Rubriik: Erialad

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses. 

*

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid. 

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks.  Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet

10. novembril kell 18.00 EKA auditooriumis A-101 Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”  

Sara Gunnarsdóttir sündis ja kasvas üles Islandil, kus ta õppis kujutavat kunsti. Ta läks Ameerika Ühendriikidesse kahekümnendates eluaastates, et õppida eksperimentaalset animatsiooni California kunstiinstituudis (CalArts), kus ta elas ja töötas neliteist aastat, enne kui pöördus tagasi oma kodumaale. Osariikides veedetud pooleteise aastakümne jooksul õnnestus Saral luua oma käekiri Ameerika filmitööstuses iseseisva animaatorina.

Oma loengus räägib ta sellest, kuidas oma häälele ja animatsiooni valmistamise viisile truuks jäämine on aidanud tal avada uksi erinevatele koostööprojektidele erinevat tüüpi filmiharudes nagumängufilmid, dokumentaalfilmid ja telesarjad. 

Kunstnikuga on võimalik vestelda pärast loengut.

PÖFF Shorts sündmused 

P.S.
Cartoon Brew artikkel: 

https://www.cartoonbrew.com/know-your-indie-filmmaker/know-your-indie-filmmaker-sara-gunnarsdottir-227855.html

30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.

Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.

Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.

Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php

Visuaalkunstnik Sofi Häkkinen (s. 1990, Oulu, Soome) toob Vent Space projektiruumi skulptuuride ja videoteoste valiku. 

Häkkinen on Aalto Ülikooli magister  ja läheneb oma loomingule väga multikunstiliselt. Skulptuurid, mida Sofi Häkkinen Vent Space’is näitab, on enamasti valmistatud kuivpastast. Videod tegelevad läbi surma, keha, interneti, huumori, popi ja doom scroll’imise toiduteemaga. 

Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.

Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.

Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing

EKA noore kunstniku preemia 2022 aasta laureaadi Chun Au Yeungi isikunäitus “Oled mu mõtteis” Hobusepea galeriis on avatud 30. oktoobrini.

„Öö oli jahe, nii et kõndisin koju pärast pikka jalutuskäiku koidikul. Istusin diivanil teki all ja kuulasin laulu, mille sõnad kaikusid mu peas…“that’s me in the corner, that’s me in the spotlight, losing my religion…” Sel õhtul polnud ma ainuke, kes tähelepanu keskmes oli. Järsku käis nurgas vali pauk. Toas oli nii pime, nii et nägin ainult kuidas kõik mu joped maha kukkusid. Mõtlesin sel hetkel kellegi peale…”
Chun Au Yeung

„Oled mul mõtteis” lähtub hetkede sügavamast sisemusest, et vaadelda pinget, mis tekib lootuse ja hirmu vahel ning püüab kunstiks tõlgituna mõtestada, kuidas need kaks tunnet kujunevad, kokku langevad ja saavad kõnetatud. Chun’i sisekaemuslikud joonistused ja installatsioonid lähtuvad isiklikust kogemusest suhestumisel elupaigaga, esitledes seda intiimse, kuid samas ka võõristust tekitavana läbi majapidamisesemete ja muude elementide ühteliitmise.

Näitusele loodud teosed tulenevad Chun’i enda kogemustest ja läbielatud olukordadest, mis on enamasti seotud kodumaalt eemalolekuga. „Ma kannan oma hinge raskust, otsin varjatud märke lootusest ja tähendusest, kuid see hoiab mind tagasi, see paneb mind hirmu tundma.” kirjeldab Chun. Teos““Tervitused, hüvastijätud” (2023) on ümber ehitatud riidenagist. Eemaldanud kõik riputuskonksud, kinnitas Chun nagi korpuse külge vibu, viidates justkui laseks keegi kusagilt sihtmärki, paljastades haavatud ja hävinud suhte.

Näitusega „Oled mul mõtteis” jätkab Chun koduste elementide ja inimloomuse suhete uurimist, kõrvutades nii isiklikke kui ka kollektiivseid emotsioone. Mööblist saab meedium, mis võimaldab kunstnikul avada igapäevaste tundmuste keerukust, iga objekt avamas ühteaegu nii dekadentlikku kui ka lootusrikast dialoogi kodu mõiste ümber.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituste korraldamist Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital,

Kultuuriministeerium ja AS Liviko.

Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18.00 toimuvad EKAs A-501 Peter Fraseri ja Esther Hoversi kunstnikuvestlused. Kunstnikud viibivad Tallinnas seoses meistriklasside läbiviimisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas.

Peter Fraser on fotokunstnik, kes on alates 1980. aastate algusest süvitsi tegelenud värvifotograafiaga. Tema teosed peegeldavad intensiivset filosoofilist vaatepunkti igapäevastele teemadele ja materjalidele ning kunstnik on enesele tihti esitanud küsimuse “Mis on reaalne?” samaaegselt vaadeldes erinevaid ühiskondlikke valupunkte.

Fraser sündis 1953. aastal Walesis ja on lõpetanud fotograafia eriala Manchesteri Polütehnikumis 1976. aastal. Fraser hakkas pildistama Plaubel Makina kaameraga aastal 1982 ning 1984. aastal toimus tal ühisnäitus koos William Egglestoniga Arnolfini kunstigaleriis Bristolis. Fraser läks samal aastal USA-sse ja veetis peaaegu kaks kuud koos William Egglestoniga. Just sellel ajal otsustas ta pühenduda värvifotograafia väljendusvõimaluste uurimisele.

Fraser esitati rahvusvahelisele Citibanki fotograafiapreemiale 2004. aastal ning 2014. aastal omistati talle Kuningliku Fotograafiaühingu auliikme tiitel. Fraser on osalenud rahvusvahelistel näitustel pea 40 aastat, mille hulka kuuluvad märkimisväärsed isikunäitused nagu näiteks Photographers’ Gallery’s (London, 2002), PhotoEspanas (2017), Camden Art Centre’s (2018) ja Tate St Ives’is (2013), millega kaasnes ka Tate Monograph kunstnikuraamatu väljaandmine.

Viimaste olulisemate näituste hulgas on “Mathematics” Photo Espana’s (Madriid, 2017) ja Camden Arts Centre’is (London, 2018). 2021. a. pälvis Peter Fraser Pollock Krasneri Fondi auhinna uute teoste loomiseks Euroopas (kunstnik pildistas seeriad Saksamaal, Prantsusmaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Kreetal ja Eestis) – seda kõike ajal, mida iseloomustas aina suurem mure ja ärevus tuleviku ees. Alates 1988. aastast on Peter Fraseri loomingust avaldatud 12 raamatut (vt. kodulehte). Tema teoseid leidub mitmetes avalikes kollektsioonides, sh Arts Council of England, Tate London, Briti Nõukogu, Fondation A Stichting (Brüssel), Mast Foundation (Bologna), Yale’i Briti Kunsti Keskus (USA) ja erakogudes üle maailma.

https://www.peterfraser.net
INSTAGRAM peter_fraser9

Esther Hovers uurib oma kunstnikupraktikas võimu, poliitika ja kontrolli teostamist läbi linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kasutamise. Ta on õppinud fotograafiat, aga oma loomingus töötab hetkel installatiivsete võtetega, milles fotod, joonistused, tekst ja film mängivad võrdselt olulist osa.

Kunstnik on oma teoseid eksponeerinud Aperture Foundation’is (New York City, USA); Lianzhou fotofestivalil (Hiina) ja Foam fotomuuseumis (Amsterdam) jm. Tema teoseid on avaldatud New York Times’is, Washington Post’is ja M – Le Magazine du Monde’s ja Wired’is.

2019. aastal töötas Hovers NARS Foundation residentuuris (The New York Art Residency and Studios), Brooklynis, New Yorgis. Hetkel elab Hovers Hollandis.

https://estherhovers.com
INSTAGRAM estherhovers

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”

100 aastat ülesandeid

Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.

Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.

Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.

Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv

Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere

Näituse kujundus:
Kaire Rannik

Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker

EKA kaasaegse kunsti (MACA) ja museoloogia külalisõppejõud David K. Ross ja Rebecca Duclos reisisid hiljuti Põhja-Ukrainas, külastades kaheksat kunstikooli Lvivis, Harkivis ja Kiievis. 

David näitab reisi pilte ja arutab mõningaid pakilisi probleeme, millega Ukraina kunstiharidus täna silmitsi seisab.