pakutakse kuuma puljongit ja pirukat.
Palun teatage oma osalusest 31. novembriks täites lisatud lingil oleva osalusvormi, et teaksime arvestada inimhulgaga ning varuda piisavalt aega, puljongit ja pirukat.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
eka päev 2013 – 99 aastat kõrgemat kunstiharidust
Reede 01 november, 2013
Erialad
Austatud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja kõik liikmed!
Tänavu oktoobris täitub Eesti Kunstiakadeemia algusest 99 aastat.
100. juubeli lävel ja pidustuste ootuses tähistame seda sündmust rektor prof Signe Kivi ettepanekul Akadeemia liikmetega isekeskis 1. novembril, 2013 tulevases Eesti Kunstiakadeemia hoones Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7.
Kõik Akadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja töötajad on oodatud alates kell 14.00 tutvuma Eugen Habermanni projekteeritud ajaloolise vabrikuga, mis 2016. aasta hilissügiseks renoveeritakse Kunstiakadeemia õppehooneks.
1. novembril kell 14.00–15.00 on võimalik näha veel hetkel töötavaid tekstiilitsehhe ja sukamasinaid ning tutvuda 1930-ndate aastate ning nõukogudeaegse tööstusarhitektuuriga.Alates kell 15.30 SUUR-KLOOSTRI 11 HOONES peab teadusprorektor akadeemik professor Mart Kalm loengu “Rauaniit ja arhitekt Habermann”. Pakutakse kuuma puljongit ja pirukat.
Palun teatage oma osalusest 31. novembriks täites lisatud lingil oleva osalusvormi, et teaksime arvestada inimhulgaga ning varuda piisavalt aega, puljongit ja pirukat.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
29.10.2013 — 09.11.2013
Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik
Maal
Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik
Teisipäev 29 oktoober, 2013 — Laupäev 09 november, 2013
Maal
19.11.2013
muinsuskaitse ja restaureerimise eriala Doktorant Kadri kallaste kaitseb doktoritööd tapeetide säilitamisest interjööris
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala doktorant Kadri Kallaste kaitseb teisipäeval, 19. novembril 2013. a algusega kell 14.00 EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103) doktoritööd teemal “Preservation of Wallpapers as a Part of Interior. Addressing Issues of Wallpaper Conservation on the Basis of Projects Carried Out in Austria, Estonia and Romania” (“Tapeetide säilitamine interjööri osana. Tapeedi konserveerimise problemaatika käsitlus Austrias, Eestis ja Rumeenias läbiviidud projektide põhjal”).
Doktoritöö juhendajad on prof. dr. Krista Kodres ja Markus Krön ning eelretsensendid on dr. Hilkka Hiiop ja prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse. Doktoritöö kaitsmisel on oponent prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse.
Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt.
Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete interjööri osana. Selleks ei ole võimalik välja pakkuda üht universaalset lahendust, vaid erinevate säilituskontseptsioonide kogum, mida saab kasutada restaureerimislahenduste väljatöötamiseks erinevates olukordades.
Uurimuse esimene osa keskendub tapeetide ja levinumate seinaskeemide ajaloole, kasutatud materjalidele ja tootmisviisidele. Lisaks sellele on analüüsitud tapeetide restaureerimise põhjuseid, meetodeid ja erinevate kontseptsioonide mõju restaureeritavale objektile.
Doktoritöö praktilises osas on dokumenteeritud kaheksat erinevat ajalooliste tapeetide restaureerimise juhtumit ja analüüsitud nende säilitamise probleemistikku.
Juhised valmisid uurimuse teoreetilise osa ja praktiliste restaureerimislahenduste kombineerimisel. Tapeetide säilitamiseks interjööri osana pakub autor välja erinevaid variante:in situ säilitamine, restaureeritud objekti paigaldamine selle algsesse asukohta ning tapeedi paigaldamine sekundaarsesse asukohta. Tapeete võib interjööris säilida nii terviklike kui fragmentaarsete objektidena.
Väljatöötatud metodoloogia võimaldab suurema hulga väärtusliku materjali säilitamist ja eksponeerimist selle algses või selleks sobivas uues keskkonnas, vaatajaskonna paremat ligipääsu ning ajalooliste tapeetide väärtustamist interjööri osana.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel.
—
Triin Piip
Doktorikooli koordinaator/ Coordinator of Doctoral Studies
DoRa programmi koordinaator / Coordinator of DoRa programme
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
Estonia pst 7-526, 10143, Tallinn
mobiil (+ 372) 53 068 909
e-post: triin.piip@artun.ee
Skype: eka.doktorikool
https://www.facebook.com/EKAdoktorikool
Postitas Gregor Taul — Püsilink
muinsuskaitse ja restaureerimise eriala Doktorant Kadri kallaste kaitseb doktoritööd tapeetide säilitamisest interjööris
Teisipäev 19 november, 2013
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala doktorant Kadri Kallaste kaitseb teisipäeval, 19. novembril 2013. a algusega kell 14.00 EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103) doktoritööd teemal “Preservation of Wallpapers as a Part of Interior. Addressing Issues of Wallpaper Conservation on the Basis of Projects Carried Out in Austria, Estonia and Romania” (“Tapeetide säilitamine interjööri osana. Tapeedi konserveerimise problemaatika käsitlus Austrias, Eestis ja Rumeenias läbiviidud projektide põhjal”).
Doktoritöö juhendajad on prof. dr. Krista Kodres ja Markus Krön ning eelretsensendid on dr. Hilkka Hiiop ja prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse. Doktoritöö kaitsmisel on oponent prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse.
Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt.
Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete interjööri osana. Selleks ei ole võimalik välja pakkuda üht universaalset lahendust, vaid erinevate säilituskontseptsioonide kogum, mida saab kasutada restaureerimislahenduste väljatöötamiseks erinevates olukordades.
Uurimuse esimene osa keskendub tapeetide ja levinumate seinaskeemide ajaloole, kasutatud materjalidele ja tootmisviisidele. Lisaks sellele on analüüsitud tapeetide restaureerimise põhjuseid, meetodeid ja erinevate kontseptsioonide mõju restaureeritavale objektile.
Doktoritöö praktilises osas on dokumenteeritud kaheksat erinevat ajalooliste tapeetide restaureerimise juhtumit ja analüüsitud nende säilitamise probleemistikku.
Juhised valmisid uurimuse teoreetilise osa ja praktiliste restaureerimislahenduste kombineerimisel. Tapeetide säilitamiseks interjööri osana pakub autor välja erinevaid variante:in situ säilitamine, restaureeritud objekti paigaldamine selle algsesse asukohta ning tapeedi paigaldamine sekundaarsesse asukohta. Tapeete võib interjööris säilida nii terviklike kui fragmentaarsete objektidena.
Väljatöötatud metodoloogia võimaldab suurema hulga väärtusliku materjali säilitamist ja eksponeerimist selle algses või selleks sobivas uues keskkonnas, vaatajaskonna paremat ligipääsu ning ajalooliste tapeetide väärtustamist interjööri osana.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel.
—
Triin Piip
Doktorikooli koordinaator/ Coordinator of Doctoral Studies
DoRa programmi koordinaator / Coordinator of DoRa programme
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
Estonia pst 7-526, 10143, Tallinn
mobiil (+ 372) 53 068 909
e-post: triin.piip@artun.ee
Skype: eka.doktorikool
https://www.facebook.com/EKAdoktorikool
Postitas Gregor Taul — Püsilink
05.12.2013
Doktorikooli konverents 2013
Doktorikool
Doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 5. detsembril 2013.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel).
Ootame doktorantide ettekannete teese/abstrakte hiljemalt 15. novembriks 2013 doktorikooli koordinaatori meiliaadressile: triin.piip@artun.ee.
Teeside/abstraktide pikkus on orienteeruvalt 1-2 lk ning ettekanne koos diskussiooniga kestab konverentsil ca 30 minutit (ettekanne 20 minutit ja diskussioon 10 minutit). Ettekannete teesid/abstraktid peavad olema eelnevalt kooskõlastatud juhendajatega!
Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda 1. detsembrini 2013.a koordinaatorile meilides või doktorikooli telefonil 53 068 909.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Doktorikooli konverents 2013
Neljapäev 05 detsember, 2013
Doktorikool
Doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 5. detsembril 2013.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel).
Ootame doktorantide ettekannete teese/abstrakte hiljemalt 15. novembriks 2013 doktorikooli koordinaatori meiliaadressile: triin.piip@artun.ee.
Teeside/abstraktide pikkus on orienteeruvalt 1-2 lk ning ettekanne koos diskussiooniga kestab konverentsil ca 30 minutit (ettekanne 20 minutit ja diskussioon 10 minutit). Ettekannete teesid/abstraktid peavad olema eelnevalt kooskõlastatud juhendajatega!
Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda 1. detsembrini 2013.a koordinaatorile meilides või doktorikooli telefonil 53 068 909.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
01.10.2013 — 01.07.2014
Avatud loengud
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond ootab kõiki huvilisi kuulama avatud loenguid, kus esinevad valdkonna eksperdid kõikjalt maailmast. Loengud on inglise keeles ja tasuta. Kava leiad klikkides bänneril. Tere tulemast!
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Avatud loengud
Teisipäev 01 oktoober, 2013 — Teisipäev 01 juuli, 2014
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond ootab kõiki huvilisi kuulama avatud loenguid, kus esinevad valdkonna eksperdid kõikjalt maailmast. Loengud on inglise keeles ja tasuta. Kava leiad klikkides bänneril. Tere tulemast!
Postitas Gregor Taul — Püsilink
14.11.2013
Avatud loeng: Michael Hensel, AHO (Norway)
Arhitektuuriteaduskond
Eesti
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari
Michael
U. Hensel on uuendusmeelne Saksa päritolu arhitekt, teadur, õppejõud ja
kriitik, keda paelub teoreetilise ja eksperimenteeriva uurimistöö “tulemustele
orienteeritud projekteerimise” rakendamine toimiva elukeskkonna
ehitustegevuses. Hensel on õpetanud Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis, kus oli
üks sealse tärkavate tehnoloogiate ja disainiprogrammi (EmTech) juhte. Ta on
tegutsenud ka külalisprofessorina ja pidanud loenguid nii Euroopas, Ameerikas,
Aasias kui Austraalias. Hetkel on ta Oslo arhitektuurikooli AHO
arhitektuuriprofessor, kus alates 2011. aastast juhib arhitektuuri ja
tektoonika teaduskeskust (RCAT). Ta on üks neist, kes 1994. aastal pani aluse
OCEAN koostööplatvormile ning juhatab seal disaini teadustöö ühendust alates
2008. aastast. Alates 2007.a. on ta ka kestliku tööstuse biomimeetika
võrgustiku BIONIS juhatuse liige ning ajakirja AD (Wiley) toimetuskolleegiumi
liige.
http://www.ocean-designresearch.net
http://www.performanceorienteddesign.net
http://www.membranespaces.net
http://www.aho.no
Arhitektuuriteaduskonna loengusarja raames on Tallinnas esinenud mitmed
maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada
arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki.
Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud
professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on
inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid
loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud/
Kontakt: arhitektuur@artun.ee
T: 642 0071
Loengusarja
toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,
Kuninglik Norra Saatkond ning Eesti Kunstiakadeemia.
Estonian Academy of
Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
Michael U. Hensel is an innovative
German-born architect, researcher, educator and writer who is concerned with “performance-oriented
design”, dealing with theoretical and experimental research into the
making of the built environment.Hensel taught at the Architectural Association
School of Architecture in London, where he co-directed the Emergent
Technologies and Design Program (EmTech). He has held visiting professorships
and innovation fellowships and has taught and lectured in Europe, the Americas,
Asia and Australia. Hensel is currently Professor for Architecture at AHO, the
Oslo School of Architecture and Design, Norway, where he is since 2011 director
of the Research Centre for Architecture and Tectonics. He is a founding member
of OCEAN, founded in 1994, and founding chairman of the OCEAN Design Research
Association founded in 2008. Since 2007 he has been a board member of BIONIS,
the Biomimetics Network for Industrial Sustainability and editorial board
member of AD Wiley.
http://www.ocean-designresearch.net
http://www.performanceorienteddesign.net
http://www.membranespaces.net
http://www.aho.no
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists
have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on
architecture, design, urban development and critical thought from around the
globe.
The lectures are open to all students and professionals in the fields of
architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader
circle of those interested in the future of our living environment. The
lectures are in English and they are free of charge.
The previous
talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud/
Contact: arhitektuur@artun.ee
T: +372 642 0071
The lecture
series is supported by the Estonian Cultural Endowment, Ministry of Culture,
Ministry of Education and Research, the Royal Norwegian Embassy and the
Estonian Academy of Arts.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Avatud loeng: Michael Hensel, AHO (Norway)
Neljapäev 14 november, 2013
Arhitektuuriteaduskond
Eesti
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari
Michael
U. Hensel on uuendusmeelne Saksa päritolu arhitekt, teadur, õppejõud ja
kriitik, keda paelub teoreetilise ja eksperimenteeriva uurimistöö “tulemustele
orienteeritud projekteerimise” rakendamine toimiva elukeskkonna
ehitustegevuses. Hensel on õpetanud Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis, kus oli
üks sealse tärkavate tehnoloogiate ja disainiprogrammi (EmTech) juhte. Ta on
tegutsenud ka külalisprofessorina ja pidanud loenguid nii Euroopas, Ameerikas,
Aasias kui Austraalias. Hetkel on ta Oslo arhitektuurikooli AHO
arhitektuuriprofessor, kus alates 2011. aastast juhib arhitektuuri ja
tektoonika teaduskeskust (RCAT). Ta on üks neist, kes 1994. aastal pani aluse
OCEAN koostööplatvormile ning juhatab seal disaini teadustöö ühendust alates
2008. aastast. Alates 2007.a. on ta ka kestliku tööstuse biomimeetika
võrgustiku BIONIS juhatuse liige ning ajakirja AD (Wiley) toimetuskolleegiumi
liige.
http://www.ocean-designresearch.net
http://www.performanceorienteddesign.net
http://www.membranespaces.net
http://www.aho.no
Arhitektuuriteaduskonna loengusarja raames on Tallinnas esinenud mitmed
maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada
arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki.
Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud
professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on
inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid
loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud/
Kontakt: arhitektuur@artun.ee
T: 642 0071
Loengusarja
toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,
Kuninglik Norra Saatkond ning Eesti Kunstiakadeemia.
Estonian Academy of
Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
Michael U. Hensel is an innovative
German-born architect, researcher, educator and writer who is concerned with “performance-oriented
design”, dealing with theoretical and experimental research into the
making of the built environment.Hensel taught at the Architectural Association
School of Architecture in London, where he co-directed the Emergent
Technologies and Design Program (EmTech). He has held visiting professorships
and innovation fellowships and has taught and lectured in Europe, the Americas,
Asia and Australia. Hensel is currently Professor for Architecture at AHO, the
Oslo School of Architecture and Design, Norway, where he is since 2011 director
of the Research Centre for Architecture and Tectonics. He is a founding member
of OCEAN, founded in 1994, and founding chairman of the OCEAN Design Research
Association founded in 2008. Since 2007 he has been a board member of BIONIS,
the Biomimetics Network for Industrial Sustainability and editorial board
member of AD Wiley.
http://www.ocean-designresearch.net
http://www.performanceorienteddesign.net
http://www.membranespaces.net
http://www.aho.no
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists
have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on
architecture, design, urban development and critical thought from around the
globe.
The lectures are open to all students and professionals in the fields of
architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader
circle of those interested in the future of our living environment. The
lectures are in English and they are free of charge.
The previous
talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud/
Contact: arhitektuur@artun.ee
T: +372 642 0071
The lecture
series is supported by the Estonian Cultural Endowment, Ministry of Culture,
Ministry of Education and Research, the Royal Norwegian Embassy and the
Estonian Academy of Arts.
Postitas Gregor Taul — Püsilink