Rubriik: Erialad

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab rakendusliku teadus- ja arendustööde konkursi, mille peavõit on 640 eurot. Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes on oma kursuse- või lõputööga saavutavad rakendusliku väljundi. St töö tulemusena võidakse hakata (ei pea olema reaalselt juba hakatud) väljundit kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. 

TAOTLUSE TÄHTAEG 06.09.2013 . 

Tööde esitamiseks konkursile tuleb saata täidetud ankeet koos ankeedis nimetatud täiendavate materjalidega hiljemalt 6. septembriks 2013 e-posti aadressile kelli.turmann@artun.ee, kirja pealkirjaks „Konkurss”. E-kirja adressaatide hulgas peavad sisalduma kõigi töö teostamises osalenute e-posti aadressid.

LAE ALLA –  TAOTLUSVORM, mis sisaldab ka konkursi detailsemat tutvustust

Võitja väljaselgitamine:
Komisjon vaatab materjalid läbi ja valib välja võidutöö hiljemalt 20. septembriks 2013.  Konkursi võitja autasustamine toimub Tallinna Ettevõtlusameti poolt korraldataval iga-aastasel Tallinna Ettevõtluspäeval 2013 oktoobris meene ning rahasummaga, milleks on  640 eurot.

Konkurssi viiakse läbi koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.

— 
Tervitades,
Kelli Turmann

Ettevõtlus- ja karjäärikonsultant
Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 345
Mob +372 50 922 08

Rahvusvaheline ettevõtlus- ja karjääriportaal www.ArtUpCareer.net 

EKA ettevõtlus- ja karjääriportaali: start.artun.ee

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb sel neljapäeval Claudia Pasquero – ecoLogic Studio
Loeng toimub 16.mail kell 19.00 LHV panga saalis (Tartu mnt 2)

“METAFollies for the Metropolitan Landscape”

synapse
ecoLogicStudio’s META-Follies for the Metropolitan Landscape are a series of projects investigating the possibility to es­tablishing a playful dialogue between human and architecture, enabling the development of clouds of knowledge, a form of meta-language based on material experience, patterns recog­nition, sedimentation of feelings as well as a real-time meta-conversation.

ecoLogicStudio is an architecture studio combining a new form of digital craftsmanship with the development of strategic and critical concepts of urban self-sufficiency. We design and engineer responsive architectural and urban prototypes, living artificial assemblages deployed to test future practices of ecologic development. We combine virtual and physical environments to radicalize our contemporary experience of nature and prefigure new typologies of urban landscapes. Within these spatial and experiential frameworks the urban energy, waste, water and food cycles are re-engineered as synthetic hybrids of matter and digital information.

www.ecologicstudio.com

image
H.O.R.T.U.S. exhibition 2012, ecoLogicStudio

*****
EKA arhitektuuriteaduskonna loengusarja 2013 kevadsemestri esinejad:
Sami Rintala_Rintala&Eggertsson_24.1
Kivi Sotamaa_ADDLab_7.2
Jaanika Peerna_28.2
Winka Dubbeldam_PennDesign / Archi-Tectonics_7.3
Bart Lootsma_Innsbruck University_21.3
Gert Wingårdh_Chalmers / Wingårdhs_4.4
Srdjan Weiss_NAO_18.4
Thibault Schwartz_HAL_2.5
Claudia Pasquero_ecoLogic Studio_16.5

Loengud on mõeldud kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele ja sellega seotud erialade praktikutele ning avatud ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile.

Loengud on inglise keeles ning tasuta.
 
Loengusarja kodulehekülg:https://www.artun.ee/avatudloengud/
 
Loengusarja toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, LHV pank, Norra Suursaatkond, Rootsi Suursaatkond, USA Suursaatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kunstiakadeemia. Loengute sari kuulub Teadusaasta ürituste hulka.
 
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
 
Olete oodatud!

Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla näituse avamine EKA G-s kolmapäeval 18:00

EKA G PRESSITEADE

13.05.2013

Tallinnas

Olete oodatud Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäituse “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes” avamisele kolmapäeval, 15. mail kell 18:00, EKA G-s, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1.

* * *

We kindly invite you to the vernissage of Liisa Kruusmägi’s and Liisi Küla’s joint exhibition “We are near waking when we dream we are dreaming” on Wednesday the 15th of May 15 at 6 p.m in EKA G, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1, Tallinn. 

Please scroll down for further information in English!

* * *

Liisa Kruusmägi (EKA joonistamise eriala tudeng) ja Liisi Küla (Londoni Kunstiülikooli Wimbledoni Kunstikolledži meediakunsti tudeng) ühisnäitus “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes” lähtub saksa filosoofi Novalise aforismist, püüdes tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi.

Kruusmägi maaliseeria “Magajad” lähtub und nägevate inimeste kujutamisest: autor joonistas portreteeritavaid siis, kui nad magasid. Kui joonistus oli valmis, äratas ta magaja ning küsis nende viimati nähtud unenägude kohta. Hiljem valmisid joonistuste põhjal maalid, millele on kirjutatud unenäod. 

Liisi Küla tööd loovad dialoogi unenägude ja mälestuste vahel: kaootilised helid viitavad sürrealistlikele nägemustele kõige sügavamates ajusoppides, olgu need siis kartused, ihad või kujutatud avarus. Eksponeeritavad teosed proovivad aru saada mitmesuguste kunstnike nägemustest, ammutades inspiratsiooni muuhulgas Nathalie Djubergi klaasimaailmast, kus “muinasjutud on hulluks läinud ja paralleelne universum on habras kui klaas.” Liisi Küla videod loovad erinevaid metafoore ja ideid mööblile, ent edastavad ka unenägude meeleolu, juhatamaks vaataja personaalsele rännakule. Kunstnik on loonud ruumi, kus on tükike fantaasiat reaalsuses.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse korraldatava Tallinna Teisipäeva raames toimub EKA G-s 21. mail kunstnikega artist talk. 

Näitus jääb avatuks 24. maini. EKA G on avatud esmaspäevast reedeni 9:00 – 17:30.

Pressiteate koostasid Liisa Kruusmägi ja Gregor Taul.

* * * 

Liisa Kruusmägi (MA student of drawing at the Estonian Academy of Arts’ Department of Drawing) and Liisi Küla (BA student of time-based media at the London University of Arts, Wimbledon) joint exhibition “We are near waking when we dream we are dreaming” is inspired by German philosopher Novelis’ quote and attempts to interpret dreams and dreaming as such.

Kruusmägi’s series of paintings entitled “Sleepers” depicts sleeping people: author drew her subjects while their where dreaming and upon their waking she enquired about their dreams. These drawings and retold dreams were the point of departure for large-scale paintings.

Liisi Küla brings forth a dialogue between dreams and memories, mixing sound and video works for producing chaotic surrealist visions within our subconscious. Küla attempts to understand visions of various artists such as Nathalie Djuberg whose glass art seems as if “fairy tales gone crazy”. From one hand Küla’s video works produce metaphors and new ideas for furniture while on the other hand they transmit the mood of dreams and lead the viewer to personal wanderings. Artist has produced a space in which there is a particle of fantasy left in reality.

Exhibition will close on May 24. EKA G is open from Monday to Friday, 9:00 – 17:30.

Press release written by Liisa Kruusmägi and Gregor Taul

Lisainformatsioon:

Further Information:

Gregor Taul

EKA G

Eesti Kunstiakadeemia

Estonia pst 7/Teatri väljak 1

Tallinn 10143

Tel +372 6 267 111

Mob +372 55 690 456

Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.

Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH),  Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)

Kuraator: Margit Säde Lehni

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina

Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013

Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680

Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn

Lisa sisutekst

https://www.facebook.com/events/597148283643846/?fref=ts

Linnaidee kutsub järjekordsele seminarile: ootame kõiki 8. mail Tallinna bussijaamas toimuvale linnaliikuvuse teemaõhtule „Tipptund“.

KAVA
17.30-18.00 – Ütleme kõigile tipptunni läbinuile tere, räägime mõne sõna Linnaidee algatusest ning sellest, miks on vaatluse all liikuvus, mitte liiklus, ja mida see linna ja linlaste seisukohast tähendab
18.00-19.10 – Ideesüstid:Toomas Haidak (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Eva-Maria Kangro (uuriv psühholoog, Psience)
Liivar Luts (Tallinna Transpordiamet)
Villem Tomiste (arhitekt, Stuudio Tallinn)
Kaur Sarv (liikuvuse spetsialist, Linnalabor)
Marten Kaevats (arhitekt, Uue Maailma Selts)
Tõnis Savi (arhitekt, Tour d’öö ja Tallinn Bicycle Week)
19.10-… – vaba lava ja vaba mõte, Ülo Vihma ohjamisel

Üritus on osa Linnaidee algatuse seminarisarjast, mis harutab lahti linnas elamise kunsti. Linnaidee algatus keskendub Tallinna asumiseltside ja linnavalitsuse koostöö parandamisele avalike linnaeluseminaride, asumiseltsidele mõeldud töötubade ning uue koostöö mudeli kokkukirjutamise kaudu. 

Sissepääs on prii ja oodatud kõik, kes liiklevad!

Algatust veab Linnalabor ja selles osaleb üle 10 Tallinna aktiivse asumiseltsi. Vaata lähemalt www.linnaidee.ee.

Linnaidee algatust rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Seminari läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

Kohtumiseni tipptunnil!

— 
Regina Viljasaar
MTÜ Linnalabor
+372 56 903 679

Linnalabor on 2006. aastal asutatud linnauuringute ja -aktivismi kompetentsikeskus. Omades kogemusi linnaplaneerimises, kodanikualgatuste edendamises ja linnauuringute populariseerimises, püüdleme hea linna lahtimõtestamise ja saavutamise poole.
www.linnalabor.ee