AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
03.10.2023
Marks 60
Joonistamine
EKA kaldaauditooriumis/aulas teemaõhtu Marks 60
• Kunstiteadlaste Elnara Taidre ja Vappu Thurlow ettekanded
• Valik filme loometeekonnast
• Digiportfoolio
• Mini sisemonoloog ja mitte ainult
• Tervisenaps – jää, vesi, viin
Lilli, kimpe mitte tuua. Palun annetage selle asemel projekti VALGUS hüvanguks. Kõik annetajad jäävad ajalukku. Olete väga oodatud.
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
selgitus: VALGUS!
isikukood tagab Maksuametilt tuludeklaratsiooni esitamise korral tulumaksu soodustuse tagastuse.
Juubelipidustused ja -sündmused jätkuvad 6. oktoobril, Hiiumaal
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Marks 60
Teisipäev 03 oktoober, 2023
Joonistamine
EKA kaldaauditooriumis/aulas teemaõhtu Marks 60
• Kunstiteadlaste Elnara Taidre ja Vappu Thurlow ettekanded
• Valik filme loometeekonnast
• Digiportfoolio
• Mini sisemonoloog ja mitte ainult
• Tervisenaps – jää, vesi, viin
Lilli, kimpe mitte tuua. Palun annetage selle asemel projekti VALGUS hüvanguks. Kõik annetajad jäävad ajalukku. Olete väga oodatud.
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
selgitus: VALGUS!
isikukood tagab Maksuametilt tuludeklaratsiooni esitamise korral tulumaksu soodustuse tagastuse.
Juubelipidustused ja -sündmused jätkuvad 6. oktoobril, Hiiumaal
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2023 — 26.11.2023
Fotokuu peanäitus „Transs“
Fotograafia
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.
Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist, kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.
„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.
Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.
Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).
Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“
Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.
Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.
TAUSTAINFO
Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Fotokuu peanäitus „Transs“
Reede 06 oktoober, 2023 — Pühapäev 26 november, 2023
Fotograafia
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.
Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist, kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.
„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.
Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.
Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).
Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“
Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.
Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.
TAUSTAINFO
Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.10.2023
Disainiteaduskonna kirbukas
Disainiteaduskond
5. oktoobril kell 15.30–17.00 toimub EKA fuajees ja treppidel Disainiteaduskonna kirbukas.
DT tudengid ja personal on ära koristanud oma kapid ja toovad teisele ringile selle, mis endal enam kasutust ei leia, aga võiks pakkuda rõõmu kellelegi teisele.
Lisaks sellele tuleb müügiks hoidiseid, küpsetisi ja tudengid toovad välja ka oma loomingu!
Tule astu läbi ja osta kaasa!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Disainiteaduskonna kirbukas
Neljapäev 05 oktoober, 2023
Disainiteaduskond
5. oktoobril kell 15.30–17.00 toimub EKA fuajees ja treppidel Disainiteaduskonna kirbukas.
DT tudengid ja personal on ära koristanud oma kapid ja toovad teisele ringile selle, mis endal enam kasutust ei leia, aga võiks pakkuda rõõmu kellelegi teisele.
Lisaks sellele tuleb müügiks hoidiseid, küpsetisi ja tudengid toovad välja ka oma loomingu!
Tule astu läbi ja osta kaasa!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.10.2023
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kolmapäev 18 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
12.10.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.
Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.
Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?
Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.
Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.
Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.
Willemijn sai ühise doktorikraadi 2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).
Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet
Neljapäev 12 oktoober, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.
Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.
Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?
Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.
Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.
Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.
Willemijn sai ühise doktorikraadi 2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).
Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
05.10.2023
“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded
Urbanistika
Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?
EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.
Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.
Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.
Kursust juhendab Mattias Malk.
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded
Neljapäev 05 oktoober, 2023
Urbanistika
Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?
EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.
Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.
Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.
Kursust juhendab Mattias Malk.
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.10.2023 — 19.11.2023
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2023 — 07.10.2023
Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused
Kaasaegne kunst
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?
Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas
Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused
Reede 06 oktoober, 2023 — Laupäev 07 oktoober, 2023
Kaasaegne kunst
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?
Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas
Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.10.2023
Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt
Tasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskus
Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.
Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu
Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt
Kolmapäev 04 oktoober, 2023
Tasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskus
Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.
Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu
Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.
Sündmus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.09.2023
Avatud loeng: Anthony Luciano
Aksessuaaridisain
Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.
Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.
2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.
See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.
Koduleht: anthonyluciano.com
Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.
Loeng on inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Anthony Luciano
Neljapäev 28 september, 2023
Aksessuaaridisain
Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.
Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.
2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.
See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.
Koduleht: anthonyluciano.com
Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.
Loeng on inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink