AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
16.10.2023 — 17.12.2023
Maalinäitus „Kuidas olla siin“
Maal
Esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna 3. kursuse tudengite näitus „Kuidas olla siin“.
Esinevad: Karola Ainsar, Anaïs Dubois, Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Stanislav Alexander Mihheljus, Daria Morozova ja Marc Léger Sauvageot
Kõik näitusel eksponeeritud teosed on valminud käesoleval sügisel, seitsme nädala jooksul toimunud stuudiopraktika käigus. Nii on näitus põgus žest tänases päevas, justkui kiire käekirjalise märkme jätmine vaatajale, küsimus või tõdemus: kuidas olla siin.
Õpingute kolmandal aastal pühenduvad tudengid järjest enam endale omase kunstnikumõtte ja -käekirja otsingutele. Maalikunstniku laad kujuneb tihti aastatega, need noored siin on selle teekonna alguses. Nende teosedki on omavahel sarnased ja erinevad samaaegselt. Ühist stuudioruumi jagades jagatakse muudki, teineteisest ollakse mõjutatud siin toimuvate mõttevahetuste ja praktiliste töötundide kaudu. Isegi kui otsitakse oma individuaalsust, seob ühine tööruum neid teineteisega kokku. Maalikunstniku paratamatu üksindus, oskus ja soov sellega toime tulla, on neil veel päriselt järgi proovimata.
Oma teoste kohta räägivad nad järgmist:
Karola Ainsar: „Kui ma ütlesin, et ma igatsen olla ära, olin ma juba teel. Põld on lõputu, ent sadu on lõppenud ning värvid mu ümber on varasemast hoopis erinevad. Väravad võtavad sildade kuju ning ma tahan teada, mis on teisel pool. Ma olen juba teel.“
Anaïs Dubois: „Minu eesmärk on luua maaliline reaalsus, kus kõik on võimalik. See maailm koosneb erinevatest ruumidest, maastikest ja interjööristseenidest, mis sulanduvad kokku üheks pildiks. Värvilisi, killustatud kompositsioone maalides tegelen mälestuste taasloomisega, sean kahtluse alla ruumi ja meie ettekujutuse sellest.“
Maria Hindreko: „Maaliseerias tegelen kollaažiliku kujutamisviisiga. Lähtepunktiks on mustrite ja kujundite kordused, samuti erinevad vastandused: roosa ja roheline; geomeetriline ja ebamäärane kujund; ruumilisus ja tasapind; katvus ja läbipaistvus. Kujutan neid vastanduvaid maailmu kollaažile omaste konkreetsete üleminekutega.“
Liisa-Lota Jõeleht: „Minu teosed on inspireeritud risograafia tehnikast: fotode trükkimiseks eraldatakse värvikihid (sinine, punane, kollane ja must) ja trükitakse need üksteise peale. Silma ees segunevad väikesed värvitäpid ja nii tekivad uued toonid. Mõtisklen oma teostes selle üle, kui palju võib pildis olla nö toorest infot, mis ilma kontekstita ei ütle meile midagi ja mõjub abstraktselt. Võrdlen visuaale fossiilidega, kus on jälg millestki konkreetsest, kuid kujutis/objekt ise tegelikult puudub ja alles on vaid teadmine selle olemasolust.“
Alexander Stanislav Mihheljus: „Vahel tuleb tõele näkku vaadata ning aktsepteerida seda, et sul ei uju peas ringi häid ideid. Seega, võta vastu seda, mida sulle antakse. Hein!“
Daria Morozova: „Teos „keelebarjäär” räägib raskustest enda emotsioonide ja mõtete väljendamisel, ning suurest tahtest suhelda maailmaga kas ema- või võõrkeeles. Tunnen tihti raskust leidmaks õigeid sõnu. Iga suhtlus on paratamatult moonutatud, sõnad jäävad kurku kinni, kaovad või tõlgendatakse neid valesti, nii et lõpuks jään oma sõnade ja emotsioonidega täiesti üksi.“
Marc Léger Sauvageot: „Maaliseeriates “Maadlus I” ja “Maadlus II” käsitlen ühise teemana kehade võimu, nendevahelisi kokkupõrkeid ja nende haavatavust. Kasutan kehasid lähtepunktina seksuaalse identiteedi ja psühholoogia uurimiseks, paljastades tundlikkuse nüansse ning alateadvuse emotsioone. Maalides olen kasutanud erinevaid materjale – kriidikrunti, munatemperat ning õlivärvi.“
Tudengeid juhendas Sirja-Liisa Eelma.
Näituse tehniline tugi Mihkel Ilus.
Näitus jääb avatuks kuni 17. detsembrini 2023.
Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saal (Struve 1, Tartu) on avatud E-R 9-21, L-P 12-18.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maalinäitus „Kuidas olla siin“
Esmaspäev 16 oktoober, 2023 — Pühapäev 17 detsember, 2023
Maal
Esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna 3. kursuse tudengite näitus „Kuidas olla siin“.
Esinevad: Karola Ainsar, Anaïs Dubois, Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Stanislav Alexander Mihheljus, Daria Morozova ja Marc Léger Sauvageot
Kõik näitusel eksponeeritud teosed on valminud käesoleval sügisel, seitsme nädala jooksul toimunud stuudiopraktika käigus. Nii on näitus põgus žest tänases päevas, justkui kiire käekirjalise märkme jätmine vaatajale, küsimus või tõdemus: kuidas olla siin.
Õpingute kolmandal aastal pühenduvad tudengid järjest enam endale omase kunstnikumõtte ja -käekirja otsingutele. Maalikunstniku laad kujuneb tihti aastatega, need noored siin on selle teekonna alguses. Nende teosedki on omavahel sarnased ja erinevad samaaegselt. Ühist stuudioruumi jagades jagatakse muudki, teineteisest ollakse mõjutatud siin toimuvate mõttevahetuste ja praktiliste töötundide kaudu. Isegi kui otsitakse oma individuaalsust, seob ühine tööruum neid teineteisega kokku. Maalikunstniku paratamatu üksindus, oskus ja soov sellega toime tulla, on neil veel päriselt järgi proovimata.
Oma teoste kohta räägivad nad järgmist:
Karola Ainsar: „Kui ma ütlesin, et ma igatsen olla ära, olin ma juba teel. Põld on lõputu, ent sadu on lõppenud ning värvid mu ümber on varasemast hoopis erinevad. Väravad võtavad sildade kuju ning ma tahan teada, mis on teisel pool. Ma olen juba teel.“
Anaïs Dubois: „Minu eesmärk on luua maaliline reaalsus, kus kõik on võimalik. See maailm koosneb erinevatest ruumidest, maastikest ja interjööristseenidest, mis sulanduvad kokku üheks pildiks. Värvilisi, killustatud kompositsioone maalides tegelen mälestuste taasloomisega, sean kahtluse alla ruumi ja meie ettekujutuse sellest.“
Maria Hindreko: „Maaliseerias tegelen kollaažiliku kujutamisviisiga. Lähtepunktiks on mustrite ja kujundite kordused, samuti erinevad vastandused: roosa ja roheline; geomeetriline ja ebamäärane kujund; ruumilisus ja tasapind; katvus ja läbipaistvus. Kujutan neid vastanduvaid maailmu kollaažile omaste konkreetsete üleminekutega.“
Liisa-Lota Jõeleht: „Minu teosed on inspireeritud risograafia tehnikast: fotode trükkimiseks eraldatakse värvikihid (sinine, punane, kollane ja must) ja trükitakse need üksteise peale. Silma ees segunevad väikesed värvitäpid ja nii tekivad uued toonid. Mõtisklen oma teostes selle üle, kui palju võib pildis olla nö toorest infot, mis ilma kontekstita ei ütle meile midagi ja mõjub abstraktselt. Võrdlen visuaale fossiilidega, kus on jälg millestki konkreetsest, kuid kujutis/objekt ise tegelikult puudub ja alles on vaid teadmine selle olemasolust.“
Alexander Stanislav Mihheljus: „Vahel tuleb tõele näkku vaadata ning aktsepteerida seda, et sul ei uju peas ringi häid ideid. Seega, võta vastu seda, mida sulle antakse. Hein!“
Daria Morozova: „Teos „keelebarjäär” räägib raskustest enda emotsioonide ja mõtete väljendamisel, ning suurest tahtest suhelda maailmaga kas ema- või võõrkeeles. Tunnen tihti raskust leidmaks õigeid sõnu. Iga suhtlus on paratamatult moonutatud, sõnad jäävad kurku kinni, kaovad või tõlgendatakse neid valesti, nii et lõpuks jään oma sõnade ja emotsioonidega täiesti üksi.“
Marc Léger Sauvageot: „Maaliseeriates “Maadlus I” ja “Maadlus II” käsitlen ühise teemana kehade võimu, nendevahelisi kokkupõrkeid ja nende haavatavust. Kasutan kehasid lähtepunktina seksuaalse identiteedi ja psühholoogia uurimiseks, paljastades tundlikkuse nüansse ning alateadvuse emotsioone. Maalides olen kasutanud erinevaid materjale – kriidikrunti, munatemperat ning õlivärvi.“
Tudengeid juhendas Sirja-Liisa Eelma.
Näituse tehniline tugi Mihkel Ilus.
Näitus jääb avatuks kuni 17. detsembrini 2023.
Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saal (Struve 1, Tartu) on avatud E-R 9-21, L-P 12-18.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.10.2023 — 24.10.2023
Noah Emanuel Morrison Vent Space projektiruumis
Vent Space
Teisipäeval, 17. oktoobril kell 18.00 avab Noah Emanuel Morrison oma esimese isikunäituse NNNNNNNNNNNN, Vent Space projektiruumis, Vabaduse väljak 6/8.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu satelliitprogrammist.
Näitusel esitatud kohaspetsiifilise projekti raames uurib ta, kus ja kuidas on linnaruumis maskeerunud rassistlik kõnepruuk. Näitus juhib tähelepanu igapäevasele, kogu Tallinna linnaruumis levinud nähtusele, milleks on kolme-nelja tähelised NGR/NGRS/NGRZ graffitid. Mustanahalise, kväär-identifitseeritud isikuna ringi liikudes on see teda sügavalt häirinud. Näitus on reageeriv ja enesereflektiivne, käsitledes Tallinna rassistlikku avalikku ruumi nii teadusliku uurimistöö meetodite abil kui ka argirutiini põhiselt.
Näituse keskne teos “Substrate” tõukub Tallinnas asuvast aiast, millele on 1990. aastate alguses kirjutatud graffiti “Neegrid Eestist välja”. Üleilmse fašistliku pöörde taustal mõtiskleb teos graffiti tagajärjel tekkinud reageeringute üle.
Autor näitab dokumentatsiooni oma 2022. aasta avalikust etendusest “Harm’s Way”, milles ta esitab autobiograafilist lugu oma elust Tallinnas kolmes erinevas paigas, kus NGR-graffiti oli tema kodu läheduses. Kolmandas neist kohtadest püüab ta tõlgendada graffiti tähendust.
Eelpool nimetatud töid täiendavad päevakajalised ja enesereflektiivsed analoogpildiseeriad ja videoteosed.
Näitus on avatud 24. oktoobrini iga päev kell 12-19.
Noah Emanuel Morrison (s. 1995) on New Yorgist pärit fotokunstnik, kes õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes ja Aalto Ülikooli fotograafia magistriõppes. Tema kunst keskendub identiteediga, kuuluvusega ja soovide konstrueerimisega seonduvale.
Graafiline disain: Shubham Aggarwal
Projekti assistent: Elias Kuulmann
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Noah Emanuel Morrison Vent Space projektiruumis
Teisipäev 17 oktoober, 2023 — Teisipäev 24 oktoober, 2023
Vent Space
Teisipäeval, 17. oktoobril kell 18.00 avab Noah Emanuel Morrison oma esimese isikunäituse NNNNNNNNNNNN, Vent Space projektiruumis, Vabaduse väljak 6/8.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu satelliitprogrammist.
Näitusel esitatud kohaspetsiifilise projekti raames uurib ta, kus ja kuidas on linnaruumis maskeerunud rassistlik kõnepruuk. Näitus juhib tähelepanu igapäevasele, kogu Tallinna linnaruumis levinud nähtusele, milleks on kolme-nelja tähelised NGR/NGRS/NGRZ graffitid. Mustanahalise, kväär-identifitseeritud isikuna ringi liikudes on see teda sügavalt häirinud. Näitus on reageeriv ja enesereflektiivne, käsitledes Tallinna rassistlikku avalikku ruumi nii teadusliku uurimistöö meetodite abil kui ka argirutiini põhiselt.
Näituse keskne teos “Substrate” tõukub Tallinnas asuvast aiast, millele on 1990. aastate alguses kirjutatud graffiti “Neegrid Eestist välja”. Üleilmse fašistliku pöörde taustal mõtiskleb teos graffiti tagajärjel tekkinud reageeringute üle.
Autor näitab dokumentatsiooni oma 2022. aasta avalikust etendusest “Harm’s Way”, milles ta esitab autobiograafilist lugu oma elust Tallinnas kolmes erinevas paigas, kus NGR-graffiti oli tema kodu läheduses. Kolmandas neist kohtadest püüab ta tõlgendada graffiti tähendust.
Eelpool nimetatud töid täiendavad päevakajalised ja enesereflektiivsed analoogpildiseeriad ja videoteosed.
Näitus on avatud 24. oktoobrini iga päev kell 12-19.
Noah Emanuel Morrison (s. 1995) on New Yorgist pärit fotokunstnik, kes õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes ja Aalto Ülikooli fotograafia magistriõppes. Tema kunst keskendub identiteediga, kuuluvusega ja soovide konstrueerimisega seonduvale.
Graafiline disain: Shubham Aggarwal
Projekti assistent: Elias Kuulmann
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.10.2023
Avatud loeng: Frédéric Ogée
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)
26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.
Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.
Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.
Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.
NB! Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Avatud loeng: Frédéric Ogée
Neljapäev 26 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)
26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.
Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.
Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.
Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.
NB! Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
16.10.2023
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Esmaspäev 16 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
17.10.2023
ENKKL-i filmiõhtu: Jim Jarmusch, “Night on Earth”
Tegevuskunst
Alustame uut hooaega ENKKL filmiõhtutega.
18. oktoobril tuleb vaatamisele Jim Jarmuschi “Night on Earth”.
Filmiõhtu toimub aulas (A-101) algusega kell 19.00.
Filmile teeb eestikeelse sissejuhatuse Mark Kristjan Laanet.
Ilusat ja head,
Teie ENKKL
Postitas Andres Lõo — Püsilink
ENKKL-i filmiõhtu: Jim Jarmusch, “Night on Earth”
Teisipäev 17 oktoober, 2023
Tegevuskunst
Alustame uut hooaega ENKKL filmiõhtutega.
18. oktoobril tuleb vaatamisele Jim Jarmuschi “Night on Earth”.
Filmiõhtu toimub aulas (A-101) algusega kell 19.00.
Filmile teeb eestikeelse sissejuhatuse Mark Kristjan Laanet.
Ilusat ja head,
Teie ENKKL
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.10.2023 — 15.10.2023
Thomas Sadée Vent Space galeriis
Vent Space
Sõnaraamatute kohaselt on lipp ‘’kindla kujundusega riidetükk esindamaks riiki, parteid, ühendust jne.’’ 8.–15. oktoobril vaidlustab kunstnik Thomas Sadée need tõekspidamised. Koos sinuga!
Näitusel “How About Flags? / Kuidas oleks lippudega?” käsitleme mänglevalt lippude kontseptsiooni. Mis võib olla lipuks? Mida lipp esindab ja tähistab? Millal me tuvastame eset lipuna? Arutleme, nuputame ja töötame koos!
Vent Space on avatu 8.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Astu julgelt läbi, et koos lippude teema ja ideede üle arutleda.
13. oktoobril toimub tasuta töötuba, mille jooksul valmistame ise lippe, seejärel võtame osa ainulaadsest lipuparaadist kella 15.00 ja 19.00 vahel. Võta palun kaasa oma lihtsad, igapäevased materjalid.
Projekt kulmineerub 15. oktoobril lõpetamisega, kell 15.00–20.00.
Kõik sündmused toimuvad Vest Space galeriis aadressil Vabaduse väljak 6-8.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Thomas Sadée Vent Space galeriis
Pühapäev 08 oktoober, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Vent Space
Sõnaraamatute kohaselt on lipp ‘’kindla kujundusega riidetükk esindamaks riiki, parteid, ühendust jne.’’ 8.–15. oktoobril vaidlustab kunstnik Thomas Sadée need tõekspidamised. Koos sinuga!
Näitusel “How About Flags? / Kuidas oleks lippudega?” käsitleme mänglevalt lippude kontseptsiooni. Mis võib olla lipuks? Mida lipp esindab ja tähistab? Millal me tuvastame eset lipuna? Arutleme, nuputame ja töötame koos!
Vent Space on avatu 8.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Astu julgelt läbi, et koos lippude teema ja ideede üle arutleda.
13. oktoobril toimub tasuta töötuba, mille jooksul valmistame ise lippe, seejärel võtame osa ainulaadsest lipuparaadist kella 15.00 ja 19.00 vahel. Võta palun kaasa oma lihtsad, igapäevased materjalid.
Projekt kulmineerub 15. oktoobril lõpetamisega, kell 15.00–20.00.
Kõik sündmused toimuvad Vest Space galeriis aadressil Vabaduse väljak 6-8.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.10.2023 — 15.10.2023
“Uitruum” – klaasi, keraamika ja ehte ja sepise näitus
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku Stuudio 53/98 ruumides EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise 2. kursuse tudengite ühise kunstinäituse “Uitruum”.
Näitusel on esitatud EKA tudengite kaasaegse kunsti töötoas valminud looming, mida seob ühine märksõna “juhuslikkus”. Kunstnikud vaatlevad juhuslikke ilminguid kui loomingulist vahendit väljakujunenud mustrite küsitlemiseks ning kinnisideede tuvastamiseks.
Rakendades erakordselt laiahaardelist kunstimeedia valikut, videoinstallatsioonist keraamiliste skulptuurideni, kutsub näitus vaatajaid uitama läbi kureerimata loomingulise keskkonna ning avastama määratlematuse võlu. Uitruum on osaliselt järg 2023 aasta kevadel samal pinnal toimunud tudengitenäitusele “Juhuslik, kus?”
Näitus on lahti ainult kolm päeva: 13.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Näitusel osalevad: Kaja Knowers, Johanna Hint, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Liisu Saar, Õnne Paulus, Anna-Liisa Villmann, Alice Kupri, Jekaterina Šehovtsova, Elisabet Kiverik, Elisabeth Tõnne, Lilian Maasik, Ronja-Marjam Vene, Karl Markus Gauk
Graafiline disain: Kaja Knowers
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Uitruum” – klaasi, keraamika ja ehte ja sepise näitus
Neljapäev 12 oktoober, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku Stuudio 53/98 ruumides EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise 2. kursuse tudengite ühise kunstinäituse “Uitruum”.
Näitusel on esitatud EKA tudengite kaasaegse kunsti töötoas valminud looming, mida seob ühine märksõna “juhuslikkus”. Kunstnikud vaatlevad juhuslikke ilminguid kui loomingulist vahendit väljakujunenud mustrite küsitlemiseks ning kinnisideede tuvastamiseks.
Rakendades erakordselt laiahaardelist kunstimeedia valikut, videoinstallatsioonist keraamiliste skulptuurideni, kutsub näitus vaatajaid uitama läbi kureerimata loomingulise keskkonna ning avastama määratlematuse võlu. Uitruum on osaliselt järg 2023 aasta kevadel samal pinnal toimunud tudengitenäitusele “Juhuslik, kus?”
Näitus on lahti ainult kolm päeva: 13.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.
Näitusel osalevad: Kaja Knowers, Johanna Hint, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Liisu Saar, Õnne Paulus, Anna-Liisa Villmann, Alice Kupri, Jekaterina Šehovtsova, Elisabet Kiverik, Elisabeth Tõnne, Lilian Maasik, Ronja-Marjam Vene, Karl Markus Gauk
Graafiline disain: Kaja Knowers
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.10.2023
Kunstnikuvestlus: Roger Balleni
Fotograafia
Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!
USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.
Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.
Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.
Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.
Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstnikuvestlus: Roger Balleni
Teisipäev 10 oktoober, 2023
Fotograafia
Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!
USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.
Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.
Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.
Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.
Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2023
Anu Raua juubelikonverents ERMi Heimtali muuseumis
Tekstiilidisain
Reedel, 6. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Heimtalis EKA tekstiiliosakonna algjõu, Anu Raua, juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja “Pärandvara”.
Maikuus tähistas üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid eesti tekstiilikunstnikke, emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud 80. sünnipäeva. Oma elu jooksul on ta erinevate rollide – tekstiilikunstnik, õppejõud, emeriitprofessor, akadeemik, kirjanik, talupidaja, vanavarakoguja, muuseumiarendaja – kaudu inspireerinud ja harinud väga palju erinevaid ja erinevas vanuses tekstiili- ja rahvakultuurihuvilisi, tulevasi ja juba aktiivselt toimetavaid käsitöömeistreid ja kunstnikke, kooli- ja lasteaialapsi.
Juubelikonverentsi päeva ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas Viljandimaal täidavad arutelud pärandi, sealhulgas selle kogumise, tutvustamise ja õpetamise üle.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid palume hiljemalt 3. oktoobriks registreeruda. Osalejate arv on piiratud.
Päevakava ja registreerimisvormi leiab siit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Anu Raua juubelikonverents ERMi Heimtali muuseumis
Reede 06 oktoober, 2023
Tekstiilidisain
Reedel, 6. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Heimtalis EKA tekstiiliosakonna algjõu, Anu Raua, juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja “Pärandvara”.
Maikuus tähistas üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid eesti tekstiilikunstnikke, emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud 80. sünnipäeva. Oma elu jooksul on ta erinevate rollide – tekstiilikunstnik, õppejõud, emeriitprofessor, akadeemik, kirjanik, talupidaja, vanavarakoguja, muuseumiarendaja – kaudu inspireerinud ja harinud väga palju erinevaid ja erinevas vanuses tekstiili- ja rahvakultuurihuvilisi, tulevasi ja juba aktiivselt toimetavaid käsitöömeistreid ja kunstnikke, kooli- ja lasteaialapsi.
Juubelikonverentsi päeva ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas Viljandimaal täidavad arutelud pärandi, sealhulgas selle kogumise, tutvustamise ja õpetamise üle.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid palume hiljemalt 3. oktoobriks registreeruda. Osalejate arv on piiratud.
Päevakava ja registreerimisvormi leiab siit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2023
Projekt VALGUS Pühalepa kirikus
Joonistamine
6. oktoobril 2023 kell 19.00
Pühalepa kirikus, Suuremõisas, Hiiumaal
Heategevuslik sündmus / kontsert / näituste avamine/ söömaaeg
Projekt VALGUS – pühakoja aknad korda.
Projekt VALGUS on sihtotstarbeline heategevus eesmärgiga kinkida 700. aastasele Pühalepa kirikule kaitsvad aknad. Pühalepa kirik on muinsuskaitse all olev kultuuriväärtus, muinsusmälestis.
Kavas Arvo Pärdi heliteosed:
• Suuremõisa Lasteaed Põhikooli mudilaskoor esitab Külli Kreegi juhatusel A. Pärdi lastelaule.
• “Spiegel im Spiegel” Arvo Haasma, gamba, Endrik Üksvärav orel
• ” Für Alina ” Ella Maidre, kromaatiline kannel. + üllatus.
• “Vater Unser” Endrik Üksvärav, vokaal, orel.
Esitlusele tulevad Ülle Marksi 3 kunstiteost:
• “Spiegel im Spiegel” /725cm x 162 cm/
• “Seisund. Muutumised” /380cm x 152 cm/
• ” Ingel” / 200cm x 152 cm/ hakkab ilmuma elavas esituses pühamus
Õhtusöömaaja lauale saab annetajate toel Hiiumaa leib, mesi, tee minu aasadelt jm.
Palun võta oma teetass seltsi.
IT, valgustus: Robert Luig, EKA
Helisalvestus: Hans-Gunter Lock, EKA
Salvestame sündmuse, plaadistame, anname välja kinkeeksemplaridena 60 signeeritud CD koopiat.
Puidutöö: Tõnis Tilga
Toetajad: KULKA, EKA, toitlustustugi Kapten Malm, Khao Tai, perekond Kaev (mesi), Antti Leigri (mesi)
Kontsert/näitus/söömaaeg on kõigile PRII.
Palume annetusi projekti VALGUS toeks
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
NB! Annetuse ülekande selgitus:: VALGUS, aknad
ID koodi lisamine tagab annetajale maksuameti poolt tulumaksu soodustuse tagastuse tuludeklaratsiooni esitamisel. Kõik annetajad jäävad ajalukku, ajakapslisse. Koos jõuame VALGUSeni.
P.S.
6. oktoobril avanevad näitused ja töötoad Hiiumaa eri paigus – Käina Raamatukogus, Suuremõisa Lossis ja selle lähistel,
Suuremõisa Vabaaja Keskuses, Kärdlas Pika Maja muldkeldris, Orjakus jm.
Täpsem info lähiajal.
Reprol:
“Seisund. Peegeldused”
/383 cm x 154 cm/
söejoonistus lõuendil 2012
on sündinud palves
A. Pärdi heliteose “Für Alina” valguses.
“Spiegel im Spiegel”
/725 cm x 162 cm/
söejoonistus lõuendil
Meie perekond/meeskond plaanib korraldada
kontserte/näitusi/söömaaegu 2 korda aastas, pööripäevadel, kui päev ja öö on ühepikad, kuni eesmärgi – kiriku aknad korda, teostumiseni.
Projektis VALGUS on meid toetamas:
EKA restaureerimise osakonna asjatundjad eesotsas Hilkka Hiiopiga, Päevasaare muusikud, kaasame Tartu Kunstikooli Pallas restauraatoreid, kõik vastavad EV institutsioonid, parimad asjatundjad, kultuurisõbrad, ajaloohuvilised, kaasteelised, ristirahva, sõbrad Eestis ja võõrsil.
90-nendatel alustati Pühalepa kiriku taastamist Eesti kunstiajaloo suurkuju Villem Raami juhtimisel. 1993. pühakoda ennistati.
Tänaseks on akende seisukord kriitiline, puitdetailid on pehkinud, raamid on kohati ingedeta, plii vale põimingu pingete tõttu toimub klaaside mõranemine, purunemine. Tuul, vihm ja lumi pääsevad interjööri,
linnud jäävad lõksu, hukkuvad, aknaid avada ei saa,
oreli tervis on ohus – külmas ja niiskuses keeldub mängimast, sisetemperatuur on paraku võrdsustunud välisega, talveperioodil on pühamu täiesti suletud.
On AEG pühakoja aknad korda teha.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Projekt VALGUS Pühalepa kirikus
Reede 06 oktoober, 2023
Joonistamine
6. oktoobril 2023 kell 19.00
Pühalepa kirikus, Suuremõisas, Hiiumaal
Heategevuslik sündmus / kontsert / näituste avamine/ söömaaeg
Projekt VALGUS – pühakoja aknad korda.
Projekt VALGUS on sihtotstarbeline heategevus eesmärgiga kinkida 700. aastasele Pühalepa kirikule kaitsvad aknad. Pühalepa kirik on muinsuskaitse all olev kultuuriväärtus, muinsusmälestis.
Kavas Arvo Pärdi heliteosed:
• Suuremõisa Lasteaed Põhikooli mudilaskoor esitab Külli Kreegi juhatusel A. Pärdi lastelaule.
• “Spiegel im Spiegel” Arvo Haasma, gamba, Endrik Üksvärav orel
• ” Für Alina ” Ella Maidre, kromaatiline kannel. + üllatus.
• “Vater Unser” Endrik Üksvärav, vokaal, orel.
Esitlusele tulevad Ülle Marksi 3 kunstiteost:
• “Spiegel im Spiegel” /725cm x 162 cm/
• “Seisund. Muutumised” /380cm x 152 cm/
• ” Ingel” / 200cm x 152 cm/ hakkab ilmuma elavas esituses pühamus
Õhtusöömaaja lauale saab annetajate toel Hiiumaa leib, mesi, tee minu aasadelt jm.
Palun võta oma teetass seltsi.
IT, valgustus: Robert Luig, EKA
Helisalvestus: Hans-Gunter Lock, EKA
Salvestame sündmuse, plaadistame, anname välja kinkeeksemplaridena 60 signeeritud CD koopiat.
Puidutöö: Tõnis Tilga
Toetajad: KULKA, EKA, toitlustustugi Kapten Malm, Khao Tai, perekond Kaev (mesi), Antti Leigri (mesi)
Kontsert/näitus/söömaaeg on kõigile PRII.
Palume annetusi projekti VALGUS toeks
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
NB! Annetuse ülekande selgitus:: VALGUS, aknad
ID koodi lisamine tagab annetajale maksuameti poolt tulumaksu soodustuse tagastuse tuludeklaratsiooni esitamisel. Kõik annetajad jäävad ajalukku, ajakapslisse. Koos jõuame VALGUSeni.
P.S.
6. oktoobril avanevad näitused ja töötoad Hiiumaa eri paigus – Käina Raamatukogus, Suuremõisa Lossis ja selle lähistel,
Suuremõisa Vabaaja Keskuses, Kärdlas Pika Maja muldkeldris, Orjakus jm.
Täpsem info lähiajal.
Reprol:
“Seisund. Peegeldused”
/383 cm x 154 cm/
söejoonistus lõuendil 2012
on sündinud palves
A. Pärdi heliteose “Für Alina” valguses.
“Spiegel im Spiegel”
/725 cm x 162 cm/
söejoonistus lõuendil
Meie perekond/meeskond plaanib korraldada
kontserte/näitusi/söömaaegu 2 korda aastas, pööripäevadel, kui päev ja öö on ühepikad, kuni eesmärgi – kiriku aknad korda, teostumiseni.
Projektis VALGUS on meid toetamas:
EKA restaureerimise osakonna asjatundjad eesotsas Hilkka Hiiopiga, Päevasaare muusikud, kaasame Tartu Kunstikooli Pallas restauraatoreid, kõik vastavad EV institutsioonid, parimad asjatundjad, kultuurisõbrad, ajaloohuvilised, kaasteelised, ristirahva, sõbrad Eestis ja võõrsil.
90-nendatel alustati Pühalepa kiriku taastamist Eesti kunstiajaloo suurkuju Villem Raami juhtimisel. 1993. pühakoda ennistati.
Tänaseks on akende seisukord kriitiline, puitdetailid on pehkinud, raamid on kohati ingedeta, plii vale põimingu pingete tõttu toimub klaaside mõranemine, purunemine. Tuul, vihm ja lumi pääsevad interjööri,
linnud jäävad lõksu, hukkuvad, aknaid avada ei saa,
oreli tervis on ohus – külmas ja niiskuses keeldub mängimast, sisetemperatuur on paraku võrdsustunud välisega, talveperioodil on pühamu täiesti suletud.
On AEG pühakoja aknad korda teha.
Postitas Andres Lõo — Püsilink